Turismipakkumiste kohandamine ja mitmekesistamine

Turismipakkumine on turismisihtkoha atraktiivsuse peamine tegur ning see sõltub teatavatest füüsilistest ja sotsiaal-kultuurilistest tingimustest. Järkjärgulised kliimamuutused ja äärmuslikud ilmastikunähtused (nt põuad, üleujutused või tormid) mõjutavad üha enam turismipakkumist.

Turismipakkumise vähese mitmekesistamisega kaasneb seega suur kliimamuutustest tingitud häirete oht. Näiteks sihtkohti, mille pakkumine põhineb peamiselt päikese- ja mereturismil, ohustavad merepinna tõus ja ookeanide soojenemine, samas kui talispordisihtkohad seisavad silmitsi probleemidega, mis on tingitud vähenevast lumekattest ja lühematest talvehooaegadest. Muutuvad tingimused mõjutavad üha enam turistide rahulolu ja nad reageerivad, kohandades oma sihtkoha valikuid. See võib põhjustada mõnele turismisihtkohale märkimisväärset majanduslikku kahju. Kliimamuutuste mõju võib pakkuda ka uusi võimalusi, näiteks pikendades pehmete temperatuuriperioodide kestust, suurendades seega nõudlust madalhooajal. See võib aidata vähendada turismi hooajalisust ning tuua majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

Seetõttu on oluline hinnata muutusi, mis võivad turismisektorit mõjutada, ning turismipakkumist vastavalt kohandada ja mitmekesistada.

Mitmekesistamine säästvate turismivormide suunas on eriti oluline turismist väga sõltuvate sihtkohtade jaoks. 2022. aastal sõltusid turismist kõige rohkem Horvaatia, Küpros, Malta, Portugal ja Kreeka. Mitmekesistamine on eriti oluline ka sihtkohtade puhul, mille pakkumine põhineb teatavatel kliimatingimustel (nt pehme ilm) või looduslikel (nt puutumatud ökosüsteemid) ja sotsiaal-kultuurilistel tingimustel (nt kultuuripärand, traditsioonid), mida kliimamuutused tõenäoliselt mõjutavad.  Suured hooajalised kõikumised kujutavad endast täiendavat riski. Lisaks kliimamuutustega kohanemisele võib mitmekesistamine suurendada sihtkoha atraktiivsust ja vastupanuvõimet mitmesugustele nõudluse muutustele. Lisaks võib mitmekesine turismipakkumine avaldada positiivset mõju ka elanikele, näiteks luues uusi vaba aja veetmise võimalusi, mis ei ole mõeldud üksnes turistidele.

Mitmekesistamist on võimalik saavutada uute pakkumiste väljatöötamise või olemasolevate pakkumiste kohandamisega. Tuleks sõnastada uued ja kohandatud turismipakkumised, pöörates erilist tähelepanu nende keskkonna-, majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule. Turismi mitmekesistamine ja hooajaline ümberjaotamine on kohanemisvõimalused ainult siis, kui need ei kahjusta ökosüsteeme ega austa kohalikke sotsiaal-majanduslikke tingimusi, aidates seega vähendada massiturismi mõju (nt ülerahvastatus, kohalike traditsioonide häirimine, keskkonnaseisundi halvenemine, veestress jne). Mitmekesistamise võimalused erinevad sõltuvalt kohalikust kontekstist. Näiteks soovitatakse kaaluda pakkumisi, mis ei sõltu konkreetsetest ilmastikutingimustest, nagu sisespordirajatised või muuseumid. Teine soovitus on võtta turismi arengukavades ja pikaajalistes valikutes arvesse kliimamuutustega seotud kaalutlusi. Kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamine riiklikesse või piirkondlikesse turismi arengukavadesse võib tegelikult selle võimaluse rakendamist hoogustada.   Näiteks Spessartis (Saksamaa) tõi suusatamisvõimaluste vähenemine kaasa uute radade arendamise ja nihutas pakkumise matkamisele, jalgrattasõidule, heaolule ja kultuurile. Sellega saaks vähendada sõltuvust lumest, vähendades samal ajal ka hooajalisust. Uusi või kohandatud turismitooteid saab arendada ka muude sektorite mitmekesistamise kaudu. Näiteks rannikualadel saab kalandusturismi arendada kalanduse mitmekesistamise, säästvate kalapüügitavade edendamise ja kaluritele täiendavate sissetulekuallikate pakkumise viisina (vt kohanemisvõimalus „Kalandus- ja vesiviljelustoodete ning -süsteemide mitmekesistamine“). Seda võimalust võib kombineerida ka strateegiatega, mille eesmärk on kaitsta kodanike ja turistide tervist kuumalainete eest (nt linna rohelise taristu kavandamine ja looduspõhised lahendused, vee kasutamine kuumalainetega toimetulekuks linnades) või mitmesuguste äärmuslike sündmuste eest (kriiside ja katastroofide ohjamise süsteemid ja kavad).

Turismipakkumise kohandamine ja mitmekesistamine ei ole võimalik ilma eri sidusrühmadega tehtava koostöö ja nende toetuseta. Osalusprotsess on väga oluline, et luua ühine visioon ja lahendada võimalikud konfliktid algusest peale. Erinevate kogemuste ja taustaga sidusrühmade (nt turismiettevõtjad, kruiisiettevõtjad, ühistransporditeenuse osutajad, kultuuriürituste korraldajad, keskkonna- ja kultuuripärandi ühendused, kohalikud toidutootjad, omavalitsused) kokkuviimine võib samuti edendada uuenduslikke ideid ja vältida sobimatuid tulemusi.  

Turistide kaasamine (nt küsitluse või intervjuude kaudu) aitab paremini mõista nende vajadusi ja ootusi. Sama oluline on võtta arvesse kohalike elanike, eelkõige haavatavate rühmade vajadusi, kuna turismipakkumise mitmekesistamine peaks tooma kasu nii turistidele kui ka kohalikele elanikele. Mitmekesistamine peaks ideaalis aitama kaasa ka looduskaitsele. Seetõttu on vaja vahetada teavet asjaomaste sidusrühmadega (nt kaitsealade haldajad ja keskkonnakaitse eest vastutavad kohalikud omavalitsused), et soodustada koostoimet ja vältida mitmekesistamisettepanekutest uute konfliktide tekkimist.

Üldiselt on laialdane osalusprotsess turismipakkumise eduka mitmekesistamise ja kohandamise tagamise aluseks.

Turismipakkumise kohandamine ja mitmekesistamine on keeruline ülesanne, kuna puudub kõigile sobiv lahendus ning see, mis on toiminud ühes sihtkohas, ei pruugi töötada teises. Eduka mitmekesistamise peamine tegur on kõigi mõjutatud sidusrühmade kaasamine, et suurendada strateegia aktsepteerimist ja suurendada toetust selle rakendamisele. Teine oluline tegur on koostööalgatuste loomine teiste turismiteenuste osutajatega piirkondlikul tasandil, et luua sünergiat ja vältida konkureerivaid pakkumisi. Lisaks tehakse ettepanek järgida süstemaatilist lähenemisviisi, mis hõlmab järgmisi samme:

• Olemasolevate pakkumiste ja sihtrühmade hindamine
• Kliimamuutuste ja muude tulevaste arengute mõju hindamine turismi pakkumisele ja nõudlusele
• Praeguse turismipakkumise tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüs (SWOT)  
• Strateegia väljatöötamine (keskendudes probleemide lahendamisele ja uute võimaluste kasutamisele)
• Rakendamine
• Seire, hindamine ja õppimine (MEL)
• Turundus ja kommunikatsioon.

Turismi edukaks kohandamiseks ja mitmekesistamiseks on vaja luua tihedad koostööalgatused teiste sektoritega, mis on turismisektori valdkonnaülese iseloomu tõttu sageli vajalikud. Halbade tulemuste vältimiseks on oluline kaaluda erinevate mitmekesistamisstrateegiate eeliseid ja puudusi kohalikus kontekstis. Mitmekesistamisel võib olla mitmesuguseid positiivseid eeliseid, kui see toetab üleminekut säästvamatele turismipakkumistele, näiteks kaasates kohalikke ettevõtteid. Seda võib aga takistada motiveeritud, oskuslike ja tulevikku vaatavate ettevõtjate puudumine ning üldine vähene teadlikkus kliimamuutuste mõjust turismisektorile.

Kulud võivad selle võimaluse rakendamist märkimisväärselt takistada, kuid mitmesugused rahastamisvõimalused nii ELi kui ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil võivad toetada kohanemist ja mitmekesistamist turismisektoris. Turismi ELi-poolse rahastamise juhend võib aidata turismivaldkonna sidusrühmadel leida sobivaid ELi rahastamisprogramme.

Mitmekesistamise kulud võivad märkimisväärselt erineda ja olla suured, kui on vaja uusi infrastruktuure. Olemasolevate turismitaristute kohandamine ja taaskasutamine võib seega olla kulude vähendamise strateegia. Näiteks kasutas üks Allgäu Alpide omavalitsusüksus endist lumetiiki, et luua veeronimispark.

Mitmekesise turismipakkumise eelised hõlmavad konkurentsieelist võrreldes vähe mitmekesistatud sihtkohtadega ja suuremat paindlikkust nõudluse muutustele reageerimisel. Lisaks saaks turismi negatiivset sotsiaalset ja keskkonnamõju vähendada jätkusuutliku mitmekesistamisega, mis võib selle asemel luua võimalusi kultuuri- ja keskkonnapärandi väärtustamiseks ja edendamiseks. See hõlmab näiteks uute teede loomist vähem külastatavatele piirkondadele, ökomuuseumide edendamist, giidiga ekskursioonide korraldamist keskkonnaelementide tutvustamiseks jne. Majanduslikku kasu oleks võimalik saavutada turismi ja kohalike ettevõtete vaheliste sidemete suurendamisega, näiteks korraldades turge piirkondliku toidu või käsitöö edendamiseks (vt näiteks juhtumiuuring lõvikala kohta Küprosel). Kui turismiteenuste mitmekesistamine põhineb kliimamuutustega seotud kaalutlustel, võib see aidata pikemas perspektiivis vältida turismisektori majanduslikku kahju. Täiendav kasu hõlmab teadlikkuse suurendamist turismisihtkohtade haavatavusest kliimamuutuste suhtes ning võimalik, et ka turistide ja kohaliku elanikkonna käitumise muutumist.

Kuna turism on valdkondadevaheline sektor, võivad turismipakkumise mitmekesistamiseks ja kohandamiseks olla olulised erinevad õiguslikud aspektid (nt direktiiv 76/160/EMÜ suplusvee kohta, direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade kaitse kohta). Euroopa Komisjoni teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (KOM(2010) 352 (lõplik)) soovitatakse mitmekesistada turismipakkumist, kasutades ära Euroopa ühist kultuuripärandit. Mitmekesistamist tuletatakse meelde ka komisjoni teatises „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia” (COM(2014) 86 final), edendades riikidevahelisi temaatilisi marsruute, nagu kultuurilised, usulised või iidsed kaubateed.

Mitmekesistamine on pikaajaline ja dünaamiline protsess, kuna see nõuab paindlikku kohanemist muutuvate oludega. Konkreetse meetme rakendamise aeg sõltub projekti ulatusest ja keerukusest, õigusraamistikust, rahaliste vahendite kättesaadavusest ja sidusrühmade kaasamise tasemest.

Ideaaljuhul kujutab see kohanemisvõimalus endast pikaajalist strateegiat kliimamuutustega tegelemiseks. Pika eluea võti on töötada välja pakkumised, mis võimaldavad säilitada paindlikkust, et reageerida muutuvatele klimaatilistele, aga ka sotsiaal-kultuurilistele oludele.