5.3 Süvalaiendamine: Kohanemise integreerimine vahenditesse ja valdkondlikesse poliitikameetmetesse

Kohanemiseesmärkide ja -meetmete kasutuselevõtt ja rakendamine valdkondlikus poliitikas ja selle vahendites on väga oluline, sest kliimamuutused mõjutavad peaaegu kõiki haldussektoreid ja sotsiaal-majanduslikku tegevust ning riiklikud või piirkondlikud kohanemiskavad on seega enamasti mitut sektorit hõlmavad ja valdkondadevahelised poliitikadokumendid. Seetõttu ei saa kohanemist teostada eraldi teiste sektorite olemasolevatest poliitikameetmetest (nt õigusaktid, rahastamissüsteemid), vahenditest (nt õigusaktid, strateegiad, kavad, programmid, projektid, rahandus, haridus), juhtimisstruktuuridest (nt võrgustikud) ja protsessidest (nt otsuste tegemisel), vaid seda tuleb rakendada suures osas valdkondlike tegevussuundade kaudu. Kohanemispoliitika rakendamine nõuab seega kohanemispoliitika integreerimist sektoritesse. Kohanemise süvalaiendamise oluline osa on integreerimine valdkondlikesse poliitikavahenditesse. Poliitika integreerimise peamine vahend on horisontaalne juhtimine, mis hõlmab koordineerimise, koostöö ja võrgustike loomise mehhanisme, institutsioone ja protsesse.

Süvalaiendamine tähendab sisuliselt kohanemise integreerimist valdkondliku poliitika kujundamise kõikidesse tasanditesse alates poliitilistest tegevuskavadest, õigusaktidest, strateegiatest, vahenditest (nt programmid ja kavad) kuni eelarvete, projektide ja igapäevase töökorralduseni. Peamine eesmärk on saavutada avaliku poliitika sidusus, st eri valdkondade poliitika kooskõlastamine ja ühtlustamine kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega, et minimeerida konflikte, vältida kompromisse ja edendada vastastikust koostoimet ühiste üldiste kohanemistulemuste saavutamiseks.

Põhimõtteliselt on olemas suur hulk olemasolevaid vahendeid, mida saab kasutada kohanemisstrateegiate ja tegevuskavade rakendamiseks eri sektorites ja tasanditel, muutes need peamiseks süvalaiendamise ja vertikaalse rakendamise saavutamise vahendiks. Kohanemise integreerimine poliitikavahenditesse hõlmab asjakohaste olemasolevate vahendite sõelumist ja läbivaatamist, kohanemisvõimaluste kindlakstegemist ning kohanemiseesmärkide ja -probleemide lisamist. Kui juba olemasolevate vahendite muutmisest ei piisa, tuleb välja töötada ja kehtestada uued vahendid kohanemise rakendamiseks. On tõenäoline, et leebeid ja tugevaid stiimuleid tasakaalustavate poliitiliste vahendite suur valik on kõige tõhusam kohanemismeetmete tegevuskavades tavaliselt ette nähtud mitmesuguste kohanemismeetmete rakendamisel.

Võimalikud vahendid võivad hõlmata järgmist spektrit:

Õigusaktid (seadused, määrused, dekreedid, nn pehme õigus, näiteks standardid)
Majanduslikud vahendid (rahastamine, maksud, tasud, riigihanked, toetused, laenud, turupõhised)
Teabevahendid (uuringud, andmebaasid, teabekampaaniad, nõustamine, koolitused, suunised ja töövahendid, üritused, veebisaidid)
Partnerlusvahendid (avaliku ja erasektori partnerluslepingud, vabatahtlikud kokkulepped, koostööprojektid)
Strateegilised/planeerimisalased hübriidvahendid (kavad, strateegiad, programmid, planeerimisvahendid, aruandluskavad)

Regulatiivse süvalaiendamise näide on valdkondlike kohanemiskavade koostamine, mille aluseks võivad olla õiguslikud nõuded või mida võib edendada süvalaiendamise üldine strateegiline raamistik. Kohustuslikud kohustused valdkondlike kohanemiskavade koostamiseks või kohanemise integreerimiseks olemasolevatesse valdkondlikesse poliitikadokumentidesse, nagu need on kehtestatud mõnes Euroopa riigis, on kindlasti kohanemispoliitika integreerimise tõuketegur. Ainuüksi neist ei piisa tõhusa rakendamise tagamiseks praktikas, vaid neid tuleks kombineerida horisontaalse juhtimise „pehmete” vormidega. Need võivad hõlmata sektori esindajatele piisava tegutsemisruumi andmist oma vastavate kohanemismeetmete ühiseks väljatöötamiseks, võimaldades neil seega arendada isevastutust nende rakendamise eest, või selliste kohanemislahenduste väljatöötamist, mis on sektorite jaoks atraktiivsed ja kohandatud ning toovad kasu nende endi huvides.

Kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamine ELi poliitika tasandil on oluline tegur kohanemispoliitika integreerimisel riiklikul tasandil. Näiteks võib tuua ELi veemajanduspoliitika (veepoliitikaraamdirektiiv), üleujutusriski juhtimise (üleujutustedirektiiv), katastroofiohu vähendamise (kodanikukaitsemehhanism), linnaplaneerimise (ELilinnade tegevuskava, kliima- ja energiaalane linnapeade pakt) ja rohelise taristu (rohelisetaristu strateegia) ning valdkondadevahelise poliitika, nagu keskkonnamõju hindamine ja kindlustuspoliitika. Palun tutvuge Climate-ADAPTi sektori lehtedega, et näha süvalaiendamise tegelikku seisu.

Lisaks toetavad Interregi programmid riikidevahelise koostöö piirkondades, makropiirkondlikud strateegiad ja rahvusvahelised konventsioonid kohanemise süvalaiendamist Euroopa riikides ja piirkondades programmilisel ja projekti tasandil. Climate-ADAPT annab teavet mitmesuguste ELi poliitikavaldkondade kohta, milles kliimamuutustega kohanemist praegu süvalaiendatakse või uuritakse.