Katastroofiohu vähendamine

Põhisõnumid

• Euroopa (ja ülejäänud maailm) seisab juba praegu silmitsi kliimamuutustega. Ilma et see piiraks vajadust võtta kliimamuutuste leevendamise meetmeid (ja saavutada võimalikult kiiresti netonullheide), on kohanemine vajalik kõigi stsenaariumide puhul, kuna kliimamuutuste tagajärjed jäävad järgmisteks aastakümneteks (või isegi sajanditeks) nähtavaks.
• Äärmuslikumad ilmastikunähtused on need looduslikud ohud, kus kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiohu vähendamine kattuvad. Mõlemad peavad keskenduma kogu riskijuhtimistsüklile, sealhulgas meetmetele, mis keskenduvad ennetamisele, valmisolekule ja taastumisele.
• Katastroofiohjamist ja kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi poliitika vahel on koostoime ning mõlemad tuleb integreerida kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, nagu vesi (üleujutused, põuad) või elutähtsad taristud.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Ihsan Ilze, Climate Change PIX /EEA

Viimastel aastakümnetel on Euroopas sagenenud ja süvenenud ilmastiku ja kliimaga seotud looduslikud ohud, nagu põuad, metsatulekahjud, kuumalained ja tugevad sademed. Isegi kui praegused kokkulepitud eesmärgid on vähendada kiiresti kasvuhoonegaaside heidet ja tõhusalt ennetada kliimariske, prognoositakse nende suundumuste jätkumist ning neid võimendavad sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnamuutused (nt demograafiline areng ja maakasutuse muutus) (EEA2021; IPCC 2020; EEA 2017).

Poliitikaraamistik

Katastroofiohu juhtimise ELi poliitika, mis põhineb ELi elanikkonnakaitse mehhanismil,  edendab koostööd riiklike elanikkonnakaitsesüsteemide vahel, julgustades vahetama häid tavasid katastroofiohu juhtimise kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas tulla toime kliimamuutuste mõjuga.

Euroopa Komisjon toetab Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku, tõhustades ja edendades katastroofiohu vähendamist ja selle integreerimist ELi poliitikasse. 2016. aastal avaldas Euroopa Komisjon tegevuskava, mille eesmärk on suunata katastroofiohu vähendamise määruse rakendamist ELi poliitikas katastroofiohul põhineva lähenemisviisi kaudu poliitikakujundamisele. Lisaks avaldas komisjon 2017. aastal teatise, mis sisaldab põhimeetmeid katastroofide ohjamise tugevdamiseks Euroopas.

ELi 2021. aasta kliimamuutustega kohanemise strateegias julgustatakse veelgi võimendama koostoimet katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise vahel, pöörates erilist tähelepanu veega seotud katastroofiohtudele ja elutähtsale taristule. Strateegiaga toetatakse ka katastroofiohu rahastamist, kaasates erasektori rahalisi vahendeid ja integreerides kliimamuutustele vastupanuvõime liikmesriikide eelarvepoliitikasse.

DRM on esindatud mitmes ELi olulises poliitikavaldkonnas: üleujutuste direktiiv, veepuudust ja põuda käsitlev meede (vt veemajanduspoliitika lehekülge) ning ettepanek võtta vastu direktiiv Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kohta.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka katastroofiohu vähendamise sektorile avalduvat riski.

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõju, kohanemist ja haavatavust hinnatakse täheldatud ja prognoositavate kliimamuutustega seotud mõju ja riske ning kliimariskide juhtimise võimalusi, protsesse ja eeltingimusi. Ekstreemsete kliimanähtuste prognoositud muutusi globaalse soojenemise funktsioonina (1,5 versus 2 °C) ja nende mõju siseriiklike tulude kasutuselevõtule on käsitletud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra. Äärmuslikke nähtusi ning järske või pöördumatuid muutusi ookeanis ja krüosfääris muutuvas kliimas on hinnatud eriaruandes ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas, et teha kindlaks kestlikud ja vastupidavad riskijuhtimisstrateegiad. Säästva arenguga seotud riskijuhtimist ja otsuste tegemist on käsitletud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes kliimamuutuste ja maa kohta.

2015. aastal käivitas komisjon katastroofiohu juhtimise teadmuskeskuse (DRMKC), et aidata suurendada ELi ja liikmesriikide vastupanuvõimet katastroofidele ning nende suutlikkust hädaolukordi ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida, tugevdades teaduse ja poliitika vahelist liidest, mis hõlmab katastroofidega seotud teadusuuringute veebipõhist hoidlat ning juurdepääsu mitmesugustele võrgustikele ja partnerlustele. Teadusuuringute Ühiskeskus haldab DRMKCd ja alates 2017. aastast GISi veebiplatvormi Risk Data Hub. Keskuse eesmärk on parandada juurdepääsu kogu ELi hõlmavatele kureeritud riskiandmetele ja neid jagada, et edendada siseriiklike tulude kasutuselevõtmist. Teadmuskeskusena eeldatakse, et riskiandmekeskus on kogu ELi hõlmavate riskiandmete kureerimise lähtepunkt, kas asjakohaste andmekogumite majutamise või linkimise kaudu riiklike platvormidega ja Teadusuuringute Ühiskeskuse aruannetega, mis käsitlevad teadust siseriiklike tulude kasutuselevõtmiseks (2017. ja 2020. aasta aruanded).

Euroopa Komisjon julgustab esitama paremat teavet ja võrreldavust katastroofide kohta, näiteks teavet katastroofide majandusliku kahju kohta. Sellega seoses analüüsitakse Teadusuuringute Ühiskeskuse 2018. aastal avaldatud aruandes mitut andmebaasi, mis on välja töötatud selleks, et koguda, registreerida ja koondada teavet erinevate ohukadude kohta ning seega parandada mis tahes ohust põhjustatud väga erinevate sündmuste võrreldavust. Lisaks annab Teadusuuringute Ühiskeskuse PESETA projektide sari ülevaate tulevaste kliimamuutuste võimalikest biofüüsikalistest ja majanduslikest tagajärgedest Euroopale.

Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenus (CEMS) annab teavet mitme kliimaga seotud ohu, sealhulgas üleujutuste, põudade ning metsa- ja maastikupõlengute kohta hädaolukordadele reageerimiseks ja katastroofiohu juhtimiseks.

Viimastel aastatel on tehtud jõupingutusi, et suurendada CCA ja katastroofiohu vähendamise uuringute, poliitika ja tavade vahelist sidusust. Programmi „Horisont 2020“ projekti PLACARD raames töötati välja platvorm kahe eri kogukonna vaheliseks dialoogiks, teadmiste vahetamiseks ja koostööks. Lisaks avaldas Euroopa Keskkonnaamet aruande, milles hinnati katastroofiohu vähendamise ja kulude jagamise praeguseid tavasid ja oskusteabe taset.

EEA ajakohastab igal aastal näitajat äärmuslikest kliimatingimustest tuleneva majandusliku kahju kohta. Euroopa projektid, nagu LODE, keskendusid kahjuandmete infosüsteemide arendamisele katastroofiohu vähendamise ja kulude jagamise jaoks. Samuti tegi Maailmapanga Grupp Euroopa Liidu jaoks uuringuid katastroofide ennetamise ja nendeks valmisoleku majanduse kohta Euroopas (2021). Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) töötas välja looduskatastroofide eest kaitsmise puudujääke käsitleva katselise tulemustabeli.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Tõhusate ja suuremate investeeringute soodustamine katastroofide ennetamisse on Euroopa Komisjoni prioriteetne tegevus. ELi rahalisi vahendeid kliimamuutustega kohanemiseks toetatakse mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027, millega tagatakse, et kliimamuutustega kohanemise meetmed on integreeritud kõigisse peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse.

Euroopa Liidu Solidaarsusfond loodi selleks, et rahastada liikmesriike suurõnnetuste korral. See loodi vastusena 2002. aastal Kesk- ja Ida-Euroopas toimunud ulatuslikule üleujutusele ning katastroofiabi, avalike infrastruktuuride taastamise ja kultuuripärandi kaitse toetamisele.

Katastroofiohu vähendamise teadusuuringuid rahastatakse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidest, eelkõige aastatel 2021–2027 programmist „Euroopa horisont“, mis hõlmab kliimamuutustega kohanemist kui missioonivaldkonda, mille eesmärk on aidata Euroopa kogukondadel ja piirkondadel kliimariske paremini mõista, nendeks valmistuda ja neid juhtida. teemavaldkond: ühiskonna tsiviiljulgeolek, mille eesmärk on reageerida looduslikest ja inimtegevusest tingitud ohtudest tulenevatele probleemidele ning mis on seetõttu katastroofiohu vähendamise sektori jaoks eriti oluline.

Lisaks kuulutab ELi elanikkonnakaitse mehhanism igal aastal välja projektikonkursi ennetus- ja valmisolekuprojektide rahastamiseks. DRMi tugevdamine kuulub ka LIFE rahastamisprogrammi eesmärkide hulka.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.

Rakendamise toetamine

ELi tasandil võetakse valmisolekumeetmeid, et aidata saavutada inim- ja materiaalsete vahendite valmidus ja suutlikkus ning tagada tõhus ja kiire reageerimine katastroofidele. Varajase hoiatamise süsteemid (katastroofide puhul üldiselt, üksikasjalikumalt üleujutuste, põuaja metsatulekahjude puhul), moodulid ja koolitusprogrammid on nende tegevuste olulised osad. Sellega seoses loodi liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustik, et suurendada koostööd, koordineerimist, oskusi ja eksperditeadmisi, parandades ELi suutlikkust katastroofideks valmistuda, neid ennetada ja neile reageerida.

Lisaks loodi Euroopa kodanikukaitse ühisressurss, et edendada Euroopa koostööd kodanikukaitse valdkonnas ning võimaldada kiiremat, paremini koordineeritud ja tõhusamat Euroopa reageerimist inimtegevusest tingitud katastroofidele ja loodusõnnetustele.

Kohanemise MRE

Vastavalt Euroopa Liidu CPMile peavad liikmesriigid esitama iga kolme aasta järel Euroopa Komisjonile 1) riskihindamise kokkuvõtte, 2) riskijuhtimissuutlikkuse hinnangu ning 3) teabe prioriteetsete ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta. Aruandes keskendutakse ka kliimamuutustega kohanemise meetmetele: Liikmesriigid peavad lisama koostoime katastroofiohu vähendamise ja kulude jagamise meetmete vahel, mis on kehtestatud riiklikul või piirkondlikul tasandil kliimamuutustega seotud peamiste riskide jaoks. 2018. aasta lõpus esitatud riiklike riskihindamiste kokkuvõtete põhjal avaldas Euroopa Komisjon ajakohastatud ELi riskiülevaate.

Teisest küljest puudub praegu süsteemne mehhanism, mille abil riigid saaksid Euroopa Komisjonile või Euroopa Keskkonnaametile kahjust teatada.