Rahaline toetus planeerimistaotlustele nõmmepõlengute ennetamiseks Dorsetis (Ühendkuningriik)

Dorseti nõmmed on avatud maastikuga alad, kus domineerivad madalakasvulised kääbuspõõsad (peamiselt Heatheri sugukond, Ericaceae)ning mis hõlmavad ka happelise rohumaa, võsa, hajutatud puude, raba ja avavee alasid. Heather on väga tuleohtlik ja kliimamuutused kujutavad endast tõelist ohtu Dorseti nõmmepõlengute esinemissageduse suurenemise näol. Kliimamuutuste stsenaariumid (UKCIP09)näitasid, et 2080. aastaks on keskmine suvine temperatuur tõusnud 1–5 °C võrra ja sademete hulk on vähenenud 20–50 %. Soojemad ja kuivemad suved viitavad välitulekahjude arvu võimalikule märkimisväärsele suurenemisele. Tulevaste temperatuuride tõusuks 1 °C võrra prognoositakse Inglismaal ja Walesis välistulekahjude arvu suurenemist 17–28 % võrra ning 2 °C võrra aastas 34–56 % võrra rohkem tulekahjusid. Uuemad prognoosid on esitanud Ühendkuningriigi Met Office.

Ebapiisavalt kustutatud lõkked ja muud põhjused põhjustavad kergesti tulekahjusid; Tahtlik süütamine on samuti tavaline. Linnaarengu läheduses asuvad nõmmed süttivad sagedamini kui maapiirkondades. Ligikaudu 30% Dorseti nõmmedest asub linnapiirkondades ja nende ümbruses, kusjuures läheduses elab peaaegu pool miljonit inimest. Lisaks põhjustab nende kasutamine vaba aja veetmiseks suurt osa nõmmedest tulekahjusid ja muid negatiivseid mõjusid, nagu tallamine või koerte häirimine.

Dorseti nõmmepiirkonna planeerimisraamistiku täiendavas planeerimisdokumendis 2020–2025 on esitatud lähenemisviis, kuidas leevendada elamuarenduse kahjulikku mõju Dorseti madalike nõmmedele, sealhulgas suurenenud tuleohtu. Sellega jätkatakse eelmise ühtse programmdokumendi (2015–2020) tööd, mis algas 2007. aastal. Lähenemisviisi eesmärk on tagada, et linnakoormuse pidev suurenemine ei vähendaks nõmmealade terviklikkust veelgi. Kohalikud omavalitsused ja Natural England on ühiselt kindlaks määranud rea meetmeid; mõned neist on olulised ka seoses suurema tuleohu suhtes vastupanuvõime suurendamisega, mis tuleneb kliimamuutuste ja linnaarengu kombineeritud mõjust. Leevendusmeetmeid rahastatakse arendajate panustest, mis tulenevad uutest arendustest, mis asuvad 400–5 km kaugusel kaitsealusest nõmmemaast. See aitab ühitada edasise elamuarenduse surve määratud nõmmealade kaitsega.

Bournemouthi, Christchurchi ja Poole'i (BCP) nõukogul ja Dorseti nõukogul on kohalikud kavad Dorseti nõmmemaa uutest elamu- ja turismiarendustest tuleneva kahju leevendamiseks, mis on kooskõlas ühtse programmdokumendiga kehtestatud lähenemisviisiga. Nõukogud on 2015.–2020. aasta ühtset programmdokumenti rakendanud alates 2007. aasta jaanuarist. Ühtne programmdokument 2020–2025 on vahepealne ajakohastus, millega jätkatakse eelmisel perioodil kehtestatud lähenemisviisi. Piiripunkti ja Dorseti kohalikud omavalitsused võtsid ühtse programmdokumendi 2020–2025 vastu 31. märtsil 2020.

Uus ühtne programmdokument hõlmab ajavahemikku 2020–2025 ning selles on sätestatud lähenemisviis ja juhtpõhimõtted, kuidas leevendada elamuarenduse kahjulikku mõju Dorseti madalike nõmmedele. Strateegia on pikaajaline lähenemisviis, millega nähakse ette viieaastane jooksev meetmeprogramm. Selle on koostanud ühiselt piiripunktide nõukogu ja Dorseti nõukogu Natural Englandi nõuandel. Strateegia koosneb kahest vastastikku sõltuvast ja toetavast poliitikamehhanismist:

• arengupiirangud 400 meetri laiuses puhvris nõmmepiirkonna ümber; ja
• Leevendusmeetmed, mis on seotud teatavat liiki arenguga nõmmedest 400–5 kilomeetri kaugusel asuvas vööndis.

Strateegia leevendavad elemendid on jagatud kahte ossa:

• osa: strateegiline juurdepääs, haldamine ja järelevalve (SAMM); ja
• osa: Nõmme taristuprojektid.

Nõukogud kavatsevad ühtses programmdokumendis esitatud strateegia läbi vaadata, koostades järgmise 2-3 aasta jooksul uued kohalikud kavad, et tagada majanduskasvu tõhus leevendamine.

osa: Juurdepääsu strateegiline haldamine ja järelevalve (SAMM)

SAMM pakub strateegiat uute elamuarenduste võimaliku mõju leevendamiseks ja määrab kindlaks uute elamuarenduste jaoks vajaliku rahalise toetuse taseme.

SPD andmetel maksavad kaitsealustest nõmmealadest 400 m kuni 5 km raadiuses asuvate elamute ehitusloa saanud arendajad osamakseid. Üldiselt ei ole täiendav elamuarendus lubatud 400 meetri kaugusel kaitsealustest nõmmealadest, välja arvatud eakatele või puuetega inimestele mõeldud sihtotstarbelised kavad.

Nõuetekohast kohustust kohaldatakse iga elamuarenduse suhtes, kus eluruumide arv on netoarvestuses suurenenud. Rahaline toetus põhineb standardtasul, mida kohandatakse vastavalt majade ja korterite erinevale kasutusmäärale. Elamuarenduse taotluste esitajatele kindluse tagamiseks ning läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks on vastu võetud planeerimiskohustuse arvutamise mehhanism, mis põhineb prognoosil, mille kohaselt suureneb aastatel 2014–2028 elanikkond eluasemeliikide kaupa keskmiselt kahe aasta jooksul. Tegurid, mida võetakse arvesse arendajate panuse arvutamisel, on järgmised:

• Planeeritud arendustööde maht. Piiripunktide nõukogu puhul näitab trajektoor 11 290 kodu pakkumist viie aasta jooksul (2020–2025). 6850 neist on juba heaks kiidetud, samas kui teised 4440 kodud peavad veel välja tulema. Dorseti nõukogu puhul näitab trajektoor 3716 kodu pakkumist viie aasta jooksul. Sellest kogusummast on juba heaks kiidetud 2216, samas kui teised 1500 kodu peavad veel 5 km pikkusel nõmmealal välja tulema.
• SAMM-mehhanismi osaks olevate leevendusmeetmete kulud. See kulu ajavahemikul 2020–2025 on 2 miljonit naelsterlingit, mis jaguneb 1,42 miljoniks naelsterlingiks piiripunktide nõukogule ja 0,58 miljoniks naelsterlingiks Dorseti nõukogule.

Tasu arvutatakse, jagades SAMMi meetmete võtmise kogukulud iga vastava nõukogu 5 km nõmmepiirkonnas kavandatud kodude arvuga ajavahemikul 2020–2025. SAMMide panus piiripunktide nõukogus on majade (2,42 elanikku) ja korterite (1,65 elanikku) puhul 394 Inglise naela (269 Inglise naela). Dorseti nõukogus on kulud 406 naelsterlingit maja kohta ja 277 naelsterlingit korteri kohta.

Neid tasusid kohaldatakse selleks, et rahastada mitmeid meetmeid, mille eesmärk on leevendada linnaarengu mõju nõmmedele, mis võib aidata vähendada nõmmede tundlikkust kliimamuutustest tingitud mõjude suhtes, eelkõige seoses suurenenud tuleohuga. Leevendusmeetmed hõlmavad järgmist: i) olemasolevate vaba aja veetmise kohtade parandamine ja uue vaba aja veetmise taristu arendamine, et juhtida vaba aja veetmise surve kõige väärtuslikumatelt ja tundlikumatelt nõmmemaadelt kõrvale; ii) maa, mis on ostetud alternatiivse avatud ruumina; iii) rohkemate saatjate ja eestkostjate olemasolu; iv) seireseadmete ostmine; v) maa majandamine tulekahjukoormuse ja tulekahjuohu vähendamiseks; ning vi) tuletõrjevahendite ostmine ja muude tuletõrjevahendite väljatöötamine. Viimati nimetatud punkti puhul hõlmasid 2019. aasta meetmed järgmist:

• nõmmealade tuletõrjeteede kaartide ajakohastamine; need kaardid antakse nende mobiilsetes andmeterminalides asuvatele tuletõrjeseadmetele.
• WhatsAppi kasutamine tulekahjujuhtumite kohta teabe levitamiseks maahaldajatele, kes toetavad üksteist vastavalt vajadusele.
• Käivitatakse veebipõhine platvorm Firewise UK, mis suurendab teadlikkust sellest, kuidas vähendada tulekahjuohtu kodudes, mis asuvad metsa- ja maastikupõlengutest ohustatud piirkondade lähedal.

osa: Nõmme taristuprojektid

HIPid on füüsilise taristu projektid, mis pakuvad vahendeid inimeste suunamiseks kaitsealustest nõmmealadest eemale. SANGid (Sobivad alternatiivsed looduslikud rohealad) on nende projektide kõige olulisem element, millel on oluline roll Dorseti nõmmedele alternatiivse sihtkoha pakkumisel. HIPid saadakse ühenduse infrastruktuurimaksu (CIL) maksete kaudu kogutud toetustest.

Heathlandi taristuprojektide võimalikud liigid on järgmised: i) marsruudid, väravad, vaatluspunktid, istekohad ja teekonnamärgistus, ii) parem juurdepääs mittemääratud kohtadele, iii) paremad ühendused SANGide ja muu rohelise taristu vahel või iv) koerasõbralike alade loomine, et pakkuda koeraomanikele alternatiivseid turvalisi kohti koerte koolitamiseks ja treenimiseks.

Linnastunud Dorseti nõmmemaad on partnerlusel põhinevate lähenemisviiside kaudu pikka aega kaitstud. Dorset Heathlandi foorum loodi 1989. aastal. Seejärel loodi Urban Heaths Partnership, mis keskendus inimasulate lähedal asuva nõmmemaa säilitamisele ja hooldamisele, pöörates erilist tähelepanu juurdepääsu haldamisele. Partnerlus hõlmab järgmist: BCP nõukogu, Dorset Council (partnerluse juht), Dorset Wildlife Trust, Dorset & Wiltshire Fire & Rescue Service, Dorset Police, Natural England (siis inglise loodus), The Amphibian & roomajate kaitse usaldus, Forestry England, Royal Society for the Protection of Birds ja National Trust.

2000. aastal taotles Urban Heaths Partnership edukalt 1,2 miljonit naelsterlingit Euroopa Liidu LIFE-Looduse fondist. Nelja-aastane Urban Heaths LIFE projekt, mis käivitati 2001. aasta juulis, käsitles linna survet nõmmedele, pakkudes Dorseti tuletõrje- ja päästeteenistusele, Dorseti politsei nõmme- ja metsloomade kaitse ametnikule lisahooldajaid ja uusi tuletõrjeseadmeid ning pakkudes haridusprogrammi kohalikus kogukonnas ja selle koolides.

2007. aastal loodi ühine Dorset Heathlandi täitevrühm, et jälgida ühtse programmdokumendi planeerimisraamistiku rakendamist. Dorset Heathsi nõuanderühm on täitevvolitusteta organ, kuhu kuuluvad kõik osalevad kohalikud omavalitsused (Poole'i borough, Bournemouthi linnavolikogu, Christchurchi linnavolikogu, East Dorseti piirkonnavolikogu ja Purbecki piirkonnavolikogu), riiklikud asutused, metsloomade rühmad (Loodus-Inglismaa, Koduehitajate Föderatsioon ja lindude kaitse kuninglik ühing) ja need, kellel on huvi Dorset Nõmme vastu. Selle rühma liikmed on 2019. aastal kohanenud Dorseti kohalike omavalitsuste ülevaatega ning jälgivad leevendamist ja seiret ning annavad soovitusi kohalikele omavalitsustele, kes vastutavad Dorseti nõmmede planeerimisraamistiku loomise eest.

Mõlemad ühtse programmdokumendi dokumendid läbisid ka avaliku konsultatsiooni. Konsultatsioon ühtse programmdokumendi viimase eelnõu (2020–2025) üle toimus 2020. aasta jaanuarist veebruarini. Mõlema ühtse asutuse kabinetid arutasid konsultatsiooni käigus saadud vastuseid enne lõpliku versiooni vastuvõtmist 2020. aasta märtsis.

Peamised edutegurid on järgmised:

• Ühtse programmdokumendi planeerimisraamistiku väljatöötamisel võeti aluseks varasem partnerlus. Samuti võimaldas osalemine projektis Urban Heaths LIFE-Nature koguda vajalikke tõendeid ja arendada kogemusi mitmesuguste leevendusmeetmete rakendamisel.
• Koostööl põhinevat lähenemisviisi tuleks eelistada kohalikele omavalitsustele, kes kohaldavad leevendusmeetmeid individuaalselt. Koostööpõhise lähenemisviisi peamised eelised on keskendumine kogu piirkonnale, kuhu nõmmed on koondunud, lähenemisviisi järjepidevus, arendajate panuste koondamine ja leevendusprojektide ühine prioriseerimine.
• Seadusjärgsete poliitikameetmete väljatöötamine planeerimisasutuste kohaliku arengu raamistikes lähitulevikus on lisakasu, mis aitab edendada seonduvate leevendusprojektide rakendamist.
• 1990. aasta asulaplaneerimise seaduse paragrahv 106 (S106) võimaldab kohalikul planeerimisasutusel sõlmida maaomanikuga õiguslikult siduva kokkuleppe või planeerimiskohustuse seoses planeerimisloa andmisega. Paragrahvi 106 kohaste kokkulepete kasutamine, mis põhinevad bioloogilise mitmekesisuse kaitse nõuetel, et arendajad saaksid anda oma panuse, on uuenduslik rahastamismehhanism nõmmedele avalduva linnasurve leevendamiseks kogu Dorseti kagupiirkonnas.
• Rakendatavad meetmed ei ole üksnes füüsilised. Rõhutatakse koostööd kohaliku kogukonnaga, et suurendada teadlikkust tuleohust ja muudest negatiivsetest mõjudest nõmmemaale.
• Kohaldatavat lähenemisviisi ajakohastatakse pidevalt seire käigus tehtud asjakohaste järelduste põhjal.

Piirava tegurina täheldas Ühendkuningriigi valitsus, et nõmmemaa kaitsmise võimalused puhvertsoonide kehtestamise teel on piiratud. Selle põhjuseks on olemasoleva taristu lähedus nendele aladele ning potentsiaalselt väga kulukad ja ulatuslikud lammutus- ja ümberpaigutamisprogrammid, mis peaksid toimuma.

Meede ise nõuab vaid haldustöö piirkulusid. Eelarveaasta 2019–2020 eelarve oli 203 241,41 naelsterlingit, mida rahastasid kohaliku planeerimisasutuse partnerid arendajate sissemaksetest, mis koguti mis tahes nõmmepiirkonna 5 km ulatuses. Dorseti kaguosa nõmmealadele avalduva linnaarengu mõju leevendamise meetmete maksumus oli hinnanguliselt 4,3 miljonit naelsterlingit (2015. aasta novembri hindades) ja seda tuleks suurendada meetmest tulenevate majaomanike tasudega.

Kasu seisneb kindluses, et nõmmede terviklikkust ei kahjusta ega vähenda linnakeskkonna surve pidev suurenemine, mis tuleneb täiendavast arengust ja tulekahjuohu vähenemisest (176-lt 2010. aastal 77-le 2019. aastal; 20 eelarveaastat), bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja panus nõmmede kliimamuutustele vastuvõtlikkuse vähendamisse.

Lõuna-Dorseti madaliku nõmmedel on mitu rahvusvahelist, Euroopa ja riiklikku nimetust, eelkõige:

• ELi linnudirektiivi kohased erikaitsealad;
• ELi elupaikade direktiivi kohased looduskaitsealad.
• Ramsari alad (rahvusvaheline nimetus) tänu teatavate märgalade linnuelupaikade ja -liikide toetamisele.
• Dorset Heathsi erikaitseala (Purbeck ja Wareham) ja Studlandi luited.

Rahvusvahelised looduskaitsealad hõlmavad 96 % Dorseti nõmmemaast ja 97 % on hõlmatud Ühendkuningriigi teaduslikku erihuvi pakkuvate aladega. Pärast nende määramist on Ühendkuningriigi looduskaitsemääruse artiklis 48 nõutud, et iga arendus- või strateegiakava taotluse puhul, mis võib Euroopa ala oluliselt mõjutada, tuleb asjakohaselt hinnata ettepaneku mõju ala kaitse-eesmärkidele. Planeerimisasutus peab enne loa andmist või kava või poliitika vastuvõtmist veenduma, et kava või projekt ei avalda otseselt ega kaudselt kahjulikku mõju ala terviklikkusele ei eraldi ega koos muude kavade või projektidega, võttes arvesse mis tahes tingimusi või piiranguid, mis aitaksid tagada, et see ei avalda kahjulikku mõju.

Kagu-Dorseti kohalikud omavalitsused on vastu võtnud kuus kohalikku kava, mis sisaldavad sarnaselt sõnastatud poliitikat, mis käsitleb Dorseti nõmmemaa küsimust. SPD toetab neid kohalikke plaane. Kohalikele kavadele on lisatud elupaikade eeskirjade hindamine (HRA), milles on sätestatud meetmed, mis tuleb ette näha arengu võimaldamiseks. Koos annavad HRAd järjepideva ülevaate vältimise ja leevendamise lähenemisviisist ning erineva üksikasjalikkusega nõutavate projektide liigist ja laadist. Tänu kohalike omavalitsuste 2019. aasta ülevaatele, milles kohalikud omavalitsused viidi ümber ja nende arvu vähendati kaheks ühtseks asutuseks, töötab iga omavalitsus 2020.–2022. aastal välja uusi kohalikke kavasid.

Kehtiva ühtse programmdokumendi koostamisel on arvesse võetud katseid, mis on sätestatud ühenduse infrastruktuurimaksu käsitlevates 2010. aasta määrustes ja nende hilisemates muudatustes, eelkõige määruses 122, milles on sätestatud kolm katset, mille kohaselt peaks planeerimiskohustus olema vajalik, otseselt seotud ning õiglaselt ja mõistlikult seotud arengu ulatuse ja laadiga. Kui määrused muutuvad, pakuvad ametiasutused jätkuvalt sobivaid mehhanisme, mis võimaldavad taotlejatel tõhusalt panustada. Nõukogud kasutavad kliimamuutuste leevendamise rahastamiseks erinevaid mehhanisme, mis sõltuvad kohalikest oludest.

Esimene Dorset Heathlands Planning Framework Supplementary Planning Document (SPD) võeti kasutusele 2007. aastal ja seda on praeguseks mitu korda ajakohastatud.

Praeguse Dorseti nõmmepiirkonna planeerimisraamistiku täiendava planeerimisdokumendi kohta tehakse ettepanek kuni 2025. aastani.

Paul Attwell
Team Manager
Urban Heaths Partnership, Urban Wildlife Centre
Beacon Hill Lane, Corfe Mullen
Dorset, UK, BH21 3RX
E-mail: p.attwell@dorsetcc.gov.uk 
Generic-email: urbanheaths@dorsetcc.gov.uk 

Dorseti nõmmealade planeerimisraamistik 2020–2025