Vektorite kaudu levivate haiguste varajase hoiatamise süsteemid

Kliimamuutused võivad mõjutada vektorite kaudu levivate haiguste levikut, kuna kliimatingimused mõjutavad haigusvektorite (nt sääsed, puugid jne) elutsüklit ning viiruste ja parasiitide paljunemiskiirust vektorites. Kõrgemad temperatuurid võivad lühendada vektoritega levivate patogeenide paljunemistsükleid ja inkubatsiooniperioode, mis toob kaasa suuremad vektoripopulatsioonid ja suuremad ülekanderiskid. Temperatuuri, sademete ja õhuniiskuse muutused võivad mõjutada nii vektorite ja peremeesloomade geograafilist levikut ja hooajalist aktiivsust kui ka inimeste käitumist ja maakasutust ning seega VBD-de üldist levimust. 

Viimaste aastakümnete jooksul on Euroopas esinenud veiste viirusdiarröa puhanguid ja kliimamuutused võivad olla nende puhangute üheks põhjuseks. Näiteks 2010. aasta suvel eelnes inimeste Lääne-Niiluse viirusesse nakatumiste arvu enneolematule suurenemisele Kagu-Euroopas äärmusliku kuuma ilmaga periood selles piirkonnas. Järgnevatel aastatel tuvastati korduvaid haiguspuhanguid soodustavate teguritena kõrge temperatuuri anomaaliad (EEA 2016).

Selleks et vältida võimalikke terviseriske elanikkonnale, võib tõhusate vektoritõrjeprogrammide struktureerimiseks kasutada varajase hoiatamise süsteemide signaale. Varajasele hoiatamisele järgnevad meetmed hõlmavad patogeenide leviku analüüsimist, nende avastamist (patogeenide esinemise ja ruumilise leviku seire põhjal), nakkuste võimaliku edasise leviku prognoosimist prognoosiva modelleerimise abil ning lõpuks hoiatuste levitamist, otsuste tegemist ja reageerimismeetmete rakendamist. Need meetmed hõlmavad mitmesuguseid osalejaid, nagu poliitikakujundajad, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused (nt tervishoiuministeerium, meditsiinilised epidemioloogilised üksused jne), meditsiinitöötajad (nt arstid, arstid ja laboritöötajad) ja teadlased.

VBDsid käsitleva varajase hoiatamise süsteemi kavandamine ja rakendamine hõlmab mitmesuguseid oskusi, mis tagatakse selliste valdkondade ekspertide kaasamisega nagu traditsiooniline keskkonna- ja nakkushaiguste epidemioloogia, rahvatervis ja keskkonnamuutused. Seetõttu on tavaliselt kaasatud mitu erineva ruumilise ulatusega haldusasutust ja institutsiooni, sealhulgas riiklikud tervishoiuministeeriumid, riiklikud tervishoiuasutused, riiklikud meditsiini entomoloogiaüksused, riiklikud/piirkondlikud/kohalikud vereohutusasutused, arstid, laboritehnikud, veterinaararstid jt.

Euroopa tasandil rakendab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) teaberessursside keskust, mida nimetatakse Euroopa keskkonna- ja epidemioloogiavõrgustikuks (E3). E3 võrgustik on koostöövõrgustik, mille kaudu saavad E3 võrgustiku kasutajad ja partnerid vahetada selleteemalisi andmeid ja teavet. ECDC eesmärk on E3 võrgustiku kaudu edendada tegevust selles valdkonnas, kogudes ja levitades kliima-, keskkonna-, demograafilisi ja nakkushaigusi käsitlevaid andmeid, mida on koostanud paljud peamiselt Euroopa teadusprojektid, instituudid ja valitsusasutused. Võrgustiku E3 loomise üldeesmärk on võimaldada üleeuroopalisi analüüse keskkonnamuutustest tulenevate nakkushaiguste leviku riskide kohta. Nende analüüside tulemusi levitatakse poliitikakujundajatele, rahvatervise spetsialistidele, Euroopa Liidu ja rahvusvahelistele asutustele, muudele valitsussektoritele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Riiklikud ja piirkondlikud süsteemid saab integreerida laiemasse süsteemi (nt E3), et jälgida ja ühtlustada nii sisendandmeid kui ka väljundeid (nt kaardid) vektorite seireks.

VBD-de varajase hoiatamise süsteem toimib hästi ainult siis, kui haiguste esinemise seirevõrgustik ning kliima- ja keskkonnategurid on hästi välja kujunenud ja vastavalt säilitatud. VBDde seirel ja analüüsimisel võib arvesse võtta erinevaid muutujaid (nt kohalik temperatuur, niiskus, taimestiku seisund, veeindeks jne) ning praegu kasutatavad meetodid ei pruugi olla võimelised neid kõiki jälgima. Tervisenäitajate kindlakstegemisel nende seiremeetodite abil esineb märkimisväärseid viivitusi, mis on tingitud viivitustest andmete (nt klimaatilised, ökoloogilised või epidemioloogilised, epidemioloogilised andmed) hankimisel, samuti viivitustest juhtumite kindlakstegemisel, diagnoosimisel, aruandluses või muudes elementides, mis võivad põhjustada kokkupuute valesti klassifitseerimist.

VBD-de varajase hoiatamise süsteemide puudumine või puudulikkus võib oluliselt suurendada mõju mõjutatud elanikkonnale. Seetõttu on väga oluline, et varajase hoiatamise süsteemi rakendataks ja hallataks nõuetekohaselt. VBDde varajase hoiatamise süsteeme tuleb pidevalt ajakohastada ja täiustada, tuginedes kliimamuutuste või epidemioloogia alastest uuringutest saadud hiljutistele teadmistele. Kuigi praeguseks on juba olemas mitu veiste viirusdiarröa hoiatussüsteemi (nt Lääne-Niiluse viiruse nakkuse ennetamine Kreekas), on mitmeid probleeme, mida on raske lahendada. Nende hulgas on esmajärgulise tähtsusega raskused kliima- ja epidemioloogiliste andmete (st sisendandmete) kogumisel, aga ka kulutõhusate tõrjemeetmete tõendamisel. Samuti on keeruline võrrelda ja ekstrapoleerida analüüse.

VBD-de varajase hoiatamise süsteemide maksumus on absoluutarvudes märkimisväärne. Siiski on see suhteliselt väike võrreldes võimaliku kahjumiga, mida need süsteemid võimaldavad vähendada. Vektorite kaudu levivate haiguste tekke ja leviku tõkestamisega on võimalik piirata võimaliku epideemia inim- ja finantskulusid. VBDsid käsitlevate varajase hoiatamise süsteemidega kaasnevad kulud, mis on seotud seiresüsteemide mitme komponendiga, samuti vektorite tõrjeks kasutatavate biotsiidide kulud, mis võivad olla seotud inimressursside, vereohutusmeetmete (nt sõeluuringute) või viiruse testimisega inimestel, loomadel või vektoritel. Lisaks on vaja vahendeid süsteemi hooldamiseks ja edasiseks täiustamiseks.

Kliimamuutustega kohanemist käsitlevas ELi strateegias rõhutatakse, kui oluline on piirata selliste nakkushaiguste ja allergeenide tekkimist ja levikut, mis on seotud siirutajate ja patogeenide geograafiliste muutustega. Strateegia eesmärk on „ühendada ja ühendada andmeid, vahendeid ja eksperditeadmisi, et edastada, jälgida, analüüsida ja ennetada kliimamuutuste mõju inimeste tervisele ning loomade tervisele ja keskkonnale (st terviseühtsuse põhimõte). Sellega seoses kogub Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) – sõltumatu Euroopa amet, mis koostab teaduslikke arvamusi ja nõuandeid toiduohutuse, toitumise, loomatervise/heaolu, taimekaitse ja taimetervise kohta – koostöös Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC) andmeid siirutajate ja siirutajatega levivate haiguste kohta ning analüüsib nende levikut Euroopa Liidus.

VBD-de varajase hoiatamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine võtab tavaliselt aega 1–5 aastat, sõltuvalt süsteemi konkreetsest eesmärgist ja omadustest.

Ennetus- ja reageerimismeetmeid, sealhulgas inimeste VBD-nakkuste seiret, rakendatakse tavaliselt igal aastal ja seiresüsteeme kasutatakse pidevalt.