Vektoritega levivate haiguste varajase hoiatamise süsteemid

VBDde varajase hoiatamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine hõlmab mitmesuguseid oskusi, mis on tagatud ekspertide kaasamisega sellistest valdkondadest nagu traditsiooniline keskkonna- ja nakkushaiguste epidemioloogia, rahvatervis ja keskkonnamuutused. Sel põhjusel on tavaliselt kaasatud mitmed erineva ruumilise ulatusega haldusasutused ja institutsioonid, sealhulgas riiklikud tervishoiuministeeriumid, riiklikud tervishoiuasutused, riiklikud meditsiinilised entomoloogilised üksused, riiklikud/piirkondlikud/kohalikud vereohutusasutused, arstid, laboritehnikud, veterinaararstid jt.

Euroopa tasandil rakendab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) teabeallika keskust, mida nimetatakse Euroopa keskkonna- ja epidemioloogiavõrgustikuks (E3). E3 võrgustik on koostöövõrgustik, mille kaudu E3 võrgustiku kasutajad ja partnerid saavad vahetada selleteemalisi andmeid ja teavet. ECDC eesmärk on edendada E3 võrgustiku kaudu tegevust selles valdkonnas, kogudes ja levitades kliima-, keskkonna-, demograafilisi ja nakkushaigusi käsitlevaid andmeid, mille on koostanud paljud peamiselt Euroopa teadusprojektid, instituudid ja valitsusasutused. E3 võrgustiku loomise üldeesmärk on võimaldada kogu Euroopat hõlmavaid analüüse keskkonnamuutuste tõttu levivate nakkushaigustega seotud ohtude kohta. Nende analüüside tulemusi levitatakse poliitikakujundajatele, rahvatervise spetsialistidele, Euroopa Liidu ja rahvusvahelistele asutustele, muudele valitsussektoritele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Riiklikud ja piirkondlikud süsteemid saab integreerida laiemasse süsteemi (nt E3), et jälgida ja ühtlustada sisendandmeid ning vektorite seire väljundeid (nt kaardid).

VBDde varajase hoiatamise süsteem toimib hästi ainult siis, kui haiguste esinemise seirevõrgustik ning klimatoloogilised ja keskkonnategurid on hästi välja kujunenud ja vastavalt säilitatud. VBDde seirel ja analüüsimisel võib arvesse võtta erinevaid muutujaid (nt kohalik temperatuur, niiskus, taimestiku seisund, veeindeks jne) ning praegu kättesaadavate meetoditega ei pruugi olla võimalik neid kõiki jälgida. Nende seiremeetodite abil tervisenäitajate kindlakstegemisel esineb märkimisväärseid viivitusi, mis on tingitud viivitustest andmete (nt klimaatiliste, ökoloogiliste või epidemioloogiliste, epidemioloogiliste andmete) hankimisel, samuti viivitustest haigusjuhtude kindlakstegemisel, diagnoosimisel, aruandluses või muudes elementides, mis võib põhjustada kokkupuute valesti klassifitseerimist.

VBD-de varajase hoiatamise süsteemi puudumine või puudulikkus võib põhjustada mõjutatud elanikkonnale avalduva mõju märkimisväärset suurenemist. Seetõttu on väga oluline VBD varajase hoiatamise süsteemi nõuetekohane rakendamine ja haldamine. VBD varajase hoiatamise süsteeme tuleb pidevalt ajakohastada ja täiustada, tuginedes kliimamuutusi või epidemioloogiat käsitlevatest teadusuuringutest saadud hiljutistele teadmistele. Kuigi praegu on juba kasutusel mitu VBD hoiatussüsteemi (nt Lääne-Niiluse viiruse nakkuse ennetamine Kreekas), on mitmeid probleeme, mida on raske lahendada. Nende hulgas on esmajärgulise tähtsusega raskused kliima- ja epidemioloogiliste andmete (st sisendandmete) kogumisel, aga ka kulutõhusate tõrjemeetmete tõendamisel. Samuti on keeruline analüüse võrrelda ja ekstrapoleerida.

VBD varajase hoiatamise süsteemide kulud on absoluutarvudes märkimisväärsed. Siiski on see suhteliselt väike võrreldes võimaliku kahjuga, mida need süsteemid võimaldavad vähendada. Tegelikult saab vektoritega levivate haiguste esilekerkimise ja leviku peatamisega piirata võimaliku epideemia inim- ja finantskulusid. VBD varajase hoiatamise süsteemiga kaasnevad kulud, mis on seotud seiresüsteemide mitme komponendiga, samuti vektoritõrje biotsiididega seotud kulud, mis võivad olla seotud inimressursside, vereohutusmeetmete (nt sõeluuringud) või viiruse testimisega inimestel, loomadel või vektoritel. Lisaks on süsteemi hooldamiseks ja edasiseks täiustamiseks vaja ressursse.

Kliimamuutustega kohanemist käsitlevas ELi strateegias rõhutatakse, kui oluline on piirata vektorite ja patogeenide geograafiliste muutustega seotud nakkushaiguste ja allergeenide tekkimist ja levikut. Strateegia eesmärk on „koondada ja ühendada andmeid, vahendeid ja eksperditeadmisi, et teavitada, jälgida, analüüsida ja ennetada kliimamuutuste mõju inimeste tervisele ning loomade tervisele ja keskkonnale (st terviseühtsuse põhimõte). Sellega seoses kogub Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) – sõltumatu Euroopa amet, mis koostab teaduslikke arvamusi ja nõuandeid toiduohutuse, toitumise, loomade tervise/heaolu, taimekaitse ja taimetervise kohta – koostöösHaiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC) andmeid vektorite ja vektoritega levivate haiguste kohta ning analüüsib nende levikut Euroopa Liidus.

Sõiduki heli- ja helisignaalseadmete varajase hoiatamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine kestab tavaliselt 1–5 aastat, sõltuvalt süsteemi konkreetsest eesmärgist ja omadustest.

Ennetus- ja reageerimismeetmeid, sealhulgas inimeste VBD-nakkuste seiret, rakendatakse üldiselt igal aastal ja seiresüsteeme käitatakse pidevalt.