5.3 Süvalaiendamine: Kliimamuutustega kohanemise integreerimine vahenditesse ja valdkondlikesse poliitikatesse

Kohanemiseesmärkide ja -meetmete kasutuselevõtt ja rakendamine valdkondlikus poliitikas ja selle vahendites on väga oluline, sest kliimamuutused mõjutavad peaaegu kõiki haldussektoreid ja sotsiaal-majanduslikke tegevusi ning riiklikud või piirkondlikud kohanemiskavad on seega enamasti mitut sektorit hõlmavad valdkondadevahelised poliitikadokumendid. Seetõttu ei saa kohanemist ellu viia eraldi teiste sektorite olemasolevatest poliitikasuundadest (nt õigusaktid, rahastamissüsteemid), vahenditest (nt õigusaktid, strateegiad, kavad, programmid, projektid, rahandus, haridus), juhtimisstruktuuridest (nt võrgustikud) ja protsessidest (nt otsuste tegemisel), vaid seda tuleb suures osas rakendada valdkondlike tegevussuundade kaudu. Kohanemispoliitika rakendamine nõuab seega kohanemispoliitika integreerimist sektoritesse. Kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamise oluline osa on integreerimine valdkondlikesse poliitikavahenditesse. Poliitikavaldkondade integreerimise peamine vahend on horisontaalne juhtimine, mis hõlmab koordineerimis-, koostöö- ja võrgustike loomise mehhanisme, institutsioone ja protsesse.

Süvalaiendamine tähendab eelkõige kohanemise integreerimist valdkondliku poliitika kujundamise kõikidesse tasanditesse alates poliitilistest tegevuskavadest, õigusaktidest, strateegiatest ja vahenditest (nt programmid ja kavad) kuni eelarvete, projektide ja igapäevase töökorralduseni. Peamine eesmärk on saavutada avaliku poliitika sidusus, st eri valdkondlike poliitikameetmete vastavusse viimine ja ühtlustamine kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega, et minimeerida konflikte, vältida kompromisse ja edendada vastastikust koostoimet ühiste üldiste kohanemistulemuste saavutamiseks.

Põhimõtteliselt on olemas suur hulk olemasolevaid vahendeid, mida saab kasutada kohanemisstrateegiate ja tegevuskavade rakendamiseks eri sektorites ja tasanditel, muutes need peamiseks vahendiks süvalaiendamise ja vertikaalse rakendamise saavutamisel. Kohanemise integreerimine poliitikavahenditesse hõlmab asjakohaste olemasolevate vahendite sõelumist ja läbivaatamist, kohanemispunktide kindlakstegemist ning kohanemiseesmärkide ja -probleemide arvessevõtmist. Kui juba olemasolevate vahendite muutmisest ei piisa, tuleb välja töötada ja kehtestada uued kohanemisvahendid. Lai valik poliitilisi vahendeid, mis tasakaalustavad pehmeid ja tugevaid stiimuleid, on tõenäoliselt kõige tõhusam kohanemismeetmete tegevuskavades tavaliselt sätestatud mitmesuguste kohanemismeetmete rakendamisel.

Võimalikud vahendid võivad hõlmata järgmist spektrit:

Õigusaktid (seadused, määrused, dekreedid, nn pehme õigus, näiteks standardid)
Majanduslikud vahendid (rahastamine, maksud, lõivud, riigihanked, toetused, laenud, turupõhised)
Teabevahendid (uuringud, andmebaasid, teabekampaaniad, nõustamine, koolitused, juhendamine ja abivahendid, üritused, veebisaidid)
Partnerlusvahendid (avaliku ja erasektori partnerluslepingud, vabatahtlikud kokkulepped, koostööprojektid)
Hübriidsed strateegilised/planeerimisvahendid (kavad, strateegiad, programmid, planeerimisvahendid)

Regulatiivse süvalaiendamise näide on valdkondlike kohanemiskavade koostamine, mis võivad põhineda õiguslikel nõuetel või mida võib edendada süvalaiendamise üldise strateegilise raamistiku abil. Kohustuslikud kohustused koostada valdkondlikke kohanemiskavasid või integreerida kohanemine olemasolevatesse valdkondlikesse poliitikadokumentidesse, nagu need kehtivad mõnes Euroopa riigis, on kindlasti tõukejõuks kohanemispoliitika integreerimisel. Kuid neist üksi ei piisa tõhusa rakendamise tagamiseks praktikas, vaid neid tuleks kombineerida horisontaalse juhtimise nn pehmete vormidega. Need võivad hõlmata sektori esindajatele piisava tegutsemisruumi andmist oma vastavate kohanemismeetmete ühiseks väljatöötamiseks, võimaldades neil seeläbi arendada isevastutust rakendamise eest, või selliste kohanemislahenduste väljatöötamist, mis on sektorite jaoks atraktiivsed ja kohandatud ning toovad kasu nende endi huvides.

Kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamine ELi poliitika tasandil on oluline tegur kohanemispoliitika integreerimisel riiklikul tasandil. Näiteks võib tuua ELi veemajanduspoliitika (veepoliitikaraamdirektiiv),üleujutusriski maandamise (üleujutustedirektiiv),katastroofiohu vähendamise (kodanikukaitsemehhanism),linnaplaneerimise (ELilinnade tegevuskava, kliima- ja energiaalane linnapeade pakt)ja rohelise taristu (rohelisetaristu strateegia)ning valdkonnaülese poliitika, nagu keskkonnamõju hindamine ja kindlustuspoliitika. Lisaks toetavad Interregi programmid riikidevahelise koostöö piirkondades, makropiirkondlikud strateegiad ja rahvusvahelised konventsioonid kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamist Euroopa riikides ja piirkondades programmilisel ja projekti tasandil. Climate-ADAPT annab teavet mitmesuguste ELi poliitikavaldkondade kohta, milles kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamine on käimas või kus seda uuritakse.