Ökosüsteemipõhised lähenemisviisid

Põhisõnumid

• Ökosüsteemipõhised lähenemisviisid keskenduvad ökosüsteemi taastamisele ja ökosüsteemi teenuste tõhustamisele, et kaitsta ühiskonda kliimamuutuste negatiivse mõju eest. Kuna kliimamuutused muutuvad üha tuntavamaks näiteks põudade, äärmuslike ilmastikunähtuste ja üleujutuste tõttu, suureneb kohanemismeetmete pakilisus.
• Ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise peetakse mitmeotstarbelisteks lahendusteks, mis on sageli tõhusamad kui traditsioonilised tehnilised meetmed. Hiljuti ajakohastatud ELi kohanemisstrateegias pannakse suurt rõhku ökosüsteemipõhistele lähenemisviisidele ja eelkõige looduspõhistele lahendustele. Need on tavaliselt sidusrühmadele suunatud ja kohandatud piirkondlikele oludele. Asjakohased poliitikaraamistikud ei ole seega mitte ainult ELi kohanemisstrateegia, vaid ka rohelise taristu strateegia ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia. Sellega seoses on eriti olulised ökosüsteemide taastamisega seotud eesmärgid.
• Tuginemine piirkondlike sidusrühmade algatustele rõhutab suutlikkuse suurendamise ja teadmiste jagamise tähtsust. ELi tasandil on sel eesmärgil loodud mitu asjakohast teabeplatvormi. Piirkondlikke algatusi toetatakse ka sihtotstarbeliste rahastamiskavade ja võrgustike loomise algatuste kaudu.

Mõju ja haavatavus

Kliimamuutused mõjutavad paljusid sektoreid ja piirkondi kogu Euroopas. Ökosüsteemipõhised lähenemisviisid kliimamuutustega kohanemisele ja katastroofiohu vähendamisele on laialdaselt kohaldatavad ja seega väga erinevad. Need hõlmavad mitut seotud kontseptsiooni, sealhulgas looduspõhiseid lahendusi, rohelist taristut ja sinist taristut, ökosüsteemipõhist kohanemist, looduslikke veesidumismeetmeid ja ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise katastroofiohu vähendamisele. Euroopa Keskkonnaameti aruandes looduspõhiste lahenduste kohta Euroopas antakse üksikasjalik ülevaade eri kontseptsioonidest.

Nende kontseptsioonide ühine joon on see, et nende eesmärk on suurendada sotsiaalset ja keskkonnaalast vastupanuvõimet, taastades, säilitades ja parandades ökosüsteeme ning tõhustades seeläbi nende teenuseid ühiskonnale, nagu vee säilitamine ning mullaerosiooni, üleujutuste ja põudade ennetamine.

Ökosüsteemipõhised lähenemisviisid vastavad mitmele keskkonna- ja valdkondlikule poliitikaeesmärgile (nt seoses bioloogilise mitmekesisuse, vee kvaliteedi või põllumajandus- ja metsamajandamisega) ning toovad mitmesugust sotsiaal-majanduslikku kasu, mis sageli läheb tehnilistest lahendustest kaugemale.

Poliitikaraamistik

Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest võttis Euroopa Komisjon vastu ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, milles tunnistatakse looduse taastamist kui olulist panust nii kliimamuutuste leevendamisse kui ka nendega kohanemisse ning edendatakse selle integreerimist linnaplaneerimisse.

ELi uues kliimamuutustega kohanemise strateegias nimetatakse valdkondadevahelise prioriteedina ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Nende rakendamine on näiteks oluline vesikondade integreeritud majandamiseks veepoliitika raamdirektiivi alusel.

Rohelise taristu strateegia 2019. aasta läbivaatamises rõhutatakse rohelisest taristust ja ökosüsteemipõhistest lahendustest tulenevat majanduslikku, sotsiaalset ja muud kaasnevat kasu. Kaks hiljutist suunisdokumenti ökosüsteemi teenuste ja rohelise taristu kohta keskenduvad ELi tasandi rohelise ja sinise taristu poliitikakujundajatele suunatud rakendamisele: ELi juhenddokument strateegilise raamistiku kohta ning ELi juhenddokument ökosüsteemide ja nende teenuste integreerimise kohta otsuste tegemisse.

Ülemaailmsel tasandil on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon sõnaselgelt toetanud ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, seades nendega seotud eesmärgid ja võttes hiljuti vastu vabatahtlikud suunised nende kavandamiseks ja tõhusaks rakendamiseks. Ka Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030 julgustatakse kasutama ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, et suurendada vastupanuvõimet ja vähendada katastroofiohtu.

Teadmusbaasi parandamine

ELi rahastatud programmi „Horisont 2020“ raames tehti märkimisväärseid ühiseid jõupingutusi, et anda praktikutele terviklik riiklike strateegiate mõju hindamise raamistik ning tugev näitajate ja metoodikate kogum riiklike strateegiate mõju hindamiseks. Selle tulemusena koostati praktikutele käsiraamat ja vastav meetodite lisa ning ülevaade Euroopa Komisjoni rahastatud rohelise taristu uuringutest ja väljaannetest.

Mitmed portaalid ja veebilehed pakuvad näiteid ja taustteavet EbA kohta:

• OPPLA platvormi eesmärk on jagada praktilisi teadmisi looduskapitali, ökosüsteemi teenuste ja looduspõhiste lahenduste kohta, pakkudes mitmesuguseid juhtumiuuringuid, tooteid ja vahendeid;
• Looduspõhise linnainnovatsiooni veebisait NATURVATION sisaldab teavet peaaegu 1000 näite kohta looduspõhistest lahendustest 100 Euroopa linnas, mis aitavad kohandada linnasüsteemi kliimamuutustega;
• Platvorm ThinkNature on juhtumiuuring ja ressursikeskus, mis on pühendatud looduspõhistele lahendustele;
• Looduslike veesidumismeetmeteplatvormkogub teavet veesektoris rakendatava rohelise taristu kohta, hõlmates suurt hulka meetmeid ja juhtumiuuringuid;
• ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonil (UNFCCC) on kliimamuutustega kohanemise teadmusportaalis ökosüsteemipõhiste kohanemiskäsituste andmebaas;
• EbA lahenduste portaal edendab juhtumiuuringute ja näidete jagamist EbA kohta eri piirkondadest ja ökosüsteemidest kogu maailmas;
• Looduspõhiste lahenduste algatus on interdistsiplinaarne programm, mis keskendub looduspõhiste lahenduste teadusele, poliitikale ja praktikale ning pakub kahte seotud ülemaailmsetplatvormi (looduspõhiste lahenduste tõendite platvorm ja looduspõhiste lahenduste poliitikaplatvorm).

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatakse ELi eelarve. Kuluperioodil 2021–2027 eraldatakse vähemalt 30 % ELi kogueelarvest kliimaeesmärkidele.

ELi teadusuuringuid aastani 2030 rahastatakse programmi „Euroopa horisont“ raames, kusjuures 6. teemavaldkond on kõige olulisem ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside jaoks kliimamuutustega kohanemisel ja katastroofiohu vähendamisel.

Uues ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 rõhutati, et märkimisväärne osa ELi eelarvest kliimameetmetele eraldatud 25 %st investeeritakse elurikkusesse ja looduspõhistesse lahendustesse.

Üldiselt saab kliimamuutustega kohanemise rahastamist kombineerida eri allikatest ja paljud neist toetavad ka ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kliimamuutustega kohanemisele.

Rakendamise toetamine

ELi liikmesriigid on välja töötanud mitmesuguseid rohelise taristuga seotud meetmeid seoses riikliku poliitikaraamistikuga, rohelise taristu integreerimisega valdkondlikesse poliitikameetmetesse, teadmistebaasi suurendamisega ja konkreetsete rohelise taristu projektide rakendamisega.  See teave on kättesaadav Euroopa bioloogilise mitmekesisuse teabesüsteemis.

Looduskapitali arvestamise usaldusväärse metoodika ja integreeritud süsteemi väljatöötamiseks on ELil INCA projekt, mis on tihedalt seotud tema üldise tööga ökosüsteemide ja nende teenuste seisundi kaardistamisel ja hindamisel. INCA-MAES avaldas ülevaate ja eduaruande looduskapitali arvestuse kohta Euroopa Liidus.