All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesPõhisõnumid
- Maakasutuse planeerimine on oluline vahend kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Otsused selle kohta, kus ja kuidas maad arendatakse, võivad aidata vältida uut kokkupuudet kliimariskidega ning vähendada haavatavust üleujutuste, metsa- ja maastikupõlengute, maalihete, soojuse ja muude kliimaga seotud ohtude suhtes. Planeerimisvahendid, nagu ruumilised planeeringud, üldplaneeringud ja arendusnõuded, võivad aidata suunata uut arengut suure riskiga piirkondadest eemale ja tagada, et tulevases arengus võetakse arvesse muutuvaid kliimatingimusi.
- Kliimamuutustele vastupanuvõimeline maakasutuse planeerimine võib tuua kasu inimestele, loodusele ja majandusele. Looduslike alade kaitsmine ja taastamine, mulla katmise piiramine ning rohelise ja sinise taristu integreerimine võib vähendada kliimariske, toetades samal ajal elurikkust, veemajandust ja terveid ökosüsteeme. Need lähenemisviisid aitavad kaasa ka looduse taastamise määruse ja mullastrateegia 2030 kohaste ELi laiemate eesmärkide saavutamisele.
- Maakasutus ja ruumiline planeerimine pakuvad olulisi võimalusi kohanemise integreerimiseks pikaajalistesse arenguotsustesse. Maa eraldamise, tsoneerimise, arengunõuete ning ökosüsteemide kaitse ja taastamise kaudu saavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused juhtida arengut ohualdistelt aladelt eemale, kaitsta loodusvarasid ja luua ruumi looduspõhistele lahendustele. See on üha olulisem ELi laiema poliitika jaoks: looduse taastamise määruses nõutakse, et liikmesriigid taastaksid kahjustatud ökosüsteemid ja tugevdaksid nende vastupanuvõimet. Mullastrateegiaga aastani 2030 püütakse vähendada maahõivet ja kaitsta heas seisundis muldade funktsioone.
- Osaluspõhine ja kaasav planeerimine võib veelgi tugevdada kliimamuutustega kohanemist. Kodanike, kogukondade ja muude sidusrühmade kaasamine võib tuua ruumiliste otsuste tegemisse kohalikke teadmisi, aidata kindlaks teha erinevaid vajadusi ja nõrku kohti ning pakkuda toetust pikaajalistele vastupanuvõimemeetmetele.
Miks on kliimamuutustega kohanemine maakasutuse planeerimise sektori jaoks oluline?
Euroopa on üks kõige intensiivsemalt kasutatavaid maailmajagusid, kus kuni 80% maast on kujundanud inimtegevus, sealhulgas asulad, taristu, põllumajandus ja metsandus. Nõudlus maa järele kasvab jätkuvalt: Euroopa keskkonna 2025. aasta temaatiline maakasutuse ja maahõive analüüs näitab, et aastatel 2005–2023 suurenes ELi asustuspiirkond ligikaudu 13 %. Linnaarendus ja maahõive võivad killustada elupaiku, tihendada muldasid ja vähendada looduslikke funktsioone, nagu vee säilitamine, süsiniku säilitamine ning kaitse üleujutuste ja kuumuse eest.
Kliimamuutused suurendavad survet, suurendades riske, mis tulenevad sellistest ohtudest nagu üleujutused, põud, veenappus, kuumastress ja muud kliimaga seotud mõjud. Otsused selle kohta, kus ja kuidas areng toimub, võivad mõjutada tulevast kokkupuudet ja haavatavust. Kliimateabe integreerimine maakasutust käsitlevatesse otsustesse võib seega aidata vältida uute riskide tekitamist ning tagada, et hooned, taristu ja kogukonnad on tulevasteks kliimatingimusteks paremini ette valmistatud.
Uuri lähemalt
Välislingid
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?









