5.4 Kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine

Kliimamuutuste mõju leevendamine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kaudu ja kliimamuutustest tulenevate riskidega kohanemine on kaks teineteist täiendavat lähenemisviisi kliimamuutustega tegelemiseks. Kuna nii leevendamine kui ka kohanemine käsitlevad sama mõju põhjust, peavad nad oma vastavate eesmärkide edukaks saavutamiseks töötama integreeritult. Lisaks võivad mitmesugused kohanemismeetmed aidata kaasa leevendamiseesmärkide saavutamisele ja vastupidi, maksimeerides seega võimalikku kaasnevat kasu.

Otsuse leevendamise või kohandamise kohta teevad tavaliselt eri valitsustasandid ja eri otsustajate rühmad. Peamine erinevus nende kahe poliitikavaldkonna vahel on see, et leevendusmeetmed aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, samas kui kohanemismeetmed aitavad suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule.  Nende kahe ühitamiseks on väga soovitatav, et kliimamuutuste leevendamise kavandamist ja rakendamist esindavad sidusrühmad oleksid pideva tagasiside ja ristkontrolli saamiseks kaasatud kliimamuutustega kohanemise kavandamis- ja rakendamistsüklisse (vt ka etapid 1.3 ja 1.6).

Leevendamise ja kohanemise koostoime kindlaksmääramisel võivad abiks olla järgmised kaalutlused:

• Kas kohanemismeetmed mõjutavad leevendamiseesmärke? Näiteks võivad mõned kohanemismeetmed nõuda suuremat energiatarbimist; taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kasuks otsustamine võimaldab teha leevendusmeetmetega vähem negatiivseid kompromisse.

• Kas leevendusmeetmed mõjutavad kohanemiseesmärke? Näiteks võib metsastamine, mille eesmärk on suurendada CO2 sidumist leevendusmeetmena kuivas piirkonnas, põhjustada suuremat nõudlust piiratud ja vähenevate veevarude järele, piirates seega kohanemispotentsiaali. Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete vahel võib tekkida ka konkurents maaressursside pärast. Seepärast soovitatakse tungivalt integreeritud planeerimist, et teha kindlaks leevendus- ja kohanemismeetmete kõige kasulikum kombinatsioon.

• Kas on muid protsesse, mis mõjutavad nii leevendus- kui ka kohanemismeetmeid? Need võivad olla protsessid mitmesugustes poliitika- ja otsustusvaldkondades, mis võivad kaudselt mõjutada nii leevendamist kui ka kohanemist, nt maakasutus ja linnaruumi planeerimine, veevarude planeerimine, katastroofiohu juhtimine, strateegiline arenguplaneerimine, eelarvekaalutlused, taristuprojektid, tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika jne. Süvalaiendamine (vt etapp 5.3)leevendamis- ja kohanemiskaalutlused kõigis asjaomastes otsustusvaldkondades on olulised, et tagada sidusus erinevate strateegiliste eesmärkide vahel.

• Kas on otsuseid, mis parandavad kaasnevaid hüvesid või põhjustavad kompromisse kohanemise ja leevendamise vahel? Need võivad olla otsused, mis on otseselt seotud nii kohanemise kui ka leevendamisega, kuid neis ei võeta sõnaselgelt arvesse kaasnevaid hüvesid ja kompromisse, nt seoses vee jaotamisega hüdroenergia ja tarbimise vahel, leevendus- ja kohanemismeetmete eelarveeraldistega, seiresüsteemidega, mis hõlmavad nii kohanemist kui ka leevendamist, otsustega meediakajastuse kohta, mis soodustavad tasakaalustamata viisil kas leevendamist või kohanemist. Kõigil juhtudel, kui tehakse otsuseid, millel on otsene mõju nii kliimamuutustega kohanemisele kui ka nende leevendamisele, on väga soovitatav luua mehhanismid vastastikuse mõju selgesõnaliseks käsitlemiseks.

Peamised linnasektorid, kus kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise koostoime on kõige suurem, on ruumiline planeerimine, energeetika ja ehitus/hooned (vt etapp 2.3).

Nende omavaheliste seoste aspektide asjakohaseks käsitlemiseks tuleb leevenduskaalutlused lisada kogu kohanemistsüklisse, eelkõige kohanemisvõimaluste kindlaksmääramisel, hindamisel ja valimisel (vt 3. ja 4. etapp). Samuti tuleks välja töötatud kohanemisstrateegias ja tegevuskavas (vt etapp 5.1)käsitleda koostoimet ja sünergiat leevendusmeetmetega.