European Union flag

ELi liikmesriikide puhul põhineb teave nende ametlikel kohanemisaruannetel: Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse kohane 2023. ja2021. aasta kohanemisaruandlus  (vt ELi kohanemisaruandlus, Climate-ADAPTi riigiprofiilid). Märkus: Asjakohane teave on kopeeritud ELi ametlikest kohanemisaruannetest (esitatud kuni 15. novembrini 2023), ilma teksti sisu täiendavalt täpsustamata. Teatamise ajal kehtiv teave ei pruugi täna enam kehtida. Kõik teksti tehtavad vajalikud täiendused on selgelt esile tõstetud. Lisaks koguti Euroopa Keskkonnaameti kliimamuutuste ja tervise analüüsis järgmist teavet: Euroopa riikliku poliitika läbivaatamine (2021). Märkus: Osa teabest, mis oli avaldamise ajal kehtiv, ei pruugi täna enam kehtida. Kõik teksti tehtavad vajalikud täiendused on selgelt esile tõstetud.

Teave juhtimismääruse kohasest kohanemist käsitlevast aruandlusest (2023, 2021)

Inimtervis on üks Saksamaa kliimamuutustega kohanemise strateegia (DAS) raames 2021. aasta kliimamõju ja -riski hindamises (KWRA) käsitletud 13 tegevusvaldkonnast. Tulemused on aluseks tulevaste kohanemismeetmete täiustamisele ja arendamisele; KWRA toetab konkreetsete kohanemismeetmete sõnastamist järgmises kliimamuutustega kohanemise tegevuskavas (APA IV, kavandatud 2024. aastaks). Inimtervise meetmete valdkonnas uuris KWRA 2021 kaheksat valitud kliimamõju: Kuumusstress, taimsetest aeroallergeenidest tingitud allergilised reaktsioonid, potentsiaalselt kahjulikud mikroorganismid ja vetikad, UV-kiirgusega seotud tervisekahjustused, võimalike vektorite levik ja arvukuse muutumine, hingamisteede probleemid (õhusaaste tõttu), äärmuslikest sündmustest tingitud vigastused ja surmajuhtumid ning mõju tervishoiusüsteemile.

Tervis on ka üks APA III (2020) tegevusvaldkondi, milles kirjeldatakse meetmeid, mida ministeeriumid peavad oma vastutusalas rakendama. APA III aitab märkimisväärselt kaasa „kuumusega kokkupuutele“, „UV-ga seotud tervisekahjustustele“ ja „taimset päritolu aeroallergeenidest tingitud allergilistele reaktsioonidele“ hariduse, teadusuuringute ja seire, teavitamise ja teadlikkuse suurendamise, tööohutuse eeskirjade ning konkreetsetele sihtrühmadele teabematerjalide jagamise valdkonnas. Teabe- ja varajase hoiatamise süsteemide kohandamine aitab samuti paremini toime tulla suureneva kuumuse ja allergeenidega kokkupuutega. Võimalike patogeenide ning potentsiaalselt kahjulike mikroorganismide ja vetikate levikuga kohanemine toimub teadusuuringute, seiretegevuse ja hoiatuste või riskipiirkondade määramise kaudu.

Kinnitava avalduse 2023. aasta seirearuandes on inimtervise meetmete valdkonnas esitatud 13 näitajat koos aegridadega: kuumastress, teadlikkus kuumalainete tagajärgedest tervisele, kuumaga seotud surmajuhtumid, kokkupuude kase õietolmuga, kokkupuude ambroosia õietolmuga, patogeenide kandjad, tsüanobakterite kokkupuude suplusveega, vibriode terviseohud, kokkupuude UV-kiirgusega, kokkupuude osooniga, kuumuse eest hoiatamise teenus, teave õietolmu kohta, sääseatlases osalemine.

Rahvatervisega seotud kohanemismeetmed ja -meetmed hõlmavad järgmist:

  • Teave laiemale üldsusele või tervishoiutöötajatele: Selliste sündmustega seotud kokkupuude soojusega on praegu üks suurimaid mõjusid inimeste tervisele. Seetõttu pööratakse sellele aspektile ja vastavalt võetud meetmetele erilist tähelepanu. Need hõlmavad laiema üldsuse või tervishoiutöötajate teavitamist ning eriti haavatavate elanikkonnarühmade (nt eakad, olemasolevate haigustega inimesed, lapsed) teavitamist.
  • Olemasolevate soojuse tegevuskavade analüüs ja hindamine: Soojuslainete paremaks käsitlemiseks on oluline uurida vastuvõetud mehhanismide mõju ja kasutada tulemusi edasiste meetmete väljatöötamiseks. Selleks viiakse läbi olemasolevate soojuse tegevuskavade uuring, analüüs ja hindamine.
  • Tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate riiklike eeskirjade läbivaatamine: Tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate kehtivate sätete ja kohaldatavate riiklike eeskirjade, näiteks töökohtade tehniliste eeskirjade läbivaatamine seoses soojuse ja UV-kiirgusega. Lisaks hinnatakse ennetavat töötervishoidu käsitlevat määrust seoses selle künnistega ennetavaks kontrolliks kutsealadel, mis on seotud vabaõhutegevustega, mille puhul puututakse intensiivselt kokku loodusliku UV-kiirgusega.
  • Tervise- ja keskkonnaseire integreerimine: Parandada tervise- ja keskkonnaseire integreerimist, integreeritud järelevalvesüsteemi föderaalsel tasandil, et jälgida tervisega seotud keskkonnategureid ja seostada need tervisekahjustustega. Teabe- ja varajase hoiatamise süsteemide kohandamine ja täiustamine, et need vastaksid kõigile sihtrühmadele. Uute õietolmu allergeenide (nt Ambrosia artemisiifolia) patogeensete toimeviiside uurimine. Saksamaal levivate vektorlevivate nakkushaiguste suundumuste analüüs.
  • Riskiteavituse edasiarendamine: Üldsusele tormiga seotud ohtudest teavitamise edasiarendamine parandab olemasolevaid teabeteenuseid, nt soojuse (siin on lingid terviseklastrile) ja tugeva vihma kohta. Sellised teenused integreeritakse terviklikesse riskiteavitusstrateegiatesse. Lisaks laiendatakse soovitusi spontaansete abistajate ja vabatahtlike abistajate koostöö kohta äärmuslike ilmastikunähtuste korral ning täiendatakse neid heade tavade näidetega.

Viimastel aastatel on tihenenud ka föderaalvalitsuse ja liidumaade strateegiline koostöö. Näiteks 2017. aasta kevadel avaldas föderaalsete keskkonna- ja tervishoiuministeeriumide juhitav föderaalsete ja föderaalsete riikide ajutine töörühm „Kliimamuutuste mõjudega kohanemine tervishoiusektoris“ (GAK) dokumendi „Soovitused meetmete võtmiseks: Soojuse tegevuskavad inimeste tervise kaitseks". Need soovitused on suunatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning on mõeldud piirkondlike kütte tegevuskavade koostamise alusena. Soojuse tegevuskava eesmärk on vältida kuumuse ja UV-kiirgusega seotud haigusi ja surmajuhtumeid, vältides kokkupuudet. Ajutine töörühm on nüüd loodud alaliselt, et hõlbustada asutustevahelist dialoogi inimeste tervise teemal kliimamuutuste kontekstis.

Teave Euroopa Keskkonnaameti aruandest. Kliimamuutused ja tervis: Euroopa riikliku poliitika ülevaade (2022)

Analüüsiti kliimamuutustega kohanemist käsitlevat riiklikku poliitikat ja riiklikke tervishoiustrateegiaid, et teha kindlaks kliimaga seotud tervisemõju (füüsiline, vaimne ja sotsiaalne) katvus ja seda mõju käsitlevad sekkumisviisid. Aruandes antakse üleeuroopaline ülevaade, samas kui riikide poliitika eri aspektide geograafilist ulatust kogu Euroopas saab visualiseerida kaardivaaturi abil. Saksamaa tulemused on kokkuvõtlikult esitatud siin.

Läbivaadatud poliitikadokumendid:

Saksamaa kliimamuutustega kohanemise strateegia (2008)

2019. aasta seirearuanne Saksamaa kliimamuutustega kohanemise strateegia kohta

Saksamaa kliimamuutustega kohanemise strateegia teine eduaruanne (2020)

Saksamaa2021. aasta kliimamõju- ja riskihinnang. allaruanne: Riskid ja kohanemine teemavaldkondade „Majandus“ ja „Tervis“ raames

Saksamaa föderaalvalitsuse ülemaailmne tervishoiustrateegia 2020

Läbivaadatud poliitikadokumendis käsitletud aspektid:

Ressursid vaatluskeskuse Saksamaa kataloogis

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.