Vee ja toiduga levivad haigused

Vibrio nakkuse jaoks sobiv päevade arv aastas Läänemere piirkonnas. Allikas: Watts, N. jt, 2021, „The 2020 report of The Lancet Countdown on health and climate change: reageerimine lähenevatele kriisidele“, The Lancet 397(10269), lk 129–170 (DOI: 10.1016/S0140-6736(20)32290-X)

Terviseküsimused

Kõrgenenud veetemperatuurid kiirendavad teatavate vees levivate patogeenide, näiteks Vibrio liikide kasvukiirust, mis toimivad kahe peamise kokkupuuteviisi kaudu: joogivee ja puhkevee kasutamine. Vibrio infektsioonid võivad põhjustada gastroenteriidi saastunud mereandide tarbimise või haavade nakatumise kaudu, mis puutuvad otseselt kokku rannikuvees esinevate Vibrio liikidega. Vibrio infektsioonid on rahvatervise jaoks suur probleem, sest need haavainfektsioonid võivad olla tõsised ning põhjustada septitseemiat ja surma. Muud Euroopa jaoks olulised vee ja toidu kaudu levivad haigused on kampülobakterioos, salmonelloos, toksiini tootvate E. coli bakterite nakkused, leegionäride haigus, shigelloos, leptospiroos, giardiaas , krüptosporidioos. Lisaks võivad kõrged õhutemperatuurid kahjustada toidu kvaliteeti transportimisel, ladustamisel ja käitlemisel üldisemalt.
Nüüd on ka ökoloogilisi tõendeid selle kohta, et temperatuuri tõus on seotud erinevate patogeenide, sealhulgas Escherichia coli, Klebsiella pneumoniae ja Staphylococcus aureus’e suurenenud antibiootikumiresistentsusega. Need andmed näitavad, et praeguseid prognoose antibiootikumiresistentsusest tuleneva koormuse kohta rahvatervisele võib kliimamuutuste tõttu alahinnata.

Täheldatud mõju

Kui merepinna temperatuuri (SST) läviväärtus Vibrio kasvuks on 15 °C juures saavutatud, on SST ja Vibrio kontsentratsiooni suurenemise vahel madala soolsusega merekeskkonnas positiivne korrelatsioon. Läänemere soojenemist peetakse viimastel aastakümnetel Vibrio nakkuse olulise suurenemise peamiseks põhjuseks. Vibrio jaoks sobiva rannajoone osakaal on suurenenud 61 % võrreldes 1980. aastate lähtejoonega; 2018. ja 2019. aastal on olnud kõige rohkem päevi, mis on sobinud Vibrio ülekandeks ja 100% Läänemere rannikust, mis sobib aasta kuumimas osas.

Prognoositav mõju

Vibrio põhjustatud nakkused on Läänemeres suurenenud ja eeldatavasti suurenevad need kliimamuutuste tõttu jätkuvalt. Prognooside kohaselt suureneb SST sobivus Vibrio jaoks Läänemeres kliimamuutuste tõttu juulis, augustis ja septembris, kuid veelgi enam suvele vahetult eelnevatel ja järgnevatel kuudel (juunis ja oktoobris).
Kliimamuutused võivad suurendada ka muude vee ja toidu kaudu levivate haiguste, näiteks temperatuuriga seotud salmonelloosi ja krüptosporidioosi riski, mida seostatakse äärmuslike sademete ja üleujutustega.

Policy vastused

Olenemata kliimateguritest võivad tervisekäitumisega seotud sekkumised ja toiduohutuseeskirjad vähendada kliimamuutuste kõige negatiivsemaid tagajärgi vee ja toiduga levivatele haigustele.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on välja töötanud Vibrio kaardivaaturi kui rahvatervise varajase hoiatamise süsteemi, mille eesmärk on aidata vähendada inimeste kokkupuudet saastunud rannikuvetega. See jälgib SST-d ja soolsust Läänemeres, et anda hoiatusi Vibrio nakkuste suurenenud keskkonnasobivuse kohta.

Viited

• EASAC, 2019, „The imperative of climate action to protect human health in Europe“ (Kliimameetmete hädavajalikkus inimeste tervise kaitsmiseks Euroopas), EASACi poliitikaaruanne nr 38, Euroopa akadeemiate teadusnõukogu.

• WHO Euroopa, 2018, „Public health and climate adaptation policies in the European Union“ (Rahvatervis ja kliimamuutustega kohanemise poliitika Euroopa Liidus), Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo, Kopenhaagen.

• Watts, N. jt, 2021, „The 2020 report of The Lancet Countdown on health and climate change: reageerimine lähenevatele kriisidele“, The Lancet 397(10269), lk 129–170.

• Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), et al., 2020, „Climate change as a driver of emerging risks for food and feed safety, plant, animal health and nutritional quality“ (Kliimamuutused kui toidu- ja söödaohutuse, taime- ja loomatervise ning toiteväärtusega seotud tekkivate riskide põhjustaja), EFSA Supporting Publications 17(6) (DOI: 10.2903/sp.efsa.2020.EN-1881).

• MacFadden, D. R., et al., 2018, „Antibiotic resistance increases with local temperature“ (Antibiootikumiresistentsus suureneb koos kohaliku temperatuuriga), Nature Climate Change 8(6), lk 510–514 (DOI: 10.1038/s41558-018-0161-6).

• Semenza, J. C., et al., 2017, „Environmental Suitability of Vibrio Infections in a Warming Climate: varajase hoiatamise süsteem“, Environmental Health Perspectives 125(10), lk 107004 (DOI: 10.1289/EHP2198).

• Semenza, J.C., 2020, „Cascading risks of waterborne diseases from climate change“ (Kliimamuutustest tingitud vee kaudu levivate haiguste kaskaadriskid), Nature Immunology 21(5), lk 484–487 (DOI: 10.1038/s41590-020-0631-7)

Lingid lisateabe juurde

• Veebilehed, mis pakuvad teavet haiguste kohta ja tõendeid seoste kohta kliimaga: kampülobakterioos, salmonelloos, toksiini tootvate E. coli bakterite nakkused, leegionäride haigus, shigelloos, leptospiroos, giardiaas , krüptosporidioos
  
  
• Näitaja „Kliimasobivus nakkushaiguste edasikandumiseks“ – Vibrio
  
  
• ECDC Vibrio kaardivaatur
  
  
• Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus
  
  
• Ressursside kataloogi kirjed