2.5 Ümbritsevate alade rolli mõistmine kohanemisel

2.5 Ümbritsevate alade rolli mõistmine kohanemisel

Linnu ei saa käsitleda neid ümbritsevatest piirkondadest eraldi. Asulad sõltuvad mitmesuguste kliimatundlike teenuste ja toodete puhul nii nende vahetust kui ka edasisest ümbruskonnast: põllumajanduslik toidutootmine, veevarustus, taristuvõrgud, energiatootmine, jäätme- ja reoveekäitlus, metsamaterjalid, vaba aja veetmise võimalused ja muu. Seetõttu võivad kliimamuutuste mõjul, mis ei pruugi linna otseselt mõjutada, olla tõsised tagajärjed, kui need tabavad neid teenuseid pakkuvat piirkonda. Vastupidi, linnas esinevad kliimamõjud (nt üleujutused) võivad mõjutada ümbritsevaid alasid, kui häiritakse juurdepääsu linna töökohtadele, ressurssidele ja mitmesugustele teenustele. Seega nõuab linna kohandamine integreeritud lähenemisviisi, milles võetakse arvesse maa- ja linnapiirkondade vahelist liidest ning laiemaid ümbritsevaid alasid. See võib nõuda koostööd naabervalitsustega.

Jätkusuutlik kohanemine (vt „Põhimõttedja edutegurid”)väldib riskide ülekandmist ühest kohast teise. Kuna linnad on tihedalt seotud nii nende lähi- kui ka kaugema ümbrusega, tuleks kohanemise kavandamise eri etappides kaaluda nende laiemat keskkonda, sealhulgas:

• Etapp 2.1: varasemate mõjude tunnistamine (nt kas varasemad üleujutused on mõjutanud muid piirkondi väljaspool linna? Kas üleujutuste ohjamise meetmetes on kasutatud asulast allavoolu asuvaid mõjutatud piirkondi?)
• Etapp 2.2: tulevaste mõjude mõistmine (nt kui metsa- ja maastikupõlengute oht prognooside kohaselt suureneb, siis mida see tähendab linna või transpordivõrkude väljapoole arendamise jaoks?)
• etapp: kohanemisvõimaluste hindamine ja valimine (nt kas püsiva veevarustuse tagamine linnas mõjutab vee kättesaadavust ümbritsevates põllumajanduspiirkondades?)
• etapp: järelevalve ja hindamine (nt kas rakendatud kohanemisvõimalused seavad ümbritsevad maapiirkonnad ebasoodsasse olukorda?)

Kliimamuutustega kohanemise kavandamine ja rakendamine linnapiirkonnas peab hõlmama nende vastastikuste seoste analüüsi ja kohanemismeetmete koordineerimist naaberomavalitsustega. Mõnes riigis hallatakse omavalitsustevahelist koordineerimist riiklikul või piirkondlikul tasandil. Kui selline kord puudub, on väga oluline, et linnad võtaksid initsiatiivi, et luua dialoog ja kõigile kasulik lähenemisviis linna- ja maapiirkondade kohanemisele. Sidusrühmade kaasamise meetodid on esitatud etapis 1.6.

Linnad ei ole mitte ainult lahutamatult seotud oma vahetu ümbrusega, vaid nende kaubandus- ja tarneahelad võivad ulatuda ka teistesse kaugematesse kohtadesse riigi piires või väljaspool seda. Linnade kliimamuutuste riski hindamisel tuleks arvesse võtta peamisi pikamaasõltuvusi ja tekkivaid riske.