5.1 Kohanemisalase tegevuskava väljatöötamine

5.1 Kohanemisalase tegevuskava väljatöötamine

Kliimamuutustega kohanemise tegevuskava on keskne, kõige olulisem, väljakujunenud ja end tõestanud poliitikavahend kliimamuutustega kohanemise rakendamiseks. Selles sätestatakse, mida tuleb teha, et muuta prioriteetsed kohanemisvõimalused meetmeteks, täpsustades, kes ja millal seda teeb, ning käsitledes ressursivajadusi ja eraldamist. Kohanemisalase tegevuskava peamine eesmärk on suunata rakendamisprotsessi, esitades üksikasjaliku tegevuskava kohanemisvõimaluste rakendamiseks.

Tegevuskava dokument kujutab endast kohanemispoliitika kujundamise eelnevate etappide poliitilist väljundit. Seega peaks see kindlalt põhinema kohanemistsükli 1.–4. etapi tulemustel. Tuginedes kohanemisstrateegiale ning täpsustades selle üldeesmärke ja strateegilisi suundi, esitatakse lisatud tegevuskavas valitud kohanemismeetmete portfell, kirjeldatakse neid operatiivselt ja struktureeritud viisil ning visandatakse rakendamise strateegiline protsess ja koordineerimismehhanismid. Strateegilise raamistikuga võrreldes käsitletakse tegevuskavas tavaliselt lühemat ajavahemikku ja seetõttu vaadatakse seda sagedamini läbi. Riiklikule tegevuskavale tuginedes peaksid riigi kohalikud ja piirkondlikud valitsustasandid töötama välja oma kohanemispoliitika dokumendid, seades esikohale ja rakendades kohanemismeetmeid vastavalt oma konkreetsele kontekstile. Linnade kohanemise toetusvahend pakub vastavaid suuniseid Euroopa linnadele ja muudele kohalikele omavalitsustele. Piirkondlik kliimamuutustega kohanemise toetusvahend (RAST) on välja töötatud selleks, et aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel rakendada kliimamuutustega kohanemise strateegiaid ja kavasid.

Vastavalt kliimamuutustega kohanemise valdkonnaülesele olemusele integreeritakse kohanemiskavad mitut sektorit hõlmavatesse poliitikadokumentidesse, milles esitatakse kohanemismeetmed paljudes kliimatundlikes sektorites ja nende vahel. Selleks et suunata ja hõlbustada kohanemise süvalaiendamist asjakohastes valdkondlikes poliitikavaldkondades, võib lisaks põhjalikele kohanemiskavadele välja töötada valdkondlikud kohanemiskavad.

Tungivalt soovitatakse kaasata asjaomaste sektorite ja tasandite sidusrühmad, kaasata kõik ühiskonnarühmad, otsida ja sõlmida kokkuleppeid nende rakendamiseks ning arutada kliimamuutustega kohanemise tegevuskava avaliku konsultatsiooni käigus. Need on kohanemise juhtimise olulised elemendid ja sillutavad teed tõhusale rakendamisele.

Selleks et kohanemismeetmete kava oleks tõhus, on oluline saada poliitiline heakskiit. Kohanemisstrateegiad ja tegevuskavad võivad olla tõhusad, kui need on õiguslikult mittesiduvad nn pehmed poliitikameetmed, kuid nende kinnistamine õigusaktidesse tekitab seadusjärgseid kohustusi ja toob seega kasu nende rakendamisele.

Kohanemisalase tegevuskava koostamine

Kohanemisalases tegevuskavas tutvustatakse ja kirjeldatakse valitud kohanemisvõimalusi, mis võivad olla korraldatud sektoripõhistes tegevusvaldkondades ja valdkonnaülestes või üldistes meetmetes, ning kirjeldatakse nende rakendamise viise. Kuigi üksikasjalikkuse tase ja struktuur võivad erineda, peaks see sisaldama muu hulgas järgmist teavet, mis on võimaluse korral iga üksikmeetme kohta eraldi välja toodud:

• Meetmete eesmärgid
• Meetmete otstarbekus ja asjakohasus
• Rakendamise etapid ja viisid
• Vahendid, mis võimaldavad süvalaiendamist ja rakendamist
• Rakendajate rollid ja kohustused, võttes sõnaselgelt arvesse vajadust kõigi tasandite osalejate vahelise koordineerimise ja koostöö järele
• Rakendamise ajakava
• Vajalike ressursside hindamine inim-, finants- ja teadmistega seotud ressursside osas
• Võimalikud rahastamisvõimalused
• Võimalikud konfliktid ja sünergiad
• Näitajad ja mehhanismid rakendamise edukuse jälgimiseks ja hindamiseks
• Meetmete läbivaatamise sätted
• Teabevajadused, avatud uurimisküsimused ja teadmistelünkade täitmise viisid
• Võimalikud takistused meetmete võtmisel ja hõlbustavad tegurid nende ületamiseks

Juba tegevuskava koostamisel on väga soovitatav võtta arvesse vajadust jälgida ja hinnata rakendamisel tehtud edusamme ja kohanemistulemusi. Iga meetme eesmärkide selgel ja kontrollitaval viisil määratlemine ning võimalike näitajate soovitamine toetab rakendamise edukuse hilisemat mõõtmist. Iga kohanemismeetmega võib kaasneda koostoime ja vastuolud muude meetmete, valdkondlike huvide või muude avaliku poliitika eesmärkidega ning erinevate ühiskonnarühmade jaoks, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine ja katastroofiohu vähendamine. Kui konfliktid ja kompromissid on varjatud, ohustab see eri poliitikavaldkondade sidusust ja võib viia soovimatute mittejätkusuutlike või halvasti kohanduvate tulemusteni. Selleks et edendada koostoimet ja vältida kohanemismeetmete antagonistlikku mõju, on seega kasulik teha poliitikadokumendis kindlaks võimalikud konfliktid ja sünergiad ning neist teada anda, toetades seeläbi süvalaiendamist. Sõltuvalt tegevuskava ulatusest ja eesmärkidest võivad sihtrühmad olla erinevad ja sama laiad, ulatudes eri tasandite avaliku sektori asutustest, taristu-/teenuseosutajatest, huvirühmadest/valitsusvälistest organisatsioonidest, teadus- ja haridusorganisatsioonidest kuni eraettevõtjateni (sealhulgas kindlustus ja tööstus), ressursihaldajate ja maaomanikeni, kodumajapidamisteni ja kodanikuühiskonnani üldiselt, sealhulgas kõigi rühmadeni, keda kava võib mõjutada. Kui see on asjakohane, võib olla kasulik jagada need rakendajateks, kes vastutavad peamiselt meetme eest, koostööpartneriteks ja täiendavalt kaasatud sidusrühmadeks.

Kohanemisviiside kavandamine

Kohanemiskava võib koostada kohanemisviisidena, mille puhul iga kohanemisvõimaluse rakenduskava koosneb eelnevalt kindlaks määratud kohanemiseesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete jadast. Seda tehes on iga rakendusetapp osa, mis on seotud tähtaegadega ja milles võetakse arvesse rakendamisprotsessiga seotud ebakindlust. Kohanemisjuhised pakuvad kontseptuaalset raamistikku paindlikuks poliitika kavandamiseks, võimaldades korduvat ja dünaamilist rakendamisprotsessi, et tulla toime ebakindlusega, juhtida muutusi keerulistes sotsiaal-ökoloogilistes süsteemides ning piirata soovimatuid ja halvasti kohandatavaid tagajärgi. Kohanemisrajad koosnevad võimalike meetmete jadast, mis sarnaneb otsustamisskeemiga. Aja jooksul võivad võimalikud murdepunktid (nt kliimasündmused, muutused välistes raamtingimustes) käivitada läbivaatamismehhanismi, et kontrollida, kas tegevussuund vastab endiselt kindlaksmääratud eesmärgile või mitte. See võib kaasa tuua vajaduse minna üle teisele rakendamisviisile. Kui see lähenemisviis on seotud rakendamise usaldusväärse järelevalve ja hindamisega, võib see aidata toetada aja jooksul õppimist ning suurendada vastupanuvõimet või kohanemisvõimet.

Allikas: Zandvoort et al. (2017): Kohanemisjuhised ebakindlate kliimamuutustega kohanemise kavandamisel: Taotlused Portugalis, Tšehhi Vabariigis ja Madalmaades. Keskkonnateadus ja -poliitika 78 (2017), 18–26.

Õppimine riikidevahelise, riikliku ja piirkondliku tasandi headest näidetest

Teiste Euroopa riikide kohanemisstrateegiad ja tegevuskavad ning mõnes riikidevahelises (makro)piirkonnas olemasolevad kohanemisstrateegiad ja tegevuskavad võivad olla kasulikeks näideteks riikidele või valitsustele riigi tasandist madalamal territoriaalsel tasandil, kui nad töötavad välja oma kohanemiskavasid. Kõige parem on hinnata ja võrrelda dokumente mitmest riigist, õppida parimatest tavadest ja rakendada neid kohandatud viisil. Riikidevahelised koostööstruktuurid ja -võrgustikud, nagu Euroopa riikidevahelise koostöö piirkonnad, makropiirkondlikud strateegiad ja rahvusvahelised konventsioonid, võivad suuresti toetada teadmiste jagamist ning kogemuste vastastikust õppimist riikide ja piirkondade vahel. Riikidevahelised võrgustikud võivad samuti aidata paremini kooskõlastada kohanemispoliitika kujundamist ELi, riikidevahelisel ja siseriiklikul tasandil ning võtta kohanemispoliitika dokumentides arvesse piiriüleseid kohanemisküsimusi.

Mitmes Climate-ADAPTi juhtumiuuringus, mis on filtreeritud Climate-ADAPTi ressursside kataloogis juhtimistasandite ja põhimeetme kaupa, esitatakse aruanne kliimamuutustega kohanemise kavandamise ja rakendamise uusimate juhtimismeetodite kohta eri juhtimistasanditel.

Lisavahendid

• Riikide profiilid
• ELi riikidevahelised piirkonnad
• Kliimamuutustega kohanemise juhtimise kaardistamine Alpide piirkonnas
• Kohanemispoliitika ja teadmistebaas Euroopa riikidevahelistes piirkondades
• Kliimamuutustega kohanemise põhimeetmete põhjendus, lähenemisviis ja lisaväärtus
• DIY käsiraamat sidusrühmade ja kodanike kaasamise kohta kliimamuutustega kohanemisse: Vahendid, head tavad ja kogemused
• Peamiste meetmeliikide kasutamine kliimamuutustega kohanemise meetmetest teatamiseks EMP liikmesriikides