Leedu

Lithuania
Lipud
Austria
Belgia
Riikide profiilid
Bulgaaria
Horvaatia
Küpros
Tšehhi
Taani
Eesti
Soome
Prantsusmaa
Saksamaa
Kreeka
Ungari
Island
Iirimaa
Itaalia
Liechtenstein
Luksemburg
Madalmaad
Norra
Poola
Portugal
Rumeenia
Slovakkia
Sloveenia
Hispaania
Rootsi
Türgi
Tervisemõjud ja -meetmed poliitikas

ELi liikmesriikide puhul põhineb teave nende ametlikel kohanemisaruannetel: Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse kohane 2023. ja2021. aasta kohanemisaruandlus (vt ELi kohanemisaruandlus, Climate-ADAPTi riigiprofiilid). Märkus: Asjakohane teave on kopeeritud ELi ametlikest kohanemisaruannetest (esitatud kuni 15. novembrini 2023), ilma teksti sisu täiendavalt täpsustamata. Teatamise ajal kehtiv teave ei pruugi täna enam kehtida. Kõik teksti tehtavad vajalikud täiendused on selgelt esile tõstetud. Lisaks koguti Euroopa Keskkonnaameti kliimamuutuste ja tervise analüüsis järgmist teavet: Euroopa riikliku poliitika läbivaatamine (2021). Märkus: Osa teabest, mis oli avaldamise ajal kehtiv, ei pruugi täna enam kehtida. Kõik teksti tehtavad vajalikud täiendused on selgelt esile tõstetud.

Teave juhtimismääruse kohasest kohanemist käsitlevast aruandlusest (2023, 2021)

Tervishoiusektorit käsitletakse riiklikus kliimamuutuste ohjamise tegevuskavas (NAS, 2021) ning riiklikus energia- ja kliimakavas (NAP, 2019). Riiklike auditisüsteemide rakendamise eest vastutab muu hulgas tervishoiuministeerium.

Avaliku sektori asutused ja akadeemilised ringkonnad teevad koostööd, et leida viise, kuidas tervishoiusektor saaks kliimamuutustega kohaneda. Välja on töötatud asjaomaste institutsioonide ühistegevus; meetmed ja nende rakenduskava on riiklikus tegevuskavas ette nähtud.

Kliimamuutustega kohanemiseks kavandatud meetmete rahastamine riiklikus tegevuskavas hõlmab 125 miljonit eurot rahvatervise jaoks. Aastatel 2013–2017 kasutati kliimamuutustega kohanemise toetamiseks rahvatervise sektoris 143 TEUR.

2014. aastal hinnati riskihindamist ja haavatavust kliimamuutuste suhtes rahvatervise valdkonnas ning tehti ettepanek kulutõhusate meetmete ja näitajate kohta. Uuringus tehakse kindlaks ohud inimeste tervisele, sealhulgas soovitused.

Rahvatervis oli üks seitsmest sektorist, mis kaasati 2022. aastal hindamisse, milles osalesid eri valdkondade ja organisatsioonide spetsialistid, et teha kindlaks Leedu omavalitsuste tundlikkus ja haavatavus kliimamuutuste suhtes.

Teave Euroopa Keskkonnaameti aruandest. Kliimamuutused ja tervis: Euroopa riikliku poliitika ülevaade (2022)

Analüüsiti kliimamuutustega kohanemist käsitlevat riiklikku poliitikat ja riiklikke tervishoiustrateegiaid, et teha kindlaks kliimaga seotud tervisemõju (füüsiline, vaimne ja sotsiaalne) katvus ja seda mõju käsitlevad sekkumisviisid. Aruandes antakse üleeuroopaline ülevaade, samas kui riikide poliitika eri aspektide geograafilist ulatust kogu Euroopas saab visualiseerida kaardivaaturi abil. Leedu tulemused on kokkuvõtlikult esitatud siin.