Mõjud, riskid ja nõrgad kohad

Globaalne kliimasüsteem muutub sajandeid nii varasemate kui ka tulevaste kasvuhoonegaaside heitkoguste tõttu. Soojuslained, üleujutused ja muud mõjud ökosüsteemidele, inimeste tervisele ja majandusele muutuvad lähikümnenditel tõenäoliselt tõsisemaks. Kliimamõju, riske ja haavatavuse hinnanguid kasutatakse selleks, et teha kindlaks nende looduslikele süsteemidele ja inimühiskonnale avalduvate mõjude laad ja ulatus. Hindamised on väga erinevad, sõltudes hindamise eesmärgist, geograafilisest piirkonnast ja sihtsektorist või -süsteemist. Sellest tulenevalt kasutatakse mitmesuguseid meetodeid ja vahendeid, mida toetab varasematest vaatlustest saadud asjakohane teave ning kliimamuutuste, keskkonnatingimuste ja sotsiaal-majanduslike tegurite tulevikustsenaariumid.  Kliimamuutustega kohanemise toetusvahend (AST) ja linnade kohanemise toetusvahend (UAST) annavad suuniseid riskide ja haavatavuste hindamiseks.

Hindamine ja planeerimine

Kliimamuutuste mõju on piirkonniti, sektoriti ja isegi sektorite sees erinev. Konkreetsete haavatavuste ja riskide mõistmine on oluline kohanemismeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks piirkondlikul tasandil. Kliimamuutused on kliimaga seotud riskide peamine põhjustaja, kuid mitte ainus.

Üleilmsete kliimamuutuste ulatus ja tempo tulevikus sõltub ühiskonna ja majanduse arengust ülemaailmsel tasandil. Need muutused kajastuvad üleilmsetes sotsiaal-majanduslikes ja kliimastsenaariumides. Sotsiaalmajanduslikud stsenaariumid annavad usutavaid kirjeldusi maailma võimalikest tulevikuolukordadest, mis põhinevad ühiskonna tehtud valikutel – need ei ole prognoosid. Globaalsed sotsiaal-majanduslikud stsenaariumid on aluseks kasvuhoonegaaside heitkoguste stsenaariumidele, mida globaalsed kliimamudelid kasutavad tulevaste kliimamuutuste prognoosimiseks ülemaailmsel tasandil. Neid prognoose saab vähendada, kasutades piirkondlikke kliimamudeleid või statistilisi vähendamismeetodeid, et arvutada üksikasjalikumad kliimaprognoosid Euroopa kohta.

Kliimamuutuste piirkondlik mõju sõltub ka keskkonna-, sotsiaal-majanduslike, poliitiliste ja tehnoloogiliste tingimuste arengust piirkondlikul tasandil. Näiteks võivad inimesed suurendada oma haavatavust rannikualade lammide linnastumise, mäenõlvade raadamise või hoonete ehitamisega riskialdistesse piirkondadesse. Teisest küljest saavad nad vähendada oma haavatavust, suurendades institutsioonilist ja tehnilist suutlikkust tegeleda kliimaohtudega.

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus annavad ülevaate kliimamuutuste mõjust, riskidest ja haavatavusest eri sektorites ja piirkondades, keskendudes muu hulgas Euroopale.

Haavatavuse ja riski hindamine on kohustuslik kohanemismeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks ning ressursside prioriseerimiseks. Nendes määratakse kindlaks, milliseid piirkondi, sektoreid või süsteemi komponente kliimamuutused eriti mõjutavad ja kus on kiireloomuline vajadus kohaneda.

EEA on alates 2004. aastast korrapäraselt avaldanud aruandeid teemal „Kliimamuutused, nende mõju ja haavatavus Euroopas”. Viimases väljaandes (2017) hinnatakse kliimamuutuste suundumusi ja prognoose ning nende mõju kogu Euroopas 35 näitaja alusel. Samuti antakse ülevaade kohanemispoliitika arengust Euroopa, riikidevahelisel ja riiklikul tasandil ning selle aluseks oleva teadmistebaasi arengust. European Climate Data Explorer koostöös Copernicuse kliimamuutuste teenusega annab ajakohastatud versiooni mitmetest kliimat mõjutavatest teguritest ja näitajatest. Euroopa Keskkonnaamet on ELi kliimamuutustega kohanemise missiooni raames välja töötanud kliimamuutustega kohanemise tulemustabeli, mis annab ülevaate ohtudest, mõjudest, kokkupuutest, haavatavustest ja kohanemismeetmetest riigi tasandist madalamal tasandil.

Kliimameetmete peadirektoraat ja EEA alustasid 2022. aastal esimese Euroopa kliimariskide hindamise (EUCRA) ettevalmistamist, et hinnata kliimamuutuste praegust ja tulevast mõju ning keskkonna, majanduse ja laiema ühiskonnaga seotud riske Euroopas.

Euroopa Komisjoni juhtalgatus „Destination Earth“ (DestinE), mille eesmärk on töötada ülemaailmsel tasandil välja väga täpne Maa digitaalne mudel, jälgib, simuleerib ja prognoosib loodusnähtuste ja inimtegevuse koostoimet. Digiteisikute eesmärk on aidata meil olla paremini valmis suurtele loodusõnnetustele reageerimiseks, kliimamuutustega kohanemiseks ja sotsiaal-majandusliku mõju prognoosimiseks.

DRMKC - Risk Data Hub on GIS veebiplatvorm, mis toetab planeerijaid ja otsustajaid kliimamuutuste mõjudega tegelemisel. Selles on esitatud mitu tulemustabelit, mis sisaldavad andmeid ohtlikest sündmustest tulenevate riskide, haavatavuse, majandusliku kahju ja inimkaotuste kohta kogu Euroopas. DRMKC riskiandmekeskuse riskihinnangu tulemustabel näitab erinevate varade ja ohtude riskitaset riigi, NUTS 2 ja NUTS 3 tasandil. Haavatavuse tulemustabel sisaldab haavatavuse nelja mõõtme indeksit, mis kajastab süsteemset haavatavust katastroofide suhtes riigi, NUTS2 ja NUTS3 tasandil. Kaotuste ja kahjude tulemustabel pakub lõpuks kahjusid, mis tulenevad mitmesugustest ohtudest aasta kaupa ja kokku nii majandusliku mõju kui ka mõjutatud inimeste seisukohast.

Suunised riskide ja haavatavuse hindamise kohta on esitatud kohanemist toetavas vahendis (AST) ja linnade kohanemist toetavas vahendis (UAST), eelkõige 2. etapis „Kliimamuutustega seotud riskide ja haavatavuse hindamine“.

Kliimateenused

Kliimateenuste ülemaailmne raamistik võimaldab kliima muutlikkuse ja -muutustega seotud riske paremini juhtida, arendades teaduspõhist kliimateavet ja -prognoose ning lõimides need üleilmse, piirkondliku ja riikliku tasandi planeerimisse, poliitikasse ja tavadesse. Euroopas võimaldab Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) juurdepääsu andmetele ja teabele varasemate ja tulevaste kliimamuutuste kohta, et toetada kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist. C3S on teinud kättesaadavaks kliimaandmete poe, mis pakub tagatud kvaliteediga teavet Maa mineviku, oleviku ja tuleviku kliima kohta. Sihipärane kliimateave konkreetsetele sektoritele ja poliitikavaldkondadele tehakse üha enam kättesaadavaks C3Si valdkondliku infosüsteemi (C3S SIS) kaudu.  Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS)pakub korrapäraselt ajakohastatavaid hinnanguid iga päev tekkiva CO2 heite kohta kõigis ELi riikides, tuginedes kuue sektori tegevusandmetele. Alates 2018. aasta algusest on C3S igal aastal avaldanud Euroopa kliima olukorra aruande, milles antakse ülevaade aasta ja hooaja kliimast ning viimaste aastakümnete peamistest suundumustest. 2022. aastal koostati see aruanne koos Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga. Lisaks töötatakse paljudes riikides välja ja rakendatakse kliimateenuseid (vt riikide leheküljed).