Operatiivohutuse suurendamine avamerel ja maismaal toimuvas tegevuses

See variant hõlmab süsteemide ja strateegiate vastuvõtmist, et suurendada ohutust nii avamerel toimuva tegevuse (navigatsioon, püügitegevus) kui ka maismaal toimuva tegevuse (sadamad, töötlemistegevus) puhul, reageerides kliimamuutustest tulenevatele probleemidele. See variant on eriti asjakohane kalandussektori puhul, mida FAO peab eriti ohtlikuks tegevuseks merel, kuid see on asjakohane ka muude merendustegevuste puhul, nagu navigeerimine, sadamatoimingud, vesiviljelus ja avamereplatvormidega seotud tegevused, kuna ebasoodsad ilmastikunähtused ja tormid põhjustavad palju laevaõnnetusi.

Meretaseme tõus ja tormitaseme tõus eelkõige Põhja-Euroopas (EEA, 2017, Vousdoukas et al., 2016) on kahjustanud mitut sadamataristut ja maismaarajatist, sealhulgas üleujutamist, energiavarustuse häireid, tööseisakuid ja sadamate sulgemist. Samad sündmused on ohustanud laevapere ja reisijate ohutust merel navigeerimise ajal ning võivad vähendada pardaleminekut ja püügitegevust. Lisaks on teatatud, et karmid ja tormised talved sunnivad kalalaevu pikaks ajaks sadamasse kinni jääma, et vältida riske kaluritele, millega kaasneb selge majanduslik kahju. Paljud neist mõjudest on olulised nii ülemaailmsel kui ka Euroopa tasandil (vt muu hulgas FAO 2018. aasta väljaanne „Impacts of climate change on fisheries and aquaculture“ (Kliimamuutuste mõju kalandusele ja vesiviljelusele), UNCTADi sadamatööstuse uuring kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemise kohta ning Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne „Impacts of climate change on transport“ (Kliimamuutuste mõju transpordile)).

Kalatööstus juba reageerib mitmele kliimamuutuste mõjule, et suurendada tööohutust, investeerides haavatavuse vähendamisse katastroofiohu korral. Näited on esitatud Ühendkuningriigi mereandide tööstuse kliimamuutustega kohanemise esimeses ülevaates ja selle järjestikustes ülevaadetes, mis ajakohastavad järk-järgult teavet ja koguvad tööstuse sidusrühmadelt uut tagasisidet. Mereohutusega seotud kohanemisstrateegiaid käsitletakse ka IFADi kohanemis- ja leevendamissuunistes (2015) ning programmist „Horisont 2020“ rahastatavas projektis ClimeFish, mille eesmärk on tagada, et mereandide tootmise kasv toimuks piirkondades ja liikide puhul, kus on olemas jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaal, võttes arvesse eeldatavaid kliimamuutusi.

Võimalikud meetmed meresõiduohutuse suurendamiseks avameretoimingute ajal on järgmised: i) täiustatud isiklike ujuvvahendite kasutuselevõtt, ii) investeerimine laevade stabiilsusesse ja iv) käitajatele mereohutuse alase erikoolituse pakkumine. Kalanduse puhul võib kohandamine hõlmata ka tekkide ja kolimisvahendite tõstmist, pumba ja meeskonna käitamist laeva ahtrisse. Maismaal toimuva tegevuse puhul hõlmavad käitajate ohutust suurendavad kohanemismeetmed i) tammide ja tammide ehitamist, taristute kaitset, ii) spetsiaalsete ja koolitatud töötajatega sadama hädaolukorra menetluste kehtestamist, ii) mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärk on suurendada sadamate vastupanuvõimet ja kaitsta strateegilisi komponente (nt taristu konstruktsiooni ja kasutatud materjali muutmine) ning iii) töötlemiskohtade ümberpaigutamist sisemaale.

Teadusuuringute Ühiskeskuse aruande kohaselt, milles käsitletakse kliimamuutuste mõju transpordile, hõlmavad Euroopa meresadamate peamised kohanemisalased lähenemisviisid taristu kõrgendamist, et kompenseerida prognoositud meretaset, tormikaitserajatiste ehitamist ja meresadamate ümberpaigutamist. Need lähenemisviisid võivad aidata suurendada merel või maismaarajatistes ebasoodsates tingimustes töötavate käitajate ohutust. Meresadamate ümberpaigutamist tuleks kaaluda ainult siis, kui meresadamat ähvardab märkimisväärne üleujutamise oht, mis on väga kallis lahendus. Hoolikalt tuleks kaaluda rangeid rannikukaitsemeetmeid, et kaitsta meresadamaid üleujutuste eest (sealhulgas tammid, meremüürid ja lainemurdjad), hinnates võimalikke seonduvaid keskkonnamõjusid, nagu rannikuerosioon ja elupaikade seisundi halvenemine.

Lisaks eespool kirjeldatutele võivad avamerel ja maismaal toimuva tegevuse ohutust toetada muud kohanemisvõimalused, sealhulgas seire-, modelleerimis- ja prognoosimissüsteemide ning varajase hoiatamise süsteemide loomine, mis võivad käitajaid õigeaegselt teavitada ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevatest riskidest. Riskipõhine tsoneerimine ja asukoha kindlaksmääramine, võttes arvesse praegusi ja tulevasi kliimariske, võib samuti suurendada ohutust merel, eriti vesiviljelussektoris. Lisaks võib finantsteenustele ja kindlustusmehhanismidele juurdepääsu parandamine aidata suurendada ettevõtete vastupanuvõimet, eriti vaeste kogukondade jaoks. Praeguste ja tulevaste kliimariskide arvessevõtmine võib suurendada ka ohutust merel, eriti vesiviljelussektoris. Lisaks võib finantsteenustele ja kindlustusmehhanismidele juurdepääsu parandamine (vt variant „Kindlustus kui riskijuhtimisvahend“)aidata suurendada ettevõtete vastupanuvõimet, eriti vaeste kogukondade jaoks.

Meretranspordi kohandamine on osa lahendustest, millega tagatakse tarneahelate järjepidevus äri- ja tööstussektoris. Eespool nimetatud kliimamuutustega seotud riskid põhjustavad häireid, mis võivad lõpuks suurendada kulusid ja mõjutada ostjat, tarnijat või kogu tarneahelat.