Kliimamuutuste mõju Euroopa linnadele

Kliimamuutused toimuvad siin ja praegu. IPCC andmetel jõudis inimtekkeline soojenemine 2017. aastal ligikaudu 1 °C-ni võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, suurenedes 0,2 °C-ni kümne aasta jooksul. Kliimamuutused on juba põhjustanud kuumalainete sagenemist enamikus maailma piirkondades ja tugevaid sademeid, mis võivad põhjustada üleujutusi. Globaalne soojenemine ning sellega seotud temperatuuri, sademete hulga ja merevee taseme muutused jätkuvad prognooside kohaselt kogu 21.^sajandi jooksul, isegi kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid oluliselt vähendatakse. Euroopa asulad seisavad silmitsi kõrgete temperatuuride, üleujutuste , veepuuduse ja metsa- või maastikupõlengute suureneva ohuga . Tegelikud riskid sõltuvad linna asukohast ja selle eripärast. Kõigis linnastunud piirkondades suurendavad suletud pinnad ning inimeste ja varade kontsentratsioon kliima- ja ilmastikunähtustest tulenevaid riske võrreldes teiste piirkondadega.

Euroopas tõuseb maa ja mere temperatuur; sademete hulk on muutumas, mis muudab Euroopa märjad piirkonnad üldiselt niiskemaks, eriti talvel, ja kuivad piirkonnad kuivemaks, eriti suvel. Merejää ulatus, liustike maht ja lumekate vähenevad; merevee tase tõuseb; ning kliimaga seotud äärmuslikud nähtused, nagu kuumalained, tugevad sademed ja põuad, sagenevad ja intensiivistuvad paljudes piirkondades. Viimastel aastatel on kehtestatud uued rekordilised temperatuuritasemed ja polaarjää vähenemine. Ülemaailmsed kliimamuutused on märkimisväärselt suurendanud mitmesuguste äärmuslike ilmastiku- ja kliimanähtuste (kuumalained, põuad, metsa- ja maastikupõlengud ning üleujutused) tõenäosust Euroopas.

Kliimamuutused mõjutavad kõiki Euroopa piirkondi, kuid nende mõju ei ole ühetaoline (vt joonis allpool). Prognooside kohaselt on Kagu- ja Lõuna-Euroopa esmase vastuvõtu piirkonnad, kus on kõige rohkem tõsiselt mõjutatud sektoreid. Rannikualad ja lammid Euroopa lääneosas on samuti mitut sektorit hõlmavad esmase vastuvõtu keskused. Arktika ökosüsteeme ja inimtegevust mõjutab tugevalt õhu- ja meretemperatuuri eriti kiire tõus ning sellega seotud maa- ja merejää sulamine.

Peamised täheldatud ja prognoositavad kliimamuutused ja nende mõju peamistele biogeograafilistele piirkondadele Euroopas (EEA, 2017).

Kolm neljandikku Euroopa elanikkonnast elab linnapiirkondades ja see arv kasvab. Seetõttu on kliimamuutustest tulenev kahjurisk linnakeskkonnas elanikkonna, majandustegevuse, varade ja elutähtsa taristu suure kontsentratsiooni tõttu suurem kui maapiirkondades. Lisaks muudab loodusliku taimestiku asendamine tehispindade ja hoonetega temperatuuri, niiskust, tuulesuunda ja sademete mustreid. Tundmatud pinnad takistavad liigse vihmavee äravoolu maasse ja tõstavad linnades ümbritseva piirkonnaga võrreldes temperatuuri, salvestades soojust ja luues nn linna soojussaare efekti. Vt 2. peatükk: Kliimaga seotud mõju linnade kohanemisele Euroopa linnades: kuidas linnad reageerivad kliimamuutustele ja linnade kliimamuutustega kohanemise kaardilugeja, kust saab teavet kliimamõjude ja haavatavuse kohta Euroopa linnades.

Lisateavet selle kohta, kuidas hinnata kliimamuutuste mõju ja nendega seotud riske oma linnapiirkonnas, leiate 2. etapist.

Tulevikus toob vananev elanikkond tõenäoliselt kaasa suurema arvu haavatavaid inimesi kogu Euroopas ning käimasolev linnastumine võib viia elamud ja taristu üleujutusohtlikesse piirkondadesse, veelgi suurendada pinnase katmist ning põhjustada linnade, põllumajanduse ja tööstuse vahel suuremat konkurentsi vee pärast.