Mõjud, riskid ja nõrgad kohad

Ülemaailmne kliimasüsteem muutub sajandeid nii varasemate kui ka tulevaste kasvuhoonegaaside heitkoguste tõttu. Soojuslained, üleujutused ja muu mõju ökosüsteemidele, inimeste tervisele ja majandusele muutuvad lähikümnenditel tõenäoliselt tõsisemaks. Kliimamõju, -riske ja haavatavuse hinnanguid kasutatakse selleks, et teha kindlaks nende mõjude laad ja ulatus looduslikele süsteemidele ja inimühiskonnale. Hindamised erinevad suuresti sõltuvalt hindamise eesmärgist, geograafilisest piirkonnast ja sihtsektorist või -süsteemist. Sellest tulenevalt kasutatakse mitmesuguseid meetodeid ja vahendeid, mida toetab asjakohane teave varasematest vaatlustest ja tulevastest kliimamuutuste, keskkonnatingimuste ja sotsiaal-majanduslike tegurite stsenaariumidest.  Kliimamuutustega kohanemise toetusvahend (AST) ja linnades kohanemise toetusvahend (UAST) annavad juhiseid riskide ja haavatavuse hindamiseks.

Hindamine ja planeerimine

Kliimamuutuste mõju on piirkonniti, sektoriti ja isegi sektorite sees erinev. Konkreetsete haavatavuste ja riskide mõistmine on oluline kohanemismeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks piirkondlikul tasandil. Kliimamuutused on kliimaga seotud riskide peamine liikumapanev jõud, kuid see ei ole ainus.

Ülemaailmsete kliimamuutuste ulatus ja tempo tulevikus sõltub ühiskonna ja majanduse arengust ülemaailmsel tasandil. Need muutused kajastuvad ülemaailmsetes sotsiaal-majanduslikes ja kliimastsenaariumides. Sotsiaal-majanduslikud stsenaariumid pakuvad usutavaid kirjeldusi maailma võimalikest tulevastest seisunditest, mis põhinevad ühiskonna tehtud valikutel – need ei ole prognoosid. Ülemaailmsed sotsiaal-majanduslikud stsenaariumid on aluseks kasvuhoonegaaside heite stsenaariumidele, mida kasutatakse ülemaailmsetes kliimamudelites, et esitada prognoose tulevaste kliimamuutuste kohta ülemaailmsel tasandil. Neid prognoose saab vähendada, kasutades piirkondlikke kliimamudeleid või statistilisi vähendamismeetodeid, et arvutada Euroopa jaoks üksikasjalikumaid kliimaprognoose.

Kliimamuutuste piirkondlik mõju sõltub ka keskkonna-, sotsiaal-majanduslike, poliitiliste ja tehnoloogiliste tingimuste arengust piirkondlikul tasandil. Näiteks võivad inimesed suurendada oma haavatavust rannikualade lammide linnastumise, mäenõlvade raadamise või hoonete ehitamisega riskialdistesse piirkondadesse. Teisest küljest võivad nad vähendada oma haavatavust, suurendades institutsioonilist ja tehnilist suutlikkust tegeleda kliimaohtudega.

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõju, kohanemine ja haavatavus annab ülevaate kliimamuutuste mõjust, riskidest ja haavatavusest, mis on kindlaks tehtud eri sektorites ja piirkondades, keskendudes muu hulgas Euroopale.

Haavatavuse ja riski hindamine on kohanemismeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks ning ressursside prioriseerimiseks kohustuslik. Neis määratakse kindlaks piirkonnad, sektorid või süsteemikomponendid, mida kliimamuutused eriti mõjutavad ja kus on hädasti vaja kohaneda.

EEA on alates 2004. aastast korrapäraselt avaldanud aruandeid kliimamuutuste, nende mõju ja haavatavuse kohta Euroopas. Viimases väljaandes (2017) hinnatakse kliimamuutuste suundumusi ja prognoose ning nende mõju kogu Euroopas 35 näitaja põhjal. Samuti antakse ülevaade kohanemispoliitika arengust Euroopa, riikidevahelisel ja riiklikul tasandil ning alusteadmiste baasi arengust. Euroopa kliimaandmete uurija koostöös Copernicuse kliimamuutuste teenusega annab ajakohastatud versiooni mitmest kliimamõjurist ja -näitajast. EEA on ELi kliimamuutustega kohanemise missiooni raames välja töötanud kliimamuutustega kohanemise tulemustabeli, mis annab ülevaate ohtudest, mõjust, kokkupuutest, haavatavusest ja kohanemismeetmetest riigi tasandist madalamal tasandil.

Kliimameetmete peadirektoraat ja Euroopa Keskkonnaamet alustasid 2022. aastal esimese Euroopa kliimariskide hindamise (EUCRA) ettevalmistamist, et hinnata kliimamuutuste praegust ja tulevast mõju ning keskkonna, majanduse ja laiema ühiskonnaga seotud riske Euroopas.

Sihtkoht Maa (DestinE), mis on Euroopa Komisjoni juhtalgatus Maa väga täpse digitaalse mudeli väljatöötamiseks ülemaailmsel tasandil, jälgib, simuleerib ja prognoosib loodusnähtuste ja inimtegevuse koostoimet. Digitaalsete kaksikute eesmärk on aidata meil olla paremini valmis suurtele loodusõnnetustele reageerimiseks, kliimamuutustega kohanemiseks ja sotsiaal-majandusliku mõju prognoosimiseks.

Riskiandmekeskus DRMKC on GIS-i veebiplatvorm, mis toetab planeerijaid ja otsustajaid kliimamuutuste mõjuga tegelemisel. Selles on esitatud mitu tulemustabelit, mis sisaldavad andmeid ohtlikest sündmustest tuleneva riski, haavatavuse, majandusliku kahju ja inimkaotuste kohta kogu Euroopas. DRMKC riskiandmekeskuse riskihinnangu tulemustabel sisaldab eri varade ja ohtude riskitaset riigi, NUTS 2 ja NUTS 3 tasandil. Haavatavuse tulemustabelis on esitatud haavatavuse nelja mõõtme indeks, mis kajastab süsteemset haavatavust katastroofide suhtes riigi, NUTS2 ja NUTS3 tasandil. Kaotuste ja kahjude ülevaates esitatakse kahjud, mis tulenevad mitmesugustest ohtudest aastate kaupa ja kokku nii majandusliku mõju kui ka mõjutatud inimeste seisukohast.

Suunised selle kohta, kuidas hinnata riske ja haavatavust, on esitatud kohanemise toetusvahendis (AST) ja linnade kohanemise toetusvahendis (UAST), eelkõige 2. etapis „Kliimamuutustega seotud riskide ja haavatavuse hindamine“.

Kliimateenused

Kliimateenuste ülemaailmne raamistik võimaldab kliima muutlikkuse ja kliimamuutustega seotud riske paremini juhtida, arendades teaduspõhist kliimateavet ja -prognoose ning integreerides need ülemaailmse, piirkondliku ja riikliku tasandi planeerimisse, poliitikasse ja tavadesse. Euroopas võimaldab Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) juurdepääsu varasemate ja tulevaste kliimamuutuste andmetele ja teabele, et toetada kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist. C3S on teinud kättesaadavaks Climate Data Store’i, mis pakub tagatud kvaliteediga teavet Maa mineviku, oleviku ja tuleviku kliima kohta. Sihipärane kliimateave konkreetsete sektorite ja poliitikavaldkondade kohta tehakse üha enam kättesaadavaks C3Si sektoripõhise infosüsteemi (C3S SIS) kaudu.  Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) pakub korrapäraselt ajakohastatavaid hinnanguid kõigi ELi riikide igapäevase CO2-heite kohta, tuginedes kuue sektori tegevusandmetele. Alates 2018. aasta algusest on C3S igal aastal avaldanud Euroopa kliimaseisundi aruande, milles antakse ülevaade aastasest ja hooajalisest kliimast ning viimaste aastakümnete peamistest suundumustest. 2022. aastal koostati see aruanne koos Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga. Lisaks töötatakse paljudes riikides välja ja rakendatakse kliimateenuseid (vt riikide lehekülgi).