5.4 Mitmetasandiline koordineerimine ja toetav juhtimisraamistik

5.4 Mitmetasandiline koordineerimine ja toetav juhtimisraamistik

Kliimamuutused mõjutavad kõiki valitsus-, haldus- ja territoriaalse korralduse tasandeid alates ELi ja riiklikust tasandist kuni piirkondliku, piirkondliku ja kohaliku/linna tasandini. Seega peavad kõik tasandid oma vastavas pädevusvaldkonnas kavandama ja võtma ennetavaid meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks. Seega on kohanemine tüüpiline mitmetasandilise valitsemise ülesanne. Kohandamise rakendamiseks kõigil valitsemistasanditel sidusal ja tõhusal viisil on vaja piisavaid mehhanisme ja korda mitmetasandiliseks koordineerimiseks ja koostööks. Riiklikul tasandil on keskne roll kohanemispoliitika kooskõlastamisel ELi ja riikidevahelise tasandiga ning kohanemisprotsesside toetamisel madalamatel tasanditel, hõlmates kohanemistsükli kõiki etappe. Vertikaalne juhtimine, mille eesmärk on edendada kohanemist madalamatel tasanditel, hõlmab selge strateegilise ja õigusraamistiku, rahastamis- ja rahastamismehhanismide ning hõlbustava, toetava ja võimestava raamistiku loomist, sealhulgas teabe andmist ja muid mitterahalisi toetusvorme.

Kõrgemate tasandite toetus kohanemismeetmetele madalamatel tasanditel muutub üha olulisemaks, kui riikliku kohanemispoliitika protsess jõuab rakendusetappi. Seda seetõttu, et kliimamuutuste mõju avaldub kõige otsesemalt kohalikul tasandil ning suur osa konkreetsetest kohanemismeetmetest tuleb võtta eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Samal ajal piiravad madalama tasandi ametiasutusi sageli tõsiselt piiratud ressursid ja suutlikkus (eelarve, töötajad, eksperditeadmised, kontaktid asjaomaste osalejate võrgustikega jne) ning seega vajavad nad „ülevalt abi“. Climate-ADAPT pakub linnade kohanemise toetusvahendit, et suunata linnu ja muid kohalikke omavalitsusi kohanemisprotsessis ning aidata neil täita linnapeade kliima- ja energiapakti nõudeid. Piirkondlik kliimamuutustega kohanemise toetusvahend (RAST) on välja töötatud selleks, et aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel väga praktilisel viisil kavandada ja läbi vaadata kliimamuutustega kohanemise strateegiaid ja kavasid.

Kõrgem (riiklik või piirkondlik) tasand saab toetada kohanemispoliitika kujundamist madalamatel tasanditel mitmesuguste mehhanismide ja jõupingutuste kaudu, sealhulgas õiguslike nõuete, poliitiliste sisendite, rahastamise, teadmiste loomise ja siirde, suutlikkuse suurendamise ja muude mitterahaliste toetusmeetmete kaudu. Seda tehes on võimalik ära kasutada hõlbustavaid tegureid:

Toetav juhtimisraamistik ja mitterahalised toetusmeetmed:

• Ülalt-alla õiguslikud nõuded: Madalamate tasandite ametiasutuste õiguslikud kohustused koostada kohanemiskavad võivad olla oluliseks tõukejõuks, kuid on siiani olemas vaid vähestes Euroopa riikides. Mõnes riiklikus kohanemisstrateegias nõutakse, et omavalitsused töötaksid välja oma kohaliku tasandi strateegiad, ning õiguslikud kohustused võivad tuleneda ka valdkondlikust poliitikast, sealhulgas ELi tasandi poliitikast. See võib olla ka võimalus lisada kohanemine sõnaselgelt omavalitsuste põhikirjajärgsetesse ülesannetesse. Igal juhul peavad ülalt-alla nõuded käima käsikäes selle ülesande täitmise toetamisega, sealhulgas rahastamise pakkumisega.
• Kõrgemate tasandite poliitiline panus: Isegi kui enamik riiklikke kohanemisstrateegiaid ja tegevuskavasid on pehme poliitika, millel ei ole õiguslikult siduvat mõju, pakuvad need madalamate tasemete jaoks teadmusbaasi, võrdlusraamistikku ja mudelit. Nad täidavad olulisi ülesandeid seoses teadlikkuse suurendamise, tegevuskavade koostamise, teabevahetuse, motivatsiooni ja suutlikkuse suurendamisega ning annavad seaduspärasuse poliitikakujundajatele, kes soovivad koostada kohanemiskavasid oma tasandil. Samamoodi on ELi kohanemisstrateegias rõhutatud vajadust kohanemismeetmete järele liikmesriikide tasandil.
• Teadmiste loomine ja pakkumine: Kõrgemate kohanemisasutuste oluline roll on luua kohanemiseks vajalik teadmusbaas ning pakkuda kohanemistegevuses osalejatele madalamatel tasanditel toimival viisil kasutatavaid teadmusressursse ja teabetooteid. Näited hõlmavad kliimastsenaariume, kliimamõju, haavatavuse ja riskide hindamist ning otsuste tegemist toetavaid vahendeid (käsiraamatud, suunised, tööabivahendid jne). Need ressursid tuleks koostada kohandatud, kohandatud ja sihtrühmale suunatud viisil, need peaksid olema kergesti mõistetavad ja pilkupüüdvad, näiteks kasutades visualiseerimisvorminguid. Kohalike või piirkondlike sihtrühmade liikmete kaasamine selliste teabetoodete ühisesse kavandamisse suurendab nende kasutatavust.
• Teadmiste vahendamine: Veebipõhised kohanemisportaalid, nagu Climate-ADAPT, riikidevahelised platvormid ja riiklikud kohanemisportaalid, annavad ulatusliku juurdepääsu kohanemisalastele teadmistele kesksel, ühendatud, tagatud kvaliteediga ja kasutajasõbralikul viisil. Eelkõige piirkondliku ja kohaliku tasandi osalejate jaoks võiks luua sarnased kesksed teabekeskused riigi tasandist madalamal või piirkondlikul valitsustasandil, mis pakuksid neile konkreetsetele sihtrühmadele kohandatud teavet ja täiendavat isiklikku nõustamist.
• Nõustamisteenused: Personaalne vahetu teadmiste vahendamine interaktiivsetes keskkondades on tõhusam kui ainult ülalt alla suunatud ühesuunaline teabe pakkumine. Mõned riigid pakuvad kohalikele omavalitsustele kohanemisalaseid nõustamisteenuseid, st kvalifitseeritud töötajaid, kes nõustavad kohapealsete kontrollkäikude ajal kohalikke kohanemistegevusi.
• Koolitusprogrammid piirkondlikele ja kohalikele osalejatele: Suutlikkuse suurendamisel on keskse tähtsusega kohanemisalaste koolituskursuste ja vastastikuste õppevormide korraldamine, mis on suunatud kohalikele (nt kohalike omavalitsuste kliimaametnikud) ja piirkondlikele osalejatele (nt piirkondlikud juhid) ning – järgides koolitajate koolitamise põhimõtet – ülekandeagentuuride (nt Climate Alliance, piirkondlikud energiaagentuurid) töötajatele.
• Koostöö transpordiagentuuridega: Võimaluse korral tuleks kaasata olemasolevad ülekandeagentuurid, vahendusorganisatsioonid ja arvamuskujundajad, et teavitada kliimamuutustega kohanemisest piirkondades ja omavalitsustes, edendada tegevuskavade koostamist, pakkuda protsessituge ning anda teavet ja nõu. Sellised organisatsioonid ja võrgustikud, nagu Climate Alliance või regionaalarengu asutused, on harjunud tegema kohalike osalejatega silmapiiril koostööd ning integreerivad kohanemist üha enam oma nõustamistegevusse.
• Dialoogivormide korraldamine: Kõrgematel haldustasanditel on oma roll piirkondlike ürituste, konverentside, vahetusseminaride, võrgustikukohtumiste ja vastastikuste kohanemisalaste õppevormide korraldamisel. Need on suhteliselt odavad suutlikkuse suurendamise ja teabevahetuse meetmed, millel võib siiski olla suur finantsvõimenduse potentsiaal. Samuti tuleks korraldada mitmetasandilisi dialoogivorme, et edendada kliimamuutustega kohanemises osalejate vahelist teabevahetust ja õppimist eri tasanditel ning kohanemisalast kirjaoskust.
• Kooskõlla viimine olemasolevate struktuuride ja protsessidega: Olemasolevad ja hästi toimivad struktuurid ja protsessid, mis on suunatud näiteks leevendamise, säästva arengu, katastroofiohu vähendamise või ökosüsteemi teenustega seotud küsimustele kohalikul/piirkondlikul tasandil, pakuvad kohanemiseks sobivaid sisenemispunkte.

Riiklik rahastamine ja rahastamine kõrgematel tasanditel:

• Kliimamuutustega kohanemise rahastamine ELi tasandil: Kliimamuutustega kohanemise rahastamine Euroopas on kättesaadav mitmesuguste ELi rahastamisvahendite kaudu, millest paljud pakuvad ka rahalist toetust piirkondadele ja kohaliku tasandi meetmetele. Rahastamismehhanismide põhjalikud ülevaated on kättesaadavad veebisaidil Climate-ADAPT ELi rahastamise jaotises, ELi regionaalpoliitika jaotises, linnade kohanemise rahastamise juhendis ning linnade kohanemise toetusvahendis ja piirkondlikus kohanemise toetusvahendis (RAST). Riikide valitsused peaksid hõlbustama kohalike ja piirkondlike osalejate juurdepääsu nendele rahastamisallikatele ja pakkuma riiklikku kaasrahastamist.
• Rakendamise sihtotstarbeline rahastamine: See on selgelt kasulik, kui riiklikud kohanemiskavad sisaldavad selgesõnalisi eelarveeraldisi või kui vastasel juhul on olemas järjepidevad rahastamisvahendid kohanemismeetmete rakendamiseks eri tasanditel. Enamikus riikides ei ole riiklikel kohanemiskoordinaatoritel aga jaotamiseks märkimisväärseid rahalisi vahendeid, vaid rakendamist tuleb rahastada „standardsete eelarvemehhanismide“, sealhulgas valdkondliku riikliku poliitika korrapäraste eelarvete kaudu.
• Kliimamuutustega kohanemise riiklike rahastamisprogrammide loomine: Kliimamuutustega kohanemise riiklik rahastamine on ilmne edutegur ja annab tugeva tõuke kohanemispoliitika kasutuselevõtuks madalamatel tasanditel. Eelkõige aitab rahaline toetus ületada suutlikkuse piiranguid piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tasandil. Seega tuleks luua rahastamisvahendid, et toetada kohanemist eri tasanditel, kas luues uusi stiimuleid või integreerides kohanemise muudesse olemasolevatesse programmidesse, nagu leevendamine, säästev areng või katastroofiohu vähendamine. Selleks et kohalike omavalitsusteni jõudmine oleks tulemuslik, peaksid rahastamisasutused võtma arvesse mõningaid täiendavaid eeltingimusi: rahastamismaastiku selge ja sidus struktuur; paralleelsete või konkureerivate rahastamisvahendite vältimine; rahastamismehhanismide ühtlustamine eri tasanditel (ELi, riigi, riigi tasandist madalama tasandi valitsused); rahastamispakkumiste pikaajaline järjepidevus ja temaatiline stabiilsus, mis võimaldab toetada pikaajalisi kohanemisprotsesse ja ümberkujundavaid muutusi.
• Madala lävega juurdepääs rahastamisele: Eelkõige väiksematel omavalitsustel puuduvad eksperditeadmised ja haldussuutlikkus juurdepääsuks paljudele rahastamisvõimalustele. Riiklike või piirkondlike valitsuste rahastamisprogrammid peaksid seega alandama nende juurdepääsukünnist, vähendama halduskoormust ning pakkuma huvitatud toetusesaajatele juhendamis- ja nõustamisteenuseid.
• Rahastamise suunamine kõige tõhusamatele teemadele: Põhimõtteliselt on madalama taseme kohanemise toetamiseks kättesaadavad mitmesugused rahastamisteemad, sealhulgas: välisekspertiis, haavatavuse ja riskianalüüs, kohanemiskontseptsioonide ettevalmistamine, kohanemisprotsessid või rakendamise kavandamine. Tõendid näitavad siiski, et kõige tõhusam on anda rahalist toetust koordineerimissuutlikkusele (kohalike kohanemisametnike/piirkondlike kohanemisjuhtide personalikulud), omavalitsustevaheliste või piirkondadevaheliste võrgustike korraldamisele ning kohalike/piirkondlike osalejate suutlikkuse suurendamisele (koolitused). Tasub kaaluda investeerimiskulude rahastamist konkreetsete kohanemismeetmete rakendamiseks kohapeal, nt kohanemisalaste katseprojektide vormis. Seda seetõttu, et konkreetsete ja nähtavate mõjudega meetmete rakendamine võib olla motiveeriv lähtepunkt püsivale ja terviklikule kohanemisprotsessile.
• Rahastamise ühendamine nn pehme survestamisega: Soovitatav on siduda riikliku rahastamise andmine siduvate nõuetega, millega tagatakse vastavus hea kohanemise kvaliteedikriteeriumidele, soodustatakse ennetavat kohanemist ja aidatakse kaasa kohanemispoliitika mitmetasandilisele koordineerimisele. Selliste nõuete näideteks on kohustuslik kliimamõju, haavatavus või riskianalüüs; kirjalik kohanemiskava; konkreetsete koordineerimisülesannete täitmine (kohandusametnik/juht jne); kõrgemate tasandite kohanemiskavade kaalumine ja kohustuslikud kontaktid nende koordinaatoritega; üldsuse, sealhulgas haavatavate rühmade osalemine.
• Näidispiirkond või katselised kohanemisprogrammid: Programmid, millega rahastatakse struktureeritud kohanemismeetmeid valitud piirkondades või omavalitsustes, on osutunud mõnes riigis eriti edukaks. Nad edendavad kliimamuutustega kohanemise eestvedajaid, loovad heade tavade näiteid ja majakaprojekte, et inspireerida teisi omavalitsusi ja piirkondi. Seda tüüpi programmide tunnusjooned on see, et need ühendavad ülalt-alla sätted alt-üles prioriteetide seadmisega, edendavad vastastikust õppimist ja piirkondlikke võrgustikke ning jätavad ruumi uuenduslike lahenduste katsetamiseks, kartmata läbikukkumist. Tuleb märkida, et sellised katseprojektid ei peaks hõlmama mitte ainult jõukaid suuri kogukondi, vaid ka väiksemaid kogukondi, kellel on vähem ressursse.

Lisavahendid

• Coutry profiilid
• Kliimamuutustega kohanemise juhtimise kaardistamine Alpide piirkonnas