1.4 Teabe kogumine

1.4 Teabe kogumine

Kohanemispoliitika väljatöötamine peaks põhinema tõenditel ning usaldusväärsel teabel ja teadmistel. Kohandamise kavandamisel tuleks koguda kogu potentsiaalselt asjakohane teave. See hõlmab järgmist:

• praeguse ja võimaliku tulevase kliimamõju ja -riskidega seotud töö kindlakstegemine;
• Käimasolevad kohanemisega seotud tegevused
• heade tavade näited riigis või väljaspool seda.

I. Teha kindlaks praegune ja tulevane töö seoses kliimaga seotud mõjude ja riskidega

Lühiajalises, keskpikas ja pikas perspektiivis tuleks läbi viia kliimamuutustega seotud võimalikku mõju käsitleva käimasoleva töö esimene sõelumine. Ülemaailmsel tasandil on valitsustevaheline kliimamuutuste rühm koostanud kuuenda hindamisaruande, milles käsitletakse kliimasüsteemi ja kliimamuutuste kõige ajakohasemat füüsilist mõistmist, ühendades kliimateaduse uusimad edusammud. Esimene Euroopa kliimariskide hinnang (EUCRA)on põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist.

EEA koostab arvukaid näitajaid, mis kirjeldavad täheldatud ja prognoositavaid kliimamuutusi ning nende mõju Euroopas. Lisaks on EEA aruandes „Report Europe's changing climate hazards – an index-based interactive EEA report“ (Euroopa aruanne muutuvate kliimaohtude kohta – indeksipõhine interaktiivne EEA aruanne) esitatud kasulik ülevaade EEA näitajatest ja täiendav teave poliitilise konteksti kohta. Usaldusväärne ja kasutajakeskne kliimateenuste osutaja on Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S). C3S võimaldab juurdepääsu teabele Euroopa kliima varasemate, praeguste ja tulevaste seisundite kohta; eelkõige pakub Climate Data Store (CDS) kohandatud teenuseid, mis vastavad konkreetsetele avalikele või ärivajadustele. EEA kliimamõju ja -valmiduse portaal näitab interaktiivsete kaartide ja diagrammide abil, kuidas kuumalained, üleujutused, põuad ning metsa- ja maastikupõlengud mõjutavad Euroopat üha enam, ning toob näiteid valmisoleku kohta. European Climate Data Explorer on graafiline kasutajaliides, mis pakub hõlpsasti kasutatavat interaktiivset juurdepääsu paljudele kliimaindeksitele C3Si kliimaandmete poest. Lisaks pakub C3S oma valdkondliku infosüsteemi (SIS) kaudu iga-aastaseid kliimaaruandeid, kliimabülletääne ning valitud sektorite kliimamõju hindamise katseuuringuid. Konkreetselt inimeste tervisele ja heaolule avalduva kliimamõju puhul koondab see hulgaliselt asjakohaseid ressursse.

Katastroofiriski juhtimise teadmuskeskuse (DRMKC) riskiandmekeskus on platvorm, mille eesmärk on tsentraliseerida ja standardida riski-, kahju- ja kahjuandmeid üleeuroopalisel tasandil.

Euroopa kliimatervise vaatluskeskus saab anda teavet poliitikatsükli eri etappides, sealhulgas tervisega seotud kohanemisstrateegiate ja -kavade väljatöötamisel, rakendamisel, seirel ja hindamisel.

Lisaks hinnatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse PESETA projektide seerias (PESETA I, II, III ja IV) tulevaste kliimamuutuste võimalikke biofüüsikalisi ja majanduslikke tagajärgi Euroopale.

Sõelumisetapis tuleks arvesse võtta ka selliste projektide ja uuringute tulemusi, mis keskenduvad konkreetsetele sektoritele, nagu põllumajandus, metsandus, veemajandus, kalandus, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused, tervishoid, energeetika, turism, transport, ehitus/hooned, majandus/tööstus, kodanikukaitse/katastroofiohu vähendamine, ruumiline planeerimine/maakasutuse planeerimine ja sotsiaalküsimused. Valdkondlikud ühendused, konsultatsioonifirmad või üksikud avalik-õiguslikud üksused teevad valdkondlikke analüüse. Varasemad loodus-, ilmastiku- ja kliimaga seotud sündmused ja katastroofid on dokumenteeritud mitmes rahvusvahelises andmebaasis, nagu EM-DAT või DesInventar. Aruandluse künniste tõttu on neil siiski oma piirangud. Ohtude ja riskide andmebaase peab ka kindlustussektor, eelkõige edasikindlustusandjad. EEA haldab igal aastal NatCatSERVICE’il ja CATDATil (RiskLayer) põhinevat näitajat ja tulemustabelit.

See laiaulatuslik esimene ülevaade aitab käivitada protsessi ja töötada välja kohanemisvajaduse ning loob aluse hilisemaks põhjalikumaks analüüsiks. Lisaks toetab ta arutelu edendamist kohanemispoliitika asjakohaste aspektide üle, nagu eesmärgid, prioriteetsed sektorid, haavatavad rühmad jne.

II. Kohanemise seisukohast oluliste käimasolevate tegevuste kindlakstegemine

Kohanemine ei tohiks toimuda isoleeritult. Kindlaks tuleks määrata asjakohased vahendid ja käimasolevad kohanemisega seotud meetmed (kuigi neid ei viida tõenäoliselt ellu kohanemise teema all), näiteks katastroofiohu vähendamine ja ohjamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse või maakasutuse planeerimise / ruumilise planeerimise poliitika. Lisaks tuleks kindlaks määrata riigis olemasolevad valdkondlikud või piirkondlikud kohanemisstrateegiad/-kavad ning riikidevahelised ja Euroopa tasandi kohanemis- ja kohanemisega seotud tegevused.

Seda saab teha tihedas koostöös kolleegidega teistest ametiasutustest ja mõjutatud sidusrühmadega, esitades järgmised suunavad küsimused, mis aitavad kindlaks teha kohanemise seisukohast olulisi käimasolevaid tegevusi:

• Kas nad on juba seisnud silmitsi kliimamuutuste või nendega kohanemise teemadega?
• Kas nad on teadlikud veebipõhistest teabeplatvormidest, korrapärastest kohanemisteemalistest uudiskirjadest, kliimamuutuste või nendega kohanemise teemalistest uuringutest või projektidest, mis pärinevad muudest olulistest allikatest (ülikoolid, muud teadusasutused, ministeeriumid, muud riigid jne)?
• Kas on juba kehtestatud meetmeid, mis aitavad kaasa kohanemisele, isegi kui neid ei ole konkreetselt määratletud või märgistatud kohanemismeetmetena?
• Kas kohanemisega seotud sihipäraseid meetmeid on juba rakendatud?
• Kas on olemas aruandlustegevusi, -vahendeid, -strateegiaid, -protsesse jne, mis on olulised või mida saaks kasutada kliimamuutustega kohanemiseks?
• Millised on olemasolevad kohanemisega seotud võrgustikud või algatused ning kuidas neid kohanemiseks kasutada või ära kasutada?

Ülevaade riigipõhistest meetmetest kliimamuutustega kohanemise valdkonnas on kättesaadav Climate-ADAPTi riigipõhistel lehekülgedel.

III. Tutvuge heade tavadega riigis või väljaspool seda

Ühes valdkonnas hästi toimivaid kohanemistavasid võib üle kanda, et lahendada sarnaseid probleeme teistes valdkondades, võttes arvesse konkreetset konteksti. Üksikute meetmete tulemuslikkus võib siiski sõltuda probleemi ulatusest ja rakendamise konkreetsest ulatusest. Olemasoleva teabe kasutamine tipptasemel kohanemistavade ja kogemuste kohta (st Climate-ADAPTi juhtumiuuringud)võib samuti optimeerida individuaalseid ressursse ja jõupingutuste haldamist. Ülevaade juhtumiuuringute riiklikest veebiportfellidest on kättesaadav ka veebisaidil Climate-ADAPT.

Lisavahendid

• Euroopa kliimaandmete uurija (European Climate Data Explorer)
• Euroopa kliimariskide hindamine
• Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S)
• Kliimaandmete pood (CDS)
• Uuring kohanemise modelleerimise kohta
• Riskiandmekeskus (RDH)
• Kliimateave