4.2 Kohanemisvõimaluste prioriseerimine ja eelistatud variantide valimine

Võimalike kohanemisvõimaluste hindamise põhjal tuleks teha valik kõige sobivamatest. Kõige sagedamini võib eelistatud valikute järjestamisel ja valimisel osutuda kasulikuks mitme kriteeriumi analüüs. Kohanemisvõimaluste eelistatud loetelu tuleks kokku leppida ka sidusrühmadega ning sidusrühmad tuleks kaasata müra piirväärtusega alade hindamisse, et lisada hindamisse erinevad väärtused ja kriteeriumid.

Selline rannikuala peaks hõlmama järgmisi kriteeriume:

kiireloomulisus seoses juba olemasolevate ohtudega
varajane ettevalmistav tegevus (et vältida tulevasi kahjukulusid)
mõju ulatus (võib eelistada mitut riski hõlmavaid variante)
kulude-tulude suhe
kohanemismeetmete tõhusus ja tulemuslikkus
Sotsiaal-majanduslik mõju erinevatele ühiskonnarühmadele
ajakohasus
töökindlus suure hulga tõenäoliste tulevaste mõjude korral
paindlikkus kohanduste tegemiseks või tagasipööratavus lahknevate arengusuundade korral
Poliitiline ja kultuuriline vastuvõetavus
õppimise ja iseseisva kohanemisvõime suurendamine jne.

Kui tegevusetuse põhjuseks võib saada ebakindlus, hõlbustab otsuste tegemist kohanemisvõimelise juhtimise põhimõtete kohaldamine (nt keskendumine paindlikele lahendustele, kõigile kasulikele võimalustele, töökindlatele meetmetele mitmesuguste võimalike stsenaariumide korral) (vt „Kuidas ebakindlust arvesse võtta?“).

Rakendamiseks sobivate kohanemisvõimaluste valimisel ja prioriseerimisel alustatakse ettevaatlikust lähenemisviisist, tunnistades, et tõhusaks kohanemiseks on mitu elujõulist võimalust ja võimaluste kombinatsiooni. Mõned neist sobivad paremini rakendamisega seotud riskide minimeerimiseks isegi riskide ja kasuga seotud ebakindluse korral. Neid võimalusi nimetatakse:

„no-regrets adaptation options” (kahetsusväärsed kohanemisvõimalused), mis on väärtuslikud, olenemata tulevaste kliimamuutuste ulatusest;
vähe kahetsusväärsed variandid, mis on kohanemismeetmed, millega seotud kulud on suhteliselt väikesed ja millest saadav kasu, olgugi et see realiseerub peamiselt prognoositavate tulevaste kliimamuutuste tingimustes, võib olla suhteliselt suur;
„Win-Win võimalused“ – kohanemisvõimalused, mis annavad soovitud tulemuse kliimariskide minimeerimise või võimalike võimaluste ärakasutamise osas, kuid millel on ka märkimisväärne panus muu sotsiaalse, keskkonnaalase või majandusliku eesmärgi saavutamisse;
„paindlikud või kohandatavad juhtimisvõimalused” – võimalused, mida saab hõlpsasti (ja väikeste kuludega) kohandada, kui asjaolud muutuvad võrreldes algselt tehtud prognoosidega; ja
„Mitme kasuteguriga variandid“ tagavad koostoime muude eesmärkidega, nagu leevendamine, katastroofiohu vähendamine, keskkonnajuhtimine või kestlikkus (nt ökosüsteemipõhised lähenemisviisid annavad tavaliselt sellist mitmesugust kasu).

Kliimamuutuste võimalike tulevaste mõjude suure ulatuse ja nendega kaasneva ebakindluse tõttu tuleks eelistada mitmekordset kasu, mittekahetsusväärseid ja vähekahetsusväärseid kohanemisvõimalusi (vt peamised põhimõtted). Näiteks võib tuua veesäästuseadmed põua või veepuuduse all kannatavates piirkondades või hoonete soojustamise kuumalainete käes kannatavates piirkondades. Mitmesuguse kasuga variantide toetamine võib hõlbustada ka seotud meetmete rahastamist, koondades ressursse ja pannes rõhku jagatud kasule, mis kaalub üles investeeringute kulud.