Teave juhtimismääruse kohasest kohanemist käsitlevast aruandlusest (2023, 2021)

Tervishoiusektorit käsitletakse 2020. aastaks Poola riiklikus kliimamuutustega kohanemise strateegias 2030. aastaks (NAS, 2013) ja Klimada 2.0-s (kliimariskide hindamine, 2022). Tõhusa tervishoiusüsteemi toimimise tagamine kliimamuutuste tingimustes on NASi üks peamisi eesmärke ja meetmeid.

Üleujutusriskiga seotud negatiivsete mõjude minimeerimise meetmete osana koostati kogu Poola ala kohta üleujutusohu ja üleujutusriski kaardid ning üleujutusriski maandamise kavad. 2022. aastal võeti vastu üleujutusriski maandamise kavad. Kava peamine eesmärk on vähendada üleujutuste võimalikku negatiivset mõju inimeste elule ja tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, rakendades meetmeid kindlakstehtud ohtude minimeerimiseks.

Äärmuslike ohtude eest kaitsmise süsteemi raames on meteoroloogilistest tingimustest inimeste elule ja tervisele tulenevate ohtude kaart kättesaadav Meteoroloogia ja Veemajanduse Instituudi kaarditeenuse teabe kaudu, kus on näidatud Poola piirkonnad, kus esineb hüdroloogilisi ja meteoroloogilisi ohte.

Riiklik Rahvatervise Instituut ja riiklik uurimisinstituut viisid ellu projekti „Kliima mõju uurimine ja hindamine tervisele ning kliimamuutustega kohanemise meetmete väljatöötamine“. Projekti peamised eesmärgid: a) kliimamuutustega seotud tervisenähtuste, sealhulgas äärmuslike hädaolukordade levimuse ja dünaamika hindamine; b) soovituste sõnastamine tervishoiu valdkonnas; c) omandatud teadmiste levitamine aruannete ja jälgitavaid nähtusi käsitlevate andmete veebipõhise esitamise süsteemi kaudu.

Üks näide tervishoiusektori kohanemismeetmest, mis on suunatud haavatavatele rühmadele, on projekt „Linnade kohanemiskavade väljatöötamine üle 100 000 elanikuga linnade jaoks Poolas“, mis hõlmas metoodikat selliste linnade kohanemiskavade väljatöötamiseks, mis hõlmavad kliimamuutuste suhtes eriti tundlikke rühmi. Haavatavuse ja kohanemisvõime hindamisel hinnati eakate, üksildaste, puudega ja krooniliselt haigete ning kodutute elanikkonda ja elutingimusi. Peaaegu kõigis projektis osalenud 44 linnas valiti rahvatervise sektor kliimamuutuste suhtes tundlikuks sektoriks. Selles sektoris käsitletakse erinevate sotsiaalmajanduslike rühmade probleeme. Kohanemismeetmete hulgas tehakse järgmised ettepanekud: meetmed, millega parandatakse munitsipaalteenuste ja sotsiaalse taristu toimimist, meetmed, mis on seotud elanike hoiatamise süsteemidega ilmastikutingimustega seotud riskide eest, ning meetmed üldsuse teadlikkuse suurendamiseks, et linnaelanikud hoolitseksid kõige nõrgemate eest. Projekti raames koostatud strateegiate väljatöötamise metoodikas võetakse arvesse erinevate sotsiaal-majanduslike rühmade haavatavuse hindamist, eelkõige kodutute kui meteoroloogiliste teguritega otseselt kokku puutuva sotsiaalse rühma ja eakate (kes on sageli üksildased) kui äärmuslike temperatuuride mõju suhtes haavatava rühma haavatavust. Haavatavuse hindamisel tehti kindlaks nende sotsiaalsete rühmade populatsioonid linnas ja nende jaotumine ruumis (asulad, kus suur osa elanikkonnast on eakad). Analüüs hõlmas sotsiaalset taristut ja sotsiaalteenuseid ning nende kättesaadavust kodututele ja eakatele.

Teave Euroopa Keskkonnaameti aruandest. Kliimamuutused ja tervis: Euroopa riikliku poliitika ülevaade (2022)

Analüüsiti kliimamuutustega kohanemist käsitlevat riiklikku poliitikat ja riiklikke tervishoiustrateegiaid, et teha kindlaks kliimaga seotud tervisemõju (füüsiline, vaimne ja sotsiaalne) katvus ja seda mõju käsitlevad sekkumisviisid. Aruandes antakse üleeuroopaline ülevaade, samas kui riikide poliitika eri aspektide geograafilist ulatust kogu Euroopas saab visualiseerida kaardivaaturi abil. Poola tulemused on kokkuvõtlikult esitatud siin.

Läbivaadatud poliitikadokumendid:

Poola riiklik kliimamuutustega kohanemise strateegia aastani 2020 ja väljavaated aastaks 2030

Riiklik terviseprogramm (2016–2020)

Läbivaadatud poliitikadokumendis käsitletud aspektid:

Ressursid vaatluskeskuse Poolat käsitlevas kataloogis