2.4 Piiriüleste küsimuste arvessevõtmine

Enamik kliimamuutuste otseseid ja kaudseid mõjusid on piiriülesed. Piiriülesed küsimused tekitavad riikide vahel vastastikust sõltuvust (nt vee puhul hüdroloogilist, sotsiaalset ja majanduslikku).

Seega peaks riik püüdma luua kontakte naaberriikidega, et teavitada neid kohanemisprotsessist ja piiriülese mõjuga seotud probleemsetest valdkondadest ning määrata kindlaks lähenemisviisid eri poliitiliste, õiguslike ja institutsiooniliste raamistike koordineerimiseks.

Ühised kohanemis- ja katastroofiohu juhtimise alased jõupingutused võivad lisaks põhineda ühiste ohtude kindlakstegemisel (nt tehes vastastikuseid riskihindamisi) ning peavad olema kooskõlas iga riigi kohanemiseesmärkidega. Hea lähtepunkt on teha kindlaks kohanemismeetmete seisukohast olulised valdkonnad, kus on tehtud traditsioonilist piiriülest koostööd (nt vesikondade majandamine, üleujutusriski maandamine, rahvusparkide majandamine), ning püüda kaasata korraldusasutusi kohanemispoliitikasse.

Piiriülesesse koostöösse investeerimine on ka viis, kuidas minimeerida kohanemismeetmete kulusid ja maksimeerida nendest saadavat kasu, arendades kohanemismeetmete koostoimet ja integreerides tagajärjed naabruses asuvate jurisdiktsioonide jaoks.

Euroopa makropiirkondades, nagu Alpi piirkond, Karpaadid, Loode- ja Kagu-Euroopa, Läänemeri ja Doonau strateegia, on juba võetud piiriüleseid meetmeid kliimamuutustega tegelemiseks ja kohanemismeetmete ühiseks väljatöötamiseks. Muud piiriülesed tegevused piirkondlikul tasandil hõlmavad praegu käimasolevaid kohanemismeetmeid Püreneedes.

Kõiki neid mitut riiki hõlmavaid suuremahulisi tegevusi rahastab EL. Lisaks aitab Euroopa poliitika juba praegu lahendada mõningaid kliimamuutustega seotud piiriüleseid küsimusi. Näiteks üleujutuste direktiivis ja veepoliitika raamdirektiivis nõutakse piiriülest koostööd veesektoris. Lisaks on olemas Euroopa ja üleeuroopalised ilmastikust tingitud loodusõnnetuste varajase hoiatamise ja avastamise süsteemid, nagu Meteoalarm, Euroopa üleujutuste häiresüsteem, Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem ja Euroopa põuavaatluskeskus. Liidu elanikkonnakaitse mehhanism loob ka raamistiku tugevdatud koostööks ELi liikmesriikide vahel, et tõhusalt ennetada nii loodusõnnetuste kui ka inimtegevusest tingitud õnnetuste riske, nendeks valmistuda ja neile reageerida, hõlmates selliseid meetmeid nagu riskihindamine ja kavandamine, heade tavade vahetamine, teadmistebaasi parandamine, koolitus ja õppused.