Kliimamuutustega kohanemine linnapiirkondades

Linnad on Euroopas olulised majandus- ja kultuuritegevuse keskused. Neid juba mõjutavad kliimaohud, nagu intensiivsed sademed ja kuumalained, mis muutuvad muutuva kliima tingimustes prognooside kohaselt intensiivsemaks ja sagedasemaks. Kliimamuutuste edenedes peavad linnad kohanema, et jääda tulevikus elamiskõlblikuks, toimivaks ja jõukaks. Kohanemine on tegelike või eeldatavate kliima- ja kliimaohtudega kohanemise protsess, mille eesmärk on vähendada negatiivset mõju või kasutada ära kasulikke võimalusi. Nagu ka kasvuhoonegaaside heite vähendamise puhul, tuleb kiiresti valmistuda kliimamuutuste vältimatuks mõjuks. Linnad peavad tegutsema kohe, et vältida või vähendada tulevikus ilmastikuga seotud surmajuhtumeid (nt kuumalainete tõttu) ja kliimaga seotud äärmuslikest ilmastikunähtustest tulenevat majanduslikku kahju. 2020. aasta aprilliks oli peaaegu 3000 linna kogu Euroopas võtnud kohustuse võtta linnapeade pakti raames kohanemismeetmeid ja see arv suureneb.

Kliimaga seotud ohtude (nt üleujutused, kuumalained, metsa- ja maastikupõlengud ning põuad) sageduse ja intensiivsuse prognoositud suurenemine nõuab reageerimist mitte ainult riikide valitsustelt, vaid ka kohalikelt omavalitsustelt. Kohanemine võib konkreetse koha geograafiliste, sotsiaal-demograafiliste või majanduslike iseärasuste tõttu olla tugevalt lokaalne protsess. Linna- ja linnaasutustel on parimad teadmised kohalikul tasandil esinevatest ohtudest (vt etapp 2.1)ja kohaliku piirkonna haavatavuse konkreetsetest põhjustest (nt elanikkonna iseloomustus, taristu liigid, majanduslikult kõige olulisemad sektorid jne; vt etapp 2.3)ja on seetõttu sobivad nendega tegelemiseks.

Kliimamuutustega kohanemine kohalikul tasandil riskide vältimise või vähendamise kaudu on majanduslikult mõttekas. E3G andmetel võivad äärmuslikest ilmastikunähtustest ELi linnadele tulenevad majanduslikud kulud ulatuda 2070. aastaks üle 190 miljardi euro aastas, kui meetmeid ei võeta. Näiteks Kopenhaagenis põhjustasid linnakeskuse üleujutused 2011. aasta suure vihmasaju tõttu kahju üle 6 miljardi Taani krooni (üle 800 miljoni euro). Tulevaste vihmasadude võimalikud kulud olid nii suured, et need õigustasid 20 aasta jooksul 12 miljardi Taani krooni kulutamist enam kui 300 sademevee haldamise projektile kogu linnas.

Lisaks võtavad kõrgemad reitinguagentuurid raha laenamise riski hindamisel üha enam arvesse linnade valmisolekut kliimamuutusteks. Samuti kipuvad linnad, mis on loodusõnnetuste eest kaitstud ja kus on meeldiv elada (nt rohealade pakkumise kaudu), meelitama ligi ja hoidma rohkem investeeringuid ja kvalifitseeritud tööjõudu.