Veemajandus

Põhisõnumid

• Kliimamuutused mõjutavad veemajandust mitmel viisil, alates sademete hulga muutustest ning seega üleujutuste ja põudade hooajalistest ja aastastest mustritest, vee kättesaadavusest või lahjendusvõimest, ning mõjutavad meie tervist, majandustegevust ja (mageveest) sõltuvaid ökosüsteeme.
• ELil on hästi välja töötatud veemajanduspoliitika, mis hõlmab nii vee kvaliteedi kui ka kvantiteedi haldamist. Nende rakendamist, mis on tihedalt seotud ökosüsteemipõhise kohanemise ja looduspõhiste lahendustega, toetavad sellised vahendid nagu looduslikud vee säilitamise meetmed.
• Veemajanduse edusamme hinnatakse korrapäraselt Euroopa tasandil, tuginedes riiklikult esitatud teabele. Need hindamised hõlmavad ka kliimamuutustega kohanemise aspekte, kuid neis järeldatakse, et selleks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Charles Garnett, Picture2050 /EEA

Veemajanduse eesmärk on tagada kodumajapidamistele, majandussektoritele, sealhulgas põllumajandusele, transpordile ja energeetikale, ning ökosüsteemidele piisav vee kvantiteet. Jõed, järved ja põhjavesi, suudmealad, aga ka üleujutusalad või infiltratsioonialad on ökosüsteemide, joogiveevarustuse ja reoveekäitluse ning paljude majandussektorite ja -süsteemide, sealhulgas põllumajanduse, transpordi ja energeetika olulised elemendid.

Kliimamuutused mõjutavad veemajandust mitmel viisil, sealhulgas hooajalised ja iga-aastased muutused vee kättesaadavuses, suurenenud aurustumine ja suurenenud nõudlus. Madal veevool võib mõjutada meie tervist, majandustegevust ja (värskest) veest sõltuvaid ökosüsteeme.

Teine ökosüsteeme mõjutav tegur on jätkusuutmatu veemajandus. Jätkusuutmatu niisutamine põhjustab näiteks põhjavee ammendumist, märgalade ja rannikuelupaikade muutusi, pinnase sooldumist ja merevee sissetungi (Euroopakliimariskide hinnang).

Lisateavet rannikuvee majandamise kohta leiate rannikualasid käsitlevalt lehelt.

Poliitikaraamistik

ELi 2021. aasta kliimamuutustega kohanemise strateegias rõhutatakse, kui oluline on tagada magevee kestlik kättesaadavus, veekasutuse järsk vähenemine ja vee kvaliteedi säilitamine, ning rõhutatakse põudade ja üleujutuste ning sellest tuleneva ulatusliku majandusliku kahjuni viivate äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise ja tõsiduse ohtu. Kliimamuutuste mõju arvessevõtmine ELi veega seotud poliitikas on seetõttu eriti oluline.

2000. aastal vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi, mis on ELi veepoliitika esimene nurgakivi, eesmärk on pikaajaline säästev veemajandus, mis põhineb veekeskkonna kõrgetasemelisel kaitsel, saavutades hea ökoloogilise seisundi kõigis veekogudes. Direktiivis endas ei viidata sõnaselgelt kliimamuutustega kohanemisele. 2009. aastal leppisid ELi liikmesriigid siiski kokku, et kliimaga seotud ohud ja kliimamuutustega kohanemise kavandamine tuleb lisada veepoliitika raamdirektiivi alusel koostatud veemajanduskavadesse.

2007. aastal vastu võetud ELi üleujutuste direktiivi eesmärk on üleujutusi ühtselt hinnata ja ohjata kogu ELis ning selle rakendamisel võetakse otseselt arvesse kliimamuutuste mõju.  Liikmesriigid peavad hindama üleujutusriski oma territooriumil ja koostama üleujutusriski maandamise kavad, milles võetakse arvesse kliimamuutuste mõju.

Veepuuduse ja põuaga seotud küsimusi käsitleti esimest korda Euroopa Komisjoni teatises „Veepuuduse ja põua probleemi lahendamine Euroopa Liidus” (2007), et liikuda tõhusa veekasutusega ja vett säästva majanduse suunas. 2012. aastal avaldati teatis „Euroopa veevarude kaitsmise kava”, milles julgustatakse liikmesriike integreerima põuariski juhtimist ja kliimamuutustega seotud aspekte paremini oma tulevastesse veemajanduskavadesse ning sektoriüleste ja mitut ohtu hõlmavate riskijuhtimiskavade väljatöötamisse. Viimane meede veenappuse leevendamiseks on 2020. aastal vastu võetud uus määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta, millega kehtestatakse uued eeskirjad vee taaskasutuse stimuleerimiseks ja hõlbustamiseks, keskendudes põllumajanduslikule niisutamisele. Lisaks kavatseb komisjon uue kohanemisstrateegia kohaselt aidata vähendada veekasutust, tõstes toodete veesäästunõudeid, soodustades veetõhusust ja -säästu ning edendades põuaohjekavade laiemat kasutamist ning mulla säästvat majandamist ja maakasutust. Joogiveevarustuse tagamiseks võetakse läbivaadatud joogiveedirektiivis nüüd veevarustussüsteemide riskihindamisel arvesse kliimamuutuste mõju. 2023. aastal avaldati uus vee taaskasutuse määrus, et tõhustada asulareoveepuhastitest pärit alternatiivset veevarustust, millega taaskasutatakse vett.

Selleks et toetada veepoliitika raamdirektiivi kohastes veemajanduskavades kliimamuutustega kohanemise rakendamist, on kättesaadav ühise rakendusstrateegia juhenddokument „River Basin Management in a Changing Climate“,millega tagatakse, et kliimaga seotud ohud ja kliimamuutustega kohanemise kavandamine lisatakse veemajanduskavadesse. Kavades tuleb vähemalt näidata, i) kuidas kliimamuutuste prognoosid on mõjutanud survetegurite ja mõju hindamist, ii) kuidas seireprogrammid on konfigureeritud kliimamuutuste mõju tuvastamiseks ja iii) kuidas valitud meetmed on prognoositud kliimatingimustele vastupidavad.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu veemajandussektorile.

Teadmistebaasi tugevdamine kliimamuutuste mõju kohta ülemaailmsele hüdroloogilisele tsüklile on säästva veemajanduse jaoks väga oluline. IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus ajakohastavad seda raamistikku, rõhutades erinevaid tagajärgi, mis on seotud inimtegevusest tingitud kliimamuutuste mõjuga veesektoris. Veesektori täiendavaid riske, mõjusid ja haavatavust, mis on seotud globaalse soojenemisega 1,5 °C ja 2 °C võrra, kirjeldatakse hoopis teises valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC)eriaruandes (Global Warming of 1.5 °C – Climate-ADAPT (europa.eu)).

Selleks et kohandada veevarusid kliimamuutustega, teevad komisjon ja liikmesriigid koostööd teadmistebaasi parandamiseks. Paljud teabeallikad on ühendatud Euroopa veeteabesüsteemi (WISE).

Euroopa Keskkonnaamet on koondanud mitmesse aruandesse asjakohase teabe kliimamuutuste mõju kohta Euroopas. 2016. aasta aruandes kliimamuutuste, mõju ja haavatavuse kohta  vaadeldakse kliimamuutuste varasemat ja prognoositavat mõju ökosüsteemidele ja ühiskonnale, sealhulgas mõju veesektorile. Üleujutusriske ja keskkonna haavatavust käsitlevas 2016. aasta aruandes keskendutakse lammide rollile üleujutuste eest kaitsmisel, veemajanduses ja looduskaitses. Samamoodi näitab 2020. aasta aruanne Euroopa lammide kohta, et looduslikud lammid toetavad mitme ELi poliitikaeesmärgi saavutamist. 2021. aastal avaldatud aruanne „Natural-based solutions (NbS) in Europe“ (Looduspõhised lahendused Euroopas) sisaldab veemajandusega seotud peatükki.

Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) on avaldanud aruande kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemise kohta Euroopas 2020. aastal, mis sisaldab mitut veevarudega seotud peatükki. Aruandes jõutakse järeldusele, et Lõuna-Euroopa seisab silmitsi vee kättesaadavuse vähenemisega ja sellest tulenevalt veepuuduse suurenemisega. Põuad sagenevad, kestavad kauem ja muutuvad intensiivsemaks Euroopa lõuna- ja lääneosas ning kliimamuutuste tagajärjel suurenevad tõenäoliselt jõgede ja rannikualade üleujutused. Ülevaatlikule aruandele on lisatud mitu konkreetsemat aruannet, milles antakse üksikasjalikumat teavet veevarudele avalduva eri mõju kohta:

• Kliimamuutused ja Euroopa veevarud
• Globaalse soojenemise ja põua mõjud ELis
• Globaalne soojenemine ning äärmuslike kuuma- ja külmanähtuste mõju inimestele ELis
• Kliimamuutustest tingitud rannikualade suureneva üleujutusriskiga kohanemine ELis
• Kliimamuutustest tingitud jõgede üleujutusohu suurenemisega kohanemine ELis

Teadusuuringute Ühiskeskus avaldas 2018. aastal ka põuariski hindamise ja juhtimise kontseptuaalse raamistiku ning analüüsis hiljuti vee säästmise meetmete mõju Euroopa veevarudele, järeldades, et veetõhususe meetmed peavad olema ambitsioonikamad, et vähendada kliimamuutuste mõju veevarudele. Lisaks on Teadusuuringute Ühiskeskus välja töötanud Euroopa üleujutuste häiresüsteemi (EFAS), mis annab tõenäosuslikku teavet üleujutuste kohta rohkem kui 48 tundi ette. Seda portaali kasutavad hädaolukordade haldurid kogu Euroopas.

Tänu sellistele ELi rahastatavatele programmidele nagu „Horisont 2020“, LIFE (keskkonna- ja kliimameetmed) ja Interreg parandavad paljud liikmesriigid veealaste kohanemisstrateegiate, -poliitikate ja -meetmete teadmusbaasi eri projektide kaudu. Siinkohal on eriti oluline kliimamuutuste mõjust tingitud hüdroloogilise ekstreemsuse oodatav suurenemine. Näiteks IMPREXiprojektis töötasid projektipartnerid välja uuenduslikud lähenemisviisid ja aitasid parandada suutlikkust ennetada tulevasi äärmuslikke hüdroloogilisi sündmusi ja neile reageerida. Projekt OPERANDUM tegeleb hüdrometeoroloogiliste riskide vähendamisega Euroopa territooriumidel ühiselt kavandatud, ühiselt välja töötatud, kasutusele võetud, katsetatud ja tutvustatud uuenduslike roheliste ja siniste/hallide/hübriidsete NbSi süsteemide kaudu. Projekti RECONECT eesmärk on kiiresti tõhustada NbSi Euroopa võrdlusraamistikku hüdrometeoroloogiliste riskide vähendamiseks, demonstreerides, viidates, laiendades ja kasutades suuremahulisi NbSi maa- ja looduspiirkondades.

Mõned projektid keskenduvad konkreetselt üleujutuste või veenappuse ohjamise parandamisele. Projekti SCOREwater eesmärk on võtta kasutusele digiteenused, et parandada reovee, sademevee ja üleujutuste käitlust, et suurendada linnade vastupanuvõimet kliimamuutustele. Projekt LIFE UrbanStorm hõlbustab kliimamuutustega kohanemise strateegiate ja tegevuskavade integreeritud lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, et suurendada Eesti omavalitsuste vastupanuvõimet kliimamuutustele, eelkõige nende suutlikkust tulla toime äkktulvadega. Projekti SPONGE 2020 raames koostati meetmepakett, suuniste pakett ja piiriülene tegevuskava, et toetada sidusrühmade kaasamist ja osalusmeetmeid kliimamuutustega kohanemisel, et paremini ohjata linnade üleujutusi. Veenappuse probleemiga tegeletakse näiteks projekti „W2W – Water to Water“ raames, millega edendatakse uuenduslikku magestamissüsteemi, et tegeleda veenappusega Vahemere piirkonnas, või projekti DRYvER raames, mille eesmärk on töötada välja strateegiad kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja sellega kohanemiseks jõevõrkude kuivatamisel, integreerides hüdroloogilised, ökoloogilised (sealhulgas looduspõhised lahendused), sotsiaal-majanduslikud ja poliitilised perspektiivid.

Lisateavet varasemate ja käimasolevate projektide kohta leiab WISE portaalist ja CORDISe andmebaasist.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

2020. aasta detsembris avaldati uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027; see pakub mitmeid rahastamisvõimalusi veesektoris. Teadus- ja innovatsiooniprojekte saab rahastada programmi „Euroopa horisont“ kaudu. ELi kliimamuutustega kohanemise missioon toetabpiirkondi, linnu ja kohalikke omavalitsusi nende jõupingutustes suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule, pakkudes rahastamist ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames. Missiooni meetmetesse võib kaasata programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikide või programmiga „Euroopa horisont“ ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide piirkondi ja kohalikke omavalitsusi. Ettevõtjad võivad samuti osaleda, näiteks novaatoritena, kes pakuvad uuenduslikke lahendusi või kliimateenuseid. Rahastamisvõimalused on kättesaadavad rahastamis- ja hankeportaalis, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammi raames.

Täiendavaid rahalisi vahendeid on võimalik saada keskkonna ja kliimameetmete programmi LIFE kaudu, mis muu hulgas keskendub üleminekule kestlikule kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisele majandusele ning vee kvaliteedi kaitsmisele, taastamisele ja parandamisele. Programm hõlmab allprogrammi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ ning sellest rahastatakse uuenduslikke tehnoloogiaid, parimate tavade väljatöötamist ja tegevusi, millega toetatakse piirkondlikul, mitut piirkonda hõlmaval või riiklikul tasandil välja töötatud keskkonna- ja kliimakavade rakendamist. Rahastamine toimub ka Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, millest toetatakse eri liikmesriikide piirkondade vahelist koostööd (vt Interregi programmid). Veesektori teine oluline rahastamisallikas on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, mis on osa ühisest põllumajanduspoliitikast ning soodustab loodusvarade säästvat majandamist ja kliimameetmeid ning toetab projekte, mis keskenduvad meetmetele, mille eesmärk on taastada, säilitada ja parandada põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteeme, millel on positiivne mõju elurikkusele, pinnasele, veele ja õhule.

Rakendamise toetamine

Veevarude kaitsmise kava raames alustati veebilansi koostamist ELi tasandil, mis on sillutanud teed veevarudele avalduva surve ning valdkondlike/geograafiliste erinevuste täpsemale kvantifitseerimisele. Sellega seoses on olemas konkreetne juhenddokument veebilansi kohaldamise kohta. Lisaks on Euroopa loodusliku vee säilitamise meetmete platvorm platvorm, mis toetab Euroopa keskkonnapoliitika rakendamist rohelise taristu valdkonnas, et aidata kaasa looduse ja elurikkuse säilitamise ja taastamise ning maastikukujundusega seotud integreeritud eesmärkide saavutamisele.

Lisaks edendatakse ELi tasandil jõuliselt NbSi ja rohelise taristu kasutamist. ELi 2021. aasta kliimamuutustega kohanemise strateegias märgitakse, et looduspõhised lahendused sobivad eriti hästi selleks, et suurendada vastupanuvõimet veemõjudele kliimamuutuste suhtes, ning edendatakse nende kasutamist veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi rakendamisel.

Kohanemise MRE

Euroopa liikmesriigid peavad veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi alusel koostatud veemajanduskavad ja üleujutusriski maandamise kavad läbi vaatama kuueaastase tsüklilise lähenemisviisi alusel. Pärast iga ajakohastamist peab Euroopa Komisjon avaldama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuste direktiivide rakendamisel tehtud edusammude kohta. Need aruanded sisaldavad teavet selle kohta, kuidas liikmesriigid on kavade koostamisel kliimamuutuste mõju arvesse võtnud. Viimane aruanne võeti vastu 2021. aastal ning see on kuues veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi rakendamise aruanne. Seoses veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega märgib Euroopa Komisjon, et kliimamuutuste mõju arvessevõtmine jääb veepoliitika raamdirektiivi rakendamise järgmistes tsüklites oluliseks väljakutseks. Kuigi enamik liikmesriike on viimaste veemajanduskavade koostamisel kliimamuutusi arvesse võtnud, on kliimakindluse tagamise meetodite tõhusus ebaselge ning üldiselt kasutatakse rohelisi taristuid ja vee säilitamise meetmeid liiga vähe.  Raamotsuse esimeses rakendustsüklis on suur osa liikmesriike kaalunud vähemalt mõningaid kliimamuutuste aspekte, kuid ei ole nende mõju põhjalikult käsitlenud. Raamdirektiivi kohaselt tuleb alates teisest tsüklist pöörata suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõjule. Aruandes soovitatakse näiteks paremat koordineerimist riiklike kohanemisstrateegiatega.