Veemajandus

Veemajandus

Põhisõnumid

• Kliimamuutused mõjutavad veemajandust mitmel viisil, alates muutustest sademetes ning seega üleujutuste ja põudade hooajalistest ja aastastest mustritest, vee kättesaadavusest või lahjendusvõimest, ning mõjutavad meie tervist, majandustegevust ja (värskest) veest sõltuvaid ökosüsteeme.
• ELil on hästi välja töötatud veemajanduspoliitika, mis hõlmab nii vee kvaliteedi kui ka kvantiteedi haldamist. Nende rakendamist, mis on tihedalt seotud ökosüsteemipõhise kohanemise ja looduspõhiste lahendustega, toetatakse selliste vahenditega nagu looduslike veesidumismeetmete vahend.
• Euroopa tasandil toimub veemajanduse edusammude korrapärane hindamine, mis põhineb riikide esitatud teabel. Need hindamised hõlmavad ka kliimamuutuste (kohanemise) aspekte, kuid neis järeldatakse, et selleks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi.

Mõju ja haavatavus

Veemajandus hõlmab vee kvaliteedi ja kvantiteedi haldamist ning hüdromorfoloogiat ja setteid. Jõgede, järvede ja põhjavee, suudmealade veemajandus, aga ka üleujutusalad või infiltratsioonialad on ökosüsteemide, joogiveevarustuse ja reoveekäitluse ning paljude majandussektorite ja -süsteemide, sealhulgas põllumajanduse, transpordi ja energeetika jaoks üliolulised elemendid.

Kliimamuutused mõjutavad veemajandust mitmel viisil, alates muutustest sademetes ning seega üleujutuste ja põudade hooajalistest ja aastastest mustritest, vee kättesaadavusest või lahjendusvõimest, ning mõjutavad meie tervist, majandustegevust ja (värskest) veest sõltuvaid ökosüsteeme.

Lisateavet rannikuvee majandamise kohta leiate rannikualasid käsitlevalt lehelt.

Poliitikaraamistik

2021. aasta ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias rõhutatakse, kui oluline on tagada, et magevesi oleks kättesaadav kestlikul viisil, veekasutus väheneks järsult ja vee kvaliteet säiliks, ning rõhutatakse põudasid ja üleujutusi põhjustavate äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise ja tõsiduse ning sellest tuleneva ulatusliku majandusliku kahju ohtu. Kliimamuutuste mõju arvessevõtmine ELi veepoliitikas on seetõttu eriti oluline.

2000. aastal vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi, mis on ELi veepoliitika esimene nurgakivi, eesmärk on pikaajaline säästev veemajandus, mis põhineb veekeskkonna kõrgetasemelisel kaitsel, saavutades kõigis veekogudes hea ökoloogilise seisundi. Direktiivis endas ei viidata sõnaselgelt kliimamuutustega kohanemisele. 2009. aastal leppisid ELi liikmesriigid siiski kokku, et kliimaga seotud ohud ja kohanemiskavad tuleb lisada veepoliitika raamdirektiivi alusel välja töötatud veemajanduskavadesse.

aastal vastu võetud ELi üleujutuste direktiivi eesmärk on hinnata ja ohjata üleujutusi ühtsel viisil kogu ELis ning selle rakendamisel võetakse otseselt arvesse kliimamuutuste mõju.  Liikmesriigid peavad hindama üleujutusriski oma territooriumil ja koostama üleujutusriski maandamise kavad, milles võetakse arvesse kliimamuutuste mõju.

Veepuuduse ja põuaga seotud küsimusi käsitleti esimest korda Euroopa Komisjoni teatises veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus (2007), et liikuda veetõhusa ja vett säästva majanduse suunas. 2012. aastal avaldati teatis Euroopa veevarude kaitsmise kava kohta, milles julgustatakse liikmesriike integreerima põuariski ohjamist ja kliimamuutuste aspekte paremini oma tulevastesse veemajanduskavadesse ning sektoriüleste ja mitut ohtu hõlmavate riskijuhtimiskavade väljatöötamisse. Viimane meede veepuuduse leevendamiseks on 2020. aastal vastu võetud uus määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta, millega kehtestatakse uued eeskirjad vee taaskasutuse stimuleerimiseks ja hõlbustamiseks, keskendudes põllumajanduslikule niisutamisele. Lisaks kavatseb komisjon uue kohanemisstrateegia kohaselt aidata vähendada veekasutust, suurendades toodete veesäästunõudeid, soodustades veekasutuse tõhusust ja säästmist ning edendades põuaohjekavade laiemat kasutamist ning mulla säästvat majandamist ja maakasutust. Joogiveevarustuse tagamiseks hõlmab läbivaadatud joogiveedirektiiv nüüd kliimamuutuste mõju arvessevõtmist veevarustussüsteemide riskihindamisel. 2023. aastal avaldati uus vee taaskasutamise määrus, et tõhustada alternatiivset veevarustust, mille puhul taaskasutatakse asulareoveepuhastitest pärit vett.

Teadmusbaasi parandamine

Säästva veemajanduse jaoks on oluline tugevdada teadmistebaasi kliimamuutuste mõju kohta ülemaailmsele hüdroloogilisele tsüklile. IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõju, kohanemine ja haavatavus ajakohastavad seda raamistikku, rõhutades erinevaid tagajärgi, mis on seotud inimtegevusest tingitud kliimamuutuste mõjuga veesektoris. Veesektori täiendavaid riske, mõjusid ja haavatavusi, mis on seotud globaalse soojenemisega 1,5 °C ja 2 °C võrra, kirjeldatakse hoopis teises valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruandes (GlobalWarming of 1.5 °C – Climate-ADAPT (europa.eu)).

Veevarude kohandamiseks kliimamuutustega teevad komisjon ja liikmesriigid koostööd teadmistebaasi parandamiseks. Paljud teabeallikad on koondatud Euroopa veeteabesüsteemi (WISE).

Euroopa Keskkonnaamet on koondanud asjakohase teabe kliimamuutuste mõju kohta Euroopas mitmesse aruandesse. Kliimamuutusi, mõju ja haavatavust käsitlevas 2016. aasta aruandes  vaadeldakse kliimamuutuste varasemat ja prognoositavat mõju ökosüsteemidele ja ühiskonnale, sealhulgas mõju veesektorile. Üleujutusriskide ja keskkonna haavatavuse 2016. aasta aruandes keskendutakse lammide rollile üleujutuste eest kaitsmisel, veemajanduses ja looduskaitses. Samamoodi näitab 2020. aasta aruanne Euroopa lammide kohta, et looduslikud lammid toetavad mitme ELi poliitikaeesmärgi saavutamist. 2021. aastal avaldatud aruanne „Looduspõhised lahendused Euroopas“ sisaldab veemajandusega seotud peatükki.

Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) on avaldanud aruande „Kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemine Euroopas 2020. aastal“, mis sisaldab mitut veevarudega seotud peatükki. Aruandes jõutakse järeldusele, et Lõuna-Euroopa seisab silmitsi vee kättesaadavuse vähenemise ja sellest tuleneva veepuuduse suurenemisega. Põuad sagenevad, kestavad kauem ja muutuvad intensiivsemaks Euroopa lõuna- ja lääneosas ning jõgede ja rannikualade üleujutused suurenevad tõenäoliselt kliimamuutuste tagajärjel. Käesolevale ülevaatlikule aruandele on lisatud mitu konkreetsemat aruannet, mis annavad üksikasjalikumat teavet veevarudele avalduva erineva mõju kohta:

• Kliimamuutused ja Euroopa veevarud
• Globaalse soojenemise ja põua mõju ELis
• Üleilmne soojenemine ning äärmuslike kuuma- ja külmaolude mõju inimestele ELis
• Kliimamuutustest tingitud rannikualade üleujutusriski suurenemisega kohanemine ELis
• Suureneva jõgede üleujutusohuga kohanemine ELis kliimamuutuste tingimustes

Teadusuuringute Ühiskeskus avaldas 2018. aastal ka põuariski hindamise ja ohjamise kontseptuaalse raamistiku ning analüüsis hiljuti veesäästumeetmete mõju Euroopa veevarudele, jõudes järeldusele, et kliimamuutuste mõju vähendamiseks veevarudele on vaja veetõhususe meetmeid ambitsioonikamalt rakendada. Lisaks on Teadusuuringute Ühiskeskus välja töötanud Euroopa üleujutuste häiresüsteemi (EFAS), mis annab tõenäolist üleujutuste häireteavet rohkem kui 48 tundi ette. Seda portaali kasutavad hädaabijuhid kogu Euroopas.

Tänu ELi rahastatavatele programmidele, nagu „Horisont 2020“, LIFE (keskkonna- ja kliimameetmed) ja Interreg, parandavad paljud liikmesriigid eri projektide kaudu teadmistebaasi veega seotud kohanemisstrateegiate, -poliitika ja -meetmete kohta. Kliimamuutuste mõjust tingitud äärmuslike hüdroloogiliste tegurite oodatav suurenemine on siinkohal eriti oluline. Näiteks projekti IMPREXraames töötasid projektipartnerid välja uuenduslikud lähenemisviisid, et aidata parandada tulevaste hüdroloogiliste äärmuslike sündmuste prognoosimise ja neile reageerimise võimet. Projekt OPERANDUM tegeleb hüdrometeoroloogiliste riskide vähendamisega Euroopa territooriumidel ühiselt kavandatud, ühiselt välja töötatud, kasutusele võetud, katsetatud ja tutvustatud uuenduslike roheliste ja siniste/hallide/hübriidsete looduspõhiste lahenduste kaudu. Projekti RECONECT eesmärk on kiiresti tõhustada Euroopa võrdlusraamistikku hüdrometeoroloogilise riski vähendamiseks, demonstreerides, viidates, laiendades ja kasutades suuremahulist NbS-i maa- ja looduslikes piirkondades.

Mõned projektid keskenduvad konkreetselt üleujutuste või veepuuduse ohjamise parandamisele. Projekti SCOREwater eesmärk on võtta kasutusele digiteenused, et parandada reovee, sademevee ja üleujutuste haldamist, et suurendada linnade vastupanuvõimet kliimamuutustele. Projekt LIFE UrbanStorm hõlbustab kliimamuutustega kohanemise strateegiate ja tegevuskavade integreeritud lähenemisviiside väljatöötamist ja rakendamist, et suurendada Eesti omavalitsuste vastupanuvõimet kliimamuutustele, eelkõige nende suutlikkust tulla toime äkktulvadega. Projekti SPONGE 2020 raames töötati välja töövahendid, suunispakett ja piiriülene tegevuskava, et toetada sidusrühmade kaasamist ja osalusmeetmeid kliimamuutustega kohanemisel, et linnade üleujutusi paremini ohjata. Veenappuse probleemiga tegeletakse näiteks projekti „W2W – Water to Water“ raames, millega edendatakse uuenduslikku magestamissüsteemi veenappuse probleemi lahendamiseks Vahemere piirkonnas, või projekti DRYvER raames, mille eesmärk on töötada välja strateegiad kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja sellega kohanemiseks jõgede kuivatusvõrkudes, integreerides hüdroloogilisi, ökoloogilisi (sealhulgas looduspõhiseid lahendusi), sotsiaal-majanduslikke ja poliitilisi perspektiive.

Lisateavet varasemate ja käimasolevate projektide kohta leiab WISE portaalist ja CORDISe andmebaasist.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

2020. aasta detsembris avaldati uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027; see pakub veesektoris mitmeid rahastamisvõimalusi. Teadus- ja innovatsiooniprojekte saab rahastada programmi „Euroopa horisont“ kaudu. ELi kliimamuutustega kohanemise missioon toetabpiirkondi, linnu ja kohalikke omavalitsusi nende jõupingutustes suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule, rahastades neid ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames. Missiooni meetmetesse võib kaasata programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikide või programmiga „Euroopa horisont“ ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide piirkondi ja kohalikke omavalitsusi. Osaleda võivad ka ettevõtjad, näiteks innovaatorid, kes pakuvad uuenduslikke lahendusi või kliimateenuseid. Rahastamisvõimalusi võib leida rahastamis- ja hankeportaalist, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammi raames.

Täiendavaid rahalisi vahendeid on võimalik saada keskkonna ja kliimameetmete programmi LIFE kaudu, mis muu hulgas keskendub kestlikule kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisele majandusele ülemineku saavutamisele ning vee kvaliteedi kaitsmisele, taastamisele ja parandamisele. Programm hõlmab allprogrammi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ ning sellest rahastatakse uuenduslikke tehnoloogiaid, parimate tavade väljatöötamist ja tegevusi, millega toetatakse piirkondlikul, mitut piirkonda hõlmaval või riiklikul tasandil välja töötatud keskkonna- ja kliimakavade rakendamist. Rahastamine on võimalik ka Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, mis toetab eri liikmesriikide piirkondade vahelist koostööd (vt Interregi programmid). Veel üks oluline veesektori rahastamisallikas on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, mis on osa ühisest põllumajanduspoliitikast ning soodustab loodusvarade säästvat majandamist ja kliimameetmeid ning toetab projekte, mis keskenduvad meetmetele, mille eesmärk on taastada, säilitada ja parandada põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteeme, millel on positiivne mõju elurikkusele, pinnasele, veele ja õhule.

Rakendamise toetamine

Kliimamuutustega kohanemise rakendamise toetamiseks veepoliitika raamdirektiivi veemajanduskavades on kättesaadav ühise rakendusstrateegia juhenddokument „Vesikonna majandamine muutuvas kliimas“,millega tagatakse, et kliimaga seotud ohud ja kohanemiskavad lisatakse veemajanduskavadesse. Kavades tuleb näidata vähemalt seda, i) kuidas on kliimamuutuste prognoosid aidanud hinnata survet ja mõju, ii) kuidas on seireprogrammid konfigureeritud kliimamuutuste mõju tuvastamiseks ja iii) kuidas valitud meetmed on prognoositavate kliimatingimuste suhtes usaldusväärsed.

Veevarude kaitsmise kava raames algatati ELi tasandil veebilansside loomine, mis on sillutanud teed veevarudele avalduva surve ning valdkondlike/geograafiliste erinevuste täpsemale kvantifitseerimisele. Sellega seoses on kättesaadav konkreetne juhenddokument veebilansi kohaldamise kohta. Lisaks on Euroopa looduslike veesidumismeetmete platvorm platvorm, mis toetab Euroopa keskkonnapoliitika rakendamist rohelise taristu valdkonnas, et aidata kaasa looduse ja elurikkuse kaitse ja taastamise ning maastikukujundusega seotud integreeritud eesmärkide saavutamisele.

Lisaks edendatakse ELi tasandil jõuliselt NbSi ja rohelise taristu kasutamist. 2021. aasta ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias märgitakse, et looduspõhised lahendused sobivad eriti hästi selleks, et suurendada kliimamuutustele vastupanu võimet veemõju suhtes, ning edendatakse nende kasutamist veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi rakendamisel.

MRE kohanemine

Euroopa liikmesriigid peavad veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi alusel koostatud veemajanduskavad ja üleujutusriski maandamise kavad kuueaastase tsüklilise lähenemisviisi alusel läbi vaatama. Pärast iga ajakohastamist peab Euroopa Komisjon avaldama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuste direktiivide rakendamisel tehtud edusammude kohta. Need aruanded sisaldavad teavet selle kohta, kuidas liikmesriigid on kavade koostamisel võtnud arvesse kliimamuutuste mõju. Viimane aruanne võeti vastu 2021. aastal ning see on kuues veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi rakendamise aruanne. Seoses veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega märgib Euroopa Komisjon, et kliimamuutuste mõju arvessevõtmine on jätkuvalt oluline väljakutse veepoliitika raamdirektiivi rakendamise järgmistes tsüklites. Kuigi enamik liikmesriike on viimaste veemajanduskavade väljatöötamisel kliimamuutusi arvesse võtnud, on kliimakindluse tagamise meetodite tulemuslikkus ebaselge ning üldiselt kasutatakse rohelist taristut ja veesidumismeetmeid liiga vähe.  Üleujutuste direktiivi esimeses rakendustsüklis on suur osa liikmesriike kaalunud vähemalt mõningaid kliimamuutuste aspekte, kuid ei käsitlenud põhjalikult nende mõju. Üleujutuste direktiiv nõuab alates teisest tsüklist suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõjule. Aruandes soovitatakse näiteks suuremat kooskõlastamist riiklike kohanemisstrateegiatega.