All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodies
©IMPETUS project
Jelgava linnas toimivat varajase hoiatamise süsteemi on laiendatud nii, et see hõlmaks kogu Zemgale piirkonda, mis on jõgede ja äkktulvade suhtes väga haavatav ja haavatav. Süsteem annab elanikkonnale ja asjaomastele asutustele sihipäraseid hoiatusi, suunates samal ajal ka kliimamuutustega kohanemise kavandamist.
Lätis Zemgale piirkonnas loodi geoinfosüsteemil põhinev otsuste tegemise tugi- ja varajase hoiatamise süsteem üleujutusriski maandamiseks. See ühendab hüdroloogilise modelleerimise, reaalajas andmetöötluse ja georuumilise visualiseerimise, et teha kindlaks üleujutusohtlikud alad ja toetada õigeaegseid reageerimismeetmeid. Tuginedes piirkonna suurimas linnas Jelgavas saadud varajase hoiatamise kogemustele, on vahendite ulatust laiendatud, et tugevdada piirkondlikku valmisolekut, parandada riskikommunikatsiooni ja toetada elanikkonnakaitset. Andes kohalikele omavalitsustele, poliitikakujundajatele ja elanikele sihipärast teavet, aitab süsteem kohalikel ja piirkondlikel osalejatel paremini mõista üleujutuste dünaamikat, prognoosida kokkupuudet riskidega ja teha teadlikumaid otsuseid kliimamuutustega kohanemiseks.
Täiendavad üksikasjad
Viiteteave
Juhtumiuuringu kirjeldus
Väljakutsed
Zemgale piirkond on madalikupiirkond, mis on väga avatud üleujutustele oma tasase maastiku, tiheda jõevõrgustiku ja kuivendamise ebatõhususe tõttu Lielupe jõgi, mis on üks piirkonna peamisi jõgesid, kulgeb aeglaselt oma jõesängi madala kalde tõttu. Lammi kõrgus ei ületa üht meetrit veepinnast. Jelgavast allavoolu langeb jõgi ainult 5–10 cm kilomeetri kohta, samas kui jõesäng on palju madalam kui Läänemere keskmine tase. Need tingimused muudavad piirkonna looduslikult vastuvõtlikuks vee kogunemisele, põhjavee kõrgele tasemele ja kuivendusraskustele, eriti sellistes linnapiirkondades nagu Jelgava ja tasastel maapiirkondade maastikel.
Eeldatakse, et kliimamuutused süvendavad neid olemasolevaid üleujutustega seotud haavatavusi veelgi. Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskuse (keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeerium, 2019) andmetel peaks aastane sademete hulk Lätis 21. sajandi lõpuks (2071–2100) suurenema võrdlusperioodiga 1961–1990 võrreldes RCP4.5 (kasvuhoonegaaside heite vahestsenaarium) puhul ligikaudu 13 % ja RCP8.5 (halvim heitestsenaarium) puhul 16 %. Kõige suuremat hooajalist kasvu prognoositakse talvel, kusjuures sademete hulk suureneb stsenaariumi RCP4.5 puhul 24–37 % ja stsenaariumi RCP8.5 puhul 35–51 % (LVĢMC, 2017). Copernicuse kliimamuutuste teenuse prognoosid (C3Si prognoosid, mida rakendab ECMWF ja mis on kättesaadavad Climate-ADAPTi kaudu) osutavad samuti äärmuslike sademete sagenemisele nii RCP4.5 kui ka RCP8.5 raames (vt näiteks viie järjestikuse päeva jooksul kogunenud maksimaalne sademete hulk ja äärmuslik aastane sademete koguhulk). Hiljutises Zemgalet käsitlevas uuringus tehti kindlaks, et tugevad vihmasajud, mis ületavad 24 tunni jooksul 30 mm, on oluline üleujutustega seotud oht, ning rõhutati, et lume- ja jääsulamismustrite muutumine koos intensiivsemate sademetega võib suurendada nii jõgede kui ka pluviaalsete üleujutuste riski piirkonnas (Veidemane et al., 2026).
2024. aasta juuli oli Läti vaatlusandmete kohaselt kolmas kõige niiskem juuli, mil sademete hulk oli 132,1 mm, mis on 75 % suurem kui igakuine norm (LVĢMC – 2024. aasta juuli Läti jõestiku ülevaade). Jelgavas võivad pikaajalised sademed põhjustada üleujutusi ja kahjustada taristut, samal ajal kui madal topograafia ja kõrged veetasemed raskendavad äravoolu- ja sademeveesüsteemide toimimist. Maapiirkondades võivad need sündmused mõjutada asulaid, külasid ja viljakat põllumajandusmaad, millel on piirkondlikus majanduses oluline roll.
Ülesanne ei seisne mitte ainult üleujutustega kokkupuutumise vähendamises, vaid ka valmisoleku, prognooside täpsuse ja institutsioonilise reageerimissuutlikkuse suurendamises. Äärmuslikud vihmasajud on sageli lühiajalised ja ruumiliselt lokaalsed, mis muudab prognoosimise keeruliseks ja vähendab hoiatusaega. Samal ajal on tehniliselt keeruline modelleerida üleujutusi tasases vesikonnas, kus on keeruline hüdrograafiline võrgustik. Prognoosi täpsus sõltub meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete kättesaadavusest ja kvaliteedist, maastiku ja jõesängi modelleerimisest ning teabe kiire töötlemise suutlikkusest.
Veel üks probleem on vajadus minna kohalikult ja osaliselt manuaalselt varajase hoiatamise lähenemisviisilt üle piirkondlikule, automatiseeritud ja koordineeritud süsteemile. Praktiline lähtepunkt on Jelgava linna kogemus. Piirkondlik laiendamine nõuab siiski paremat andmete integreerimist, koostööd kohalike omavalitsuste ja riiklike järelevalveasutuste vahel, tehnilist oskusteavet ja üldsuse usaldust. Valehäired või vahelejäänud sündmused võivad õõnestada kodanike usaldust süsteemi vastu. Seepärast keskendutakse kohanemismeetmes üleujutuste prognoosimise parandamisele, andmevoogude automatiseerimisele ja õigeaegse kinnisvarateabe andmisele nii avaliku sektori asutustele kui ka elanikele.
Poliitika ja õiguslik taust
Juhtum on esitatud Euroopa ja Läti üleujutusriski maandamise, kliimamuutustega kohanemise ja elanikkonnakaitse poliitikaraamistikus. ELi tasandil kehtestatakse üleujutuste direktiiviga üleujutusriski hindamise ja maandamise ühine raamistik, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostama üleujutusohu kaardid, üleujutusriski kaardid ja üleujutusriski maandamise kavad. Nendes kavades tuleb käsitleda ennetamist, kaitset ja valmisolekut, sealhulgas üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatamise süsteeme.
Lätis rakendatakse üleujutusriski maandamist vesikondade majandamise ja üleujutusriski maandamise kavade kaudu. Planeerimisperioodiks 2022–2027 on Läti koostanud Daugava, Gauja, Lielupe ja Venta vesikonna integreeritud veemajandus- ja üleujutusriski maandamise kavad. Nendes kavades määratakse kindlaks üleujutusriskiga piirkonnad, võimalikud üleujutuskahjud ja -kahjud ning need sisaldavad üleujutuste ennetamise ja üleujutusriski vähendamise meetmeprogramme. See puudutab otseselt Zemgalet, mida läbivad Lielupe ja Daugava jõgi.
Läti riiklikus kliimamuutustega kohanemise kavas aastani 2030 on sätestatud riiklik kliimamuutustega kohanemise raamistik. Kavas on kindlaks määratud elanikkonnakaitse ja katastroofide ohjamisega seotud kliimariskid, sealhulgas äärmuslikud sademed, muutused jõgede äravoolus ja üleujutustega seotud riskid. Samuti sisaldab see konkreetseid juhiseid varajase hoiatamise süsteemide kohta. Selles märgitakse, et varajane hoiatamine peaks olema reageeriv, seda tuleks korrapäraselt ajakohastada ja see peaks suutma tagada äärmuslike ilmastikutingimuste mõju prognoosimiseks kõrgresolutsiooniga modelleerimise.
Meede on kooskõlas ka Läti elanikkonnakaitse raamistikuga. Kodanikukaitse ja katastroofide ohjamise seaduse kohaselt hõlmab katastroofiohu hindamine riskide kindlakstegemist, analüüsi ja hindamist. Seaduses tunnustatakse inimeste õigust saada varajasi hoiatusi ja soovitusi selle kohta, kuidas katastroofi või ohu korral tegutseda. Sellega seoses toetab üleujutuste eest varajase hoiatamise süsteem nii institutsioonilist valmisolekut kui ka üldsuse riskidest teavitamist.
Piirkondlikul tasandil pakuvad Zemgale planeerimispiirkonna arenguprogramm 2021–2027 ja Zemgale planeerimispiirkonna kliimamuutustega kohanemise kava aastani 2030 planeerimiskonteksti kliimamuutustega kohanemiseks piirkondlikul tasandil.
Kohanemismeetme poliitiline kontekst
Case partially developed, implemented and funded as a climate change adaptation measure.
Kohanemismeetme eesmärgid
Meetme peamine eesmärk on parandada valmisolekut üleujutusriski maandamiseks Zemgale piirkonnas, laiendades Jelgava linna kohalikku üleujutuste eest varajase hoiatamise süsteemi piirkondlikule tasandile ja võttes kasutusele üleujutuste prognoosimise modelleerimise. Meetmega toetatakse varajasi üleujutushoiatusi, otsuste tegemist ja kodanikukaitset reaalajas toimuva teabevahetuse ja analüüsi piirkondliku süsteemi kaudu.
Erieesmärk on võimaldada üleujutusriski hindamist enne sündmuse toimumist ning anda riigiasutustele ja kodanikele vajalikku teavet, et valida välja asjakohased meetmed inimeste, tervise, keskkonna ja majandustegevuse tõhusaks kaitsmiseks.
Süsteem parandab ka koostööd kohalike omavalitsuste ja riiklike järelevalveasutuste vahel, laiendab üleujutusriski varajase hoiatamise süsteemi kogu piirkonnale ning parandab teabevahetust otsustajate ja kodanikega.
Sel juhul rakendatud kohanemisvalikud
Lahendused
Kohanemislahendus koosneb üleujutusriski maandamise varajase hoiatamise süsteemist. Selles on ühendatud üleujutuste modelleerimine (hüdromudel HEC-RAS) ja geoinfosüsteemil (GIS) põhinev teave, sealhulgas maastiku- ja jõegeomeetria andmed, hüdroloogilised prognoosid, katastri- ja aadressiandmed ning üleujutuste kaardid koos otsuste tegemise toetamise ja hoiatamise funktsioonidega (IMPETUS, tulemus D4.3 – kiirete ja ulatuslike muutuste võimaldamine uuenduslike tehnoloogiate abil).
Süsteem on välja töötatud selleks, et lahendada probleeme, mis on seotud üleujutusriski prognoosimise ja selleks valmisolekuga piirkonnas, mida iseloomustab tasane maastik ja keeruline hüdroloogiline dünaamika. Süsteem kasutab hüdromudelit HEC-RAS 2D, et simuleerida veevoolu kahes mõõtmes. Seda mudelit kasutatakse üleujutuste modelleerimiseks ja prognoosimiseks ning seda saab integreerida geoinfosüsteemiga, toetades andmetöötlust ja visualiseerimist. Süsteem loeb automaatselt Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskuse prognoosisüsteemi hüdroloogilisi prognoosiandmeid.
Modelleerimise tulemusi kasutatakse võimalike üleujutusalade kindlakstegemiseks. Süsteem ei toeta mitte ainult institutsioonilist otsustusprotsessi, vaid teavitab ka otse elanikkonda, aidates parandada valmisolekut ja reageerimissuutlikkust. Praegu hõlmab see Zemgale piirkonnas ligikaudu 93 000 leibkonda (ligikaudu 225 000 elanikku).
Veebipõhisel rakendusel on suur sotsiaalne tähtsus, kuna see võimaldab elanikel registreeruda ja valida kuni kolm asukohta, nagu kodu, töökoht või lastekool, et saada sihipäraseid hoiatusi võimalike üleujutuste kohta.
Süsteem suudab praegu üleujutusi prognoosida üks kuni kaks päeva enne nende toimumist. Kui oht on kindlaks tehtud, teavitatakse sellest koolitatud eksperte. Nad jälgivad olukorda, kasutades vajaduse korral droone, et jäädvustada reaalajas pilte ohustatud piirkondadest. Neid pilte jagatakse mõjutatud koostööpiirkonna elanikkonnakaitse komisjoniga, kes vastutab ka kohalike elanikkonnakaitse kavade koostamise eest. See komisjon hindab riski ja otsustab, kas valmistada ette evakuatsioonipunktid ja -menetlused või jätkata jälgimist, kui oht on piiratud.
Lisaks hädaolukordade lahendamisele salvestab süsteem üleujutuste andmeid, mis on olulised pikaajaliseks analüüsiks. Lähitulevikus võimaldab see ametiasutustel hinnata, kui sageli üleujutusi esineb, milliseid piirkondi need kõige rohkem mõjutavad ja kuidas riskid aja jooksul muutuvad. Neid teadmisi kasutatakse Jelgava kliimamuutustega kohanemise kavas, mis töötati välja paralleelselt ja kooskõlas varajase hoiatamise süsteemiga. Kava peaks suunama tulevasi valikuid üleujutuste ohjamiseks. Sellised võimalused hõlmavad looduspõhiseid lahendusi, nagu märgalade taastamine.
Ette on nähtud varajase hoiatamise süsteemi edasine laiendamine. Seda saab teha tehisintellektipõhiste algoritmide abil, mis on ühendatud riikliku seiresüsteemi ja muude andmebaasidega. Tehisintellekt võib integreerida mitu andmeallikat ja modelleerimisprotsessi sidusasse süsteemi, mis suudab simuleerida üleujutusi pikema aja jooksul ja suure ruumilise lahutusvõimega.
Samal ajal on süsteem paindlik. Tuginedes varasemale kogemusele Jelgavas, on see kavandatud edasiseks täiustamiseks ja potentsiaalselt laiendamiseks. Võimalikud tulevased arengud hõlmavad süsteemi laiendamist riiklikule tasandile ja modelleerimissuutlikkuse suurendamist, et tegeleda sademete põhjustatud üleujutustega väljaspool jõepiirkondi. Teine võimalik edasine areng võiks olla ajakohastatud andmekogumite avaandmetena kättesaadavaks tegemine ekspertidele ja ühiskonnale.
Süsteemi töökindlust mõjutavad aga praegu prognoosi täpsuse piirangud. Need sõltuvad meteoroloogiliste andmete kvaliteedist, maastiku esindatusest ja hüdroloogilistest eeldustest.
Kuna süsteem võeti kasutusele 2025. aastal, ei ole elanikelt ja asutustelt saadud seireandmed selle tegeliku kasutamise ja tulemuslikkuse kohta veel kättesaadavad. Need muutuvad siiski kättesaadavaks hilisemas etapis, kui süsteemi on katsetatud piisava tööperioodi jooksul. Praeguseks on süsteemi valideeritud simulatsioonide abil, hinnates selle funktsionaalsust ja toimivust modelleeritud üleujutusstsenaariumide alusel.
Varajase hoiatamise süsteem vajab pidevat täiustamist ja hooldamist, eelkõige seoses järgmisega:
- sisendandmete kvaliteedi ja tiheduse parandamine (nt jõesängi uuringud, andurid);
- hüdroloogiliste ja hüdrauliliste mudelite kalibreerimine,
- Arvseadete optimeerimine täpsuse ja arvutuskulude tasakaalustamiseks.
Need aspektid näitavad, et lahuse kvaliteet ei ole staatiline. See nõuab pidevat tehnilist ajakohastamist, et säilitada ja parandada tulemuslikkust aja jooksul.
Täiendavad üksikasjad
Sidusrühmade osalemine
Varajase hoiatamise süsteem on mitme osaleja koostöö tulemus. Jelgava digikeskus on munitsipaaldigitaalne asutus, mis koordineerib elanikkonnakaitse protsesse ja arendab veebirakendust, mis toimib üldsuse varajase hoiatamise süsteemina. Zemgale planeerimispiirkond on asutus, mis hõlmab kuut omavalitsust ning koordineerib regionaalarengu ja kliimamuutustega kohanemise kavandamist keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeeriumi järelevalve all. Vastutas hüdraulilise mudeli HEC-RAS 2D väljatöötamise eest. Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus kogub, säilitab ja edastab keskkonnateavet, sealhulgas meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi andmeid, mida mudel kasutab üleujutuspiirkondade prognoosimiseks. Balti Keskkonnafoorum töötab teaduse, kodanikuühiskonna, poliitika ja halduse kokkupuutepunktis. Komisjon koordineeris sidusrühmade kaasamist varajase hoiatamise süsteemi ja kohanemiskava väljatöötamisse.
Sidusrühmade osalemine on olnud üleujutuste eest varajase hoiatamise süsteemi väljatöötamisel kesksel kohal. Sidusrühmade kaasamise strateegia hõlmas rühmi, kes esindasid nelja osalejaga kategooriaid (akadeemilised ringkonnad, valitsus, tööstus ja kogukond), ning kohalike, piirkondlike ja riiklike institutsioonide ja organisatsioonide esindajaid. Protsess hõlmas teavitamist, koostööd, teabevahetust, konsulteerimist ja lahenduse ühist loomist. Samuti konsulteeriti eri valdkondade ekspertidega, kes osalesid üleujutusriski prognoosimise alases teabevahetuses.
Edu ja piiravad tegurid
Edutegurid
Varajase hoiatamise süsteemi väljatöötamist ja rakendamist toetasid mitmed tegurid. Need hõlmavad kohalike ja piirkondlike sidusrühmade suurt huvi üleujutusriski juhtimise parandamise vastu, kasvavat teadlikkust kliimaga seotud üleujutusriskidest ning heade tavade näidete, näiteks digiteisikute kättesaadavust.
Peamine soodustav tegur on koostöö Jelgava digikeskuse, Zemgale planeerimispiirkonna, Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskuse ning Balti keskkonnafoorumi vahel. Süsteem tugineb ka Jelgava linnas juba kasutusel olevale anduripõhisele rakendusele. See esialgne hoiatussüsteem tugines veetaseme mõõtmisel peamiselt jõeanduritele ja elanike hoiatamiseks lihtsale teavitusmehhanismile. Kuigi see lähenemisviis osutus kohalikul tasandil väärtuslikuks, oli selle funktsionaalsus piiratud ja puudus prognoosimisvõime. See varasem kogemus andis konsolideeritud tehnilise ja teadmistebaasi süsteemi laiendamiseks laiemasse Zemgale piirkonda.
Lahendusel on selge laiendamispotentsiaal. See on kavandatud laiendamiseks Jelgava linnast Zemgale piirkondlikule tasandile ja ühendamiseks riikliku seirevõrguga. Projekti käigus saadud kogemused, sealhulgas käsiraamat, võivad toetada ka teisi omavalitsusi üleujutuste eest varajase hoiatamise süsteemide loomisel ja käitamisel.
Piiravad tegurid
Samal ajal püsivad mõned piiravad tegurid. Need puudutavad peamiselt andmete kättesaadavust, koostööd omavalitsustega, tehnilist suutlikkust ja üldsuse usaldust. Võimalike takistuste hulka kuuluvad puudulikud andmekogumid ja raskused kohalike omavalitsustega kokkuleppele jõudmisel andmete talletamise ja sellega seotud teenuste osas.
Kõrge kvalifikatsiooniga ekspertide piiratud kättesaadavus HEC-RAS-põhiste prognoosisüsteemide käitamiseks kohalikul tasandil võib samuti seada tingimuseks selle toimimise, samuti selle sõltuvuse välistest GIS-põhistest andmeallikatest. Samuti on võimalik, et kohalikud elanikud ei usalda varajase hoiatamise süsteemi kaudu saadud hoiatusi, eriti kui tekitatakse valehäireid.
Kulud ja tulud
Meedet on rahastatud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ (projekt IMPETUS). Teave meetme erikulude kohta puudub
Peamine eelis on varajase hoiatamise teabe laiendamine suurele hulgale elanikele ja leibkondadele. Süsteem hõlmab ligikaudu 93 000 leibkonda, mis vastab ligikaudu 225 000 Zemgale piirkonna elanikule. Seega ei piirdu meede institutsionaalsete kasutajatega, vaid toetab otseselt üldsuse valmisolekut, aidates elanikel ja ametiasutustel saada sihipärast teavet enne üleujutusi. Kui kodanikel võimaldatakse valida sihthoiatuste jaoks konkreetsed asukohad, nagu koolid, kodud või töökohad, pakub see selget sotsiaalset väärtust, vastates otseselt kogukonna vajadustele.
Majanduslikust seisukohast on meetme asjakohasus seotud Zemgale rolliga Läti majanduses ning nii linna- kui ka maapiirkondade avatusega üleujutustele. 2023. aastal moodustas Zemgale SKP 3,1 miljardit eurot, mis vastab 7,8 %-le Läti SKPst, kusjuures SKP elaniku kohta oli 13 626 eurot. Mulla suure viljakuse tõttu on piirkonnal tugev põllumajandus- ja biomajanduse profiil. Parem üleujutuste eest hoiatamine ei toeta seega mitte ainult kodumajapidamiste, taristu ja avalike teenuste kaitset. Samuti toob see kasu majandustegevusele, sealhulgas põllumajandusele ja toiduga seotud väärtusahelatele.
Meetmest on kasu avaliku sektori planeerimis- ja investeerimisotsuste tegemisel. Üleujutusriski käsitleva teabe kättesaadavuse parandamine võib aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel prioriseerida valmisolekumeetmeid, hädaolukordadele reageerimist ja tulevasi kohanemismeetmeid. Üleujutustega seotud andmete kogumine ja kasutamine võib aja jooksul aidata paremini mõista üleujutuste sagedust, nendega kokku puutuvaid piirkondi ja muutuvaid riskimustreid. See aitaks suunata kliimamuutustega kohanemise kavandamist ja sobivate struktuuri- või looduspõhiste meetmete valimist.
Rakendamise aeg
Varajase hoiatamise süsteem töötati välja projekti IMPETUS nelja aasta jooksul, mida rahastati ELi programmist „Horisont 2020“ (2022–2025), ning see lõppes vastavalt projekti kavandatud kestusega.
Eluaeg
Kuna meede on digitaalne ja operatiivteenus, tuleks selle eluiga mõista pidevana, mitte piirduda eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemikuga.
Süsteem peaks toimima seni, kuni vastutavad asutused seda hooldavad, ajakohastavad ja kasutavad. Selle järjepidevus sõltub korrapärasest tehnilisest hooldusest, sisendandmete ja mudelite ajakohastamisest ning asjaomaste institutsioonide vahelisest koordineerimisest. Aja jooksul võib süsteemi veelgi täiustada, et suurendada prognooside täpsust või kohandada selle funktsioone muutuvate vajadustega.
Viiteteave
Võtke ühendust
Marija Stocka
Manager at Project Management Division
Information Technology Development Department, Jelgava City Municipality Institution “Jelgava Digital Centre”
Mārīte Ieviņa
Head of Project Management Division
Information Technology Development Department, Jelgava City Municipality Institution “Jelgava Digital Centre”
jdc@jelgava.lv
Veebisaidid
Viited
Avaldatud ajakirjas Climate-ADAPT: Nov 11, 2026
Please contact us for any other enquiry on this Case Study or to share a new Case Study (email climate.adapt@eea.europa.eu)
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?