1.2 Esialgse informatsiooni kogumine

1.2 Esialgse informatsiooni kogumine

Kohanemispoliitika väljatöötamine peaks põhinema tõenditel ja usaldusväärsel teabel. Kohanemiskava koostamise alustamisel tuleks koguda asjakohast teavet. See hõlmab kliimamuutuste tegeliku ja võimaliku tulevase mõjuga seotud käimasoleva töö, käimasolevate kohanemismeetmete ja heade tavade näidete kindlakstegemist nii linnas kui ka väljaspool seda. Selleks on vaja teha koostööd ekspertidega, et täita lüngad teadmistes või täita puuduv suutlikkus.

Linnapeade pakti aruandlusplatvormi MyCovenant kliimamuutustega kohanemise tulemustabel (või aruandevormiveebiväline tööversioon) aitab allakirjutanud linnadel saada ülevaate linna olukorrast ja edasistest sammudest. See võib olla hea lähtepunkt ja ülevaade sellest, milliseid protsesse, struktuure, seotud andmeid ja teavet oleks vaja kohanemise vahe-eesmärkide saavutamiseks.

Kliimamuutuste praegune ja tulevane mõju

Kliimamuutustega kohanemise kavandamise protsessi alustamisel tuleks kõigepealt kontrollida praegust või tulevast võimalikku kliimamuutustega seotud mõju lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Laiapõhjaline esimene ülevaade aitab protsessi käivitada ja töötada välja kohanemisjuhtumi ning annab aluse põhjalikumaks analüüsiks hilisemas etapis. Lisaks aitab see edendada arutelu kohanemispoliitika seisukohast oluliste aspektide üle, nagu eesmärgid, prioriteetsed sektorid, haavatavad rühmad jne. Linna või laiema ümbruskonna kohta võidakse läbi viia uuringuid ja hinnanguid, kliimaandmestikke ning statistilisi arvepidamisi varasemate ilmastikuga seotud loodusõnnetuste ja nende mõju kohta. See võib mõjutada mitut sektorit/teemat ning valdkondlikke analüüse võivad olla teinud valdkondlikud ühendused, konsultatsioonifirmad või üksikud avalik-õiguslikud üksused. Kindlustussektor on riskihindamises väga kaugele jõudnud ja selle poole võiks pöörduda koostöö eesmärgil. Vt ka Euroopa Keskkonnaameti aruande „Linnade kohanemine Euroopas: kuidas linnad reageerivad kliimamuutustele, mis annab tõenditel põhineva ülevaate kliimamuutuste mõjust Euroopa linnadele.

Alljärgnevas tabelis on näidatud, millist liiki teavet on vaja kohanemisotsuste tegemiseks kohalikul tasandil. Lõplik kogutav teave sõltub eesmärkidest, katvusest ja üksikasjalikkuse tasemest, samuti kliimamuutustega kohanemise kavandamiseks valitud metoodikast. Kliimamuutustega seotud riigi tasandi andmeid kogutakse sageli keskselt riiklikes kliimaportaalides ja/või statistikaametites. Teine võimalus on võtta ühendust etapis 1.8 loetletud organisatsioonide ja asutustega.

Käimasolev tegevus

Kohandamine ei tohiks toimuda isoleeritult. Tuleks kindlaks määrata linnapiirkonnas juba kasutusel olevad asjakohased vahendid ja käimasolevad meetmed, nagu katastroofiohu vähendamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse või maakasutuse planeerimise poliitika. Lisaks tuleks kindlaks määrata riigis olemasolevad riiklikud, asjakohased piirkondlikud või valdkondlikud kohanemisstrateegiad/-kavad.

Need suunavad küsimused võivad aidata kohanemisrühmal tihedas koostöös kolleegidega teistest kohalikest omavalitsustest ja mõjutatud sidusrühmadega teha kindlaks kohanemise seisukohast olulised käimasolevad tegevused:

• Kas olete oma töös puutunud kokku kliimamuutuste või kliimamuutustega kohanemise teemaga?
• Kas teie organisatsiooni või osakonna nimel on läbi viidud projekte või uuringuid kliimamuutuste mõju kohta või on sellised uuringud kavandatud?
• Kas olete teadlik kliimamuutuste või kliimamuutustega kohanemise teemalistest uuringutest või projektidest muudest allikatest (ülikoolid, muud teadusasutused, ministeeriumid, muud riigid jne), mis on teie töövaldkonna jaoks olulised?
• Kas on juba kehtestatud meetmeid, mis aitavad kaasa kliimamuutustega kohanemisele, isegi kui neid ei ole konkreetselt määratletud kohanemismeetmetena?
• Kas sihipäraseid kohanemismeetmeid on juba rakendatud?
• Kas on olemas vahendeid, strateegiaid, protsesse jne, mis on olulised või mida saaks kasutada kliimamuutustega kohanemiseks?
• Millised kohanemisega seotud võrgustikud või algatused on juba aktiivsed või mida saaks kohanemiseks kasutada?

Heade tavade näited

Ühes linnapiirkonnas hästi toimivaid kohanemistavasid saab tavaliselt üle kanda, et lahendada sarnaseid olukordi teistes linnapiirkondades. Üksikute meetmete tulemuslikkus võib siiski sõltuda probleemi ulatusest ja rakendamise konkreetsest ulatusest. Kasutades olemasolevat teavet heade kohanemistavade kohta (nt Climate-ADAPTi juhtumiuuringud, mis on esitatud etapis 3.2)ja kogemusi, saab optimeerida ka individuaalsete ressursside ja püügikoormuse haldamist.