Rannikuerosiooni vastu võitlemine Marche piirkonnas Itaalias

Marche piirkonna rannikualal seni võetud meetmetega on püütud taastada rannikuala, mis on erosiooni tõttu taandunud, ning tugevdada rannikuala tormide ja üleujutuste ohu vastu, eelkõige seoses tormipuhangutega, mis on viimastel aastatel olnud suur probleem. Tööde eesmärk on ka vähendada maalihete ohtu rannikukaljudel.

Käesolevas juhtumiuuringus kirjeldatakse üksikasjalikumalt Sirolo ja Numana omavalitsusüksustes võetud meetmeid. Siin võib leida kolme peamist rannajoone tüüpi: i) rannas kalju ees; ii) kalju nägu veepiiril; ning iii) suhteliselt lai rannikurand, mille tagakaldal on siiski vähe luiteid ja mis tõuseb sisemaa mägede suunas. Sirolo omavalitsusüksuses, kus on kaks esimest rannajoont, on San Michele ranna erosiooniga kaasnenud metsastamine, mis vähendas rannapiirkonda ja lõikas ära setted. Lisaks võivad lained, mis tabavad Sirolo lähedal asuva Conero mäe merekalju alust, tekitada maalihkeid, mis võivad ohustada osa linnast. Numana omavalitsusüksuses on erosioon vähendanud suhteliselt pika ja laia rannajoone laiust, tuues rannikutee rannajoonele lähemale. See piirkond ulatub Musone jõeni; selle jõe tööd on vähendanud setete transporti kaldale, suurendades erosiooni.

Olulisel määral tulenesid käsitletud probleemid varasematest inimsekkumistest. Näiteks on piirkonna jõgede, sealhulgas Musone jõe muutmine Numana rannapiirkonna lõunaosas vähendanud setete transporti merre ja randa. Teine näide on töö suurte plokkide paigutamiseks Conero mäe merekalju põhja: Eesmärk oli kaljut kaitsta. Tundub, et need rõhutavad laineenergiat.

Üleujutusriski hindamist ja maandamist käsitleva 2007. aasta direktiivi (direktiiv 2007/60/EÜ) rakendamine võimaldas kindlaks määrata kolm mereüleujutusstsenaariumi Marche piirkonna jaoks. Nendes stsenaariumides võetakse arvesse kahte protsessi: ajutine veetaseme tõus, mis on tingitud episoodilistest tormipuhangutest (madalast õhurõhust ja rannikulähedasest tuulest tingitud tõus) ja lainete tekkimisest (purunevate lainete esinemisest tingitud tõus) ning nende esinemisest seoses astronoomilise tõusuga. Kliimamuutused ja meretaseme tõus võivad üleujutuste ja erosiooni ohtu veelgi suurendada. Kliimamuutustest tingitud merevee taseme tõus lisati 10 % võrra maksimaalsetele võrdluslainekõrgustele. Kolmes mere üleujutuse stsenaariumis võetakse arvesse kolme äärmuslike meretasemete tagasituleku perioodi: 20 aastat, 100 aastat ja > 100 aastat (muidu väljendatakse esinemise tõenäosusena vastavalt 5%, 1% või rohkem kui 1% aastas). Kolme tagasisõiduperioodiga seotud veetasemed, sealhulgas ka merepinna tõusust tingitud 10% lisandumine, on vastavalt 1,79 meetrit, 2,45 meetrit ja 3,20 meetrit üle keskmise merepinna. Neid stsenaariume kasutati selleks, et teha kindlaks maa-alad, mis võivad märtsi piirkonnas üle ujutada, ning sellest tulenevalt kavandada ja hallata kaitsemeetmeid.

Rakendatud sekkumise peamine eesmärk on kaitsta rannaalasid (eelkõige ranna alumisi osi) ja kaljusid erosiooni eest. Samal ajal püütakse rakendatud meetmetega kaitsta rannikuala asulaid ja turismipõhist majandust. Lisaks keskendutakse piirkonna rannikualade integreeritud majandamise kavas sätestatud üldises strateegilises lähenemisviisis meetmetele, mille eesmärk on tegeleda setete erosiooni ja rannikul ladestumise vahelise tasakaalustamatusega ning vähendada rannikukaitse mõju keskkonnale ja maastikule.

Lisaks nendele kaitse-eesmärkidele püütakse sekkumistega tugevdada kaldal pakutavaid vaba aja veetmise võimalusi (ja seega turismi) ning parandada looduskaitset.

Esimese rannikualade integreeritud majandamise kava (2005–2016) raames rakendati 277 rannikukaitsemeedet Marche ranniku 176 km ulatuses. Need hõlmasid nii uute struktuurimeetmete (st lainemurdjad ja meremüürid) hooldust ja rakendamist kui ka pehmete meetmete rakendamist (st randade toitmine peamiselt sisemaa karjääridest ja jõemaardlatest võetud materjalide kaudu). Sirolo omavalitsusüksuses kasutati umbes 156 000 m3 liiva ja kruusa ranna toitmiseks piki 1200 m pikkust rannajoont San Michele lahes. Numana vallast eemaldati külast põhja pool asuv lainemurdja ning 1500 m rannarindel kasutati umbes 172 000 m3 liiva ja kruusa. Ranna toitmiseks kasutatud liiv ja kruus kaevati sisemaa allikatest ja transporditi rannapiirkondadesse, kus toimus erosioon. Materjalid vastasid kohalikele täpsetele nõuetele: need olid alluviaalse päritoluga ning neil oli algsete rannamaterjalidega sarnane mineraloogiline koostis, värvus ja osakeste mõõtmed. Sama sekkumise käigus realiseeriti kaks pojengi ja üks taastati. Lisaks hõlmas töö meetmeid Sirolo lähedal asuva Conero mäe kaljubaasi stabiliseerimiseks. See mägi on määratud Natura 2000 alaks ja tööde käigus võeti arvesse vajadust säilitada ala tingimused.

Teine rannikualade integreeritud majandamise kava jõustus 2019. aastal ja esimese kavana nähakse selles ette nii varem rakendatud rangete ja pehmete meetmete korrapärane säilitamine kui ka uued sekkumised. Kavas on ette nähtud ka rannaäärsed taasloodustamise sekkumised. Need hõlmavad paiksete rannikukaitsevahendite, näiteks pojengite eemaldamist või kohandamist ning olemasolevate struktuurimeetmete asendamist muude struktuuriliste või pehmete meetmetega. Taasloodustamise eesmärk on ühelt poolt muuta rannik vaba aja veetmiseks kättesaadavamaks, suurendades vaba rannapinda, ning teiselt poolt taastada veeökosüsteemid ja rannikuluited. Eelkõige kavandatakse 37 uut struktuurilist sekkumist kogu piirkondliku rannajoone ulatuses.

Arvestades Sirolo ja Numana alade suurt looduslikku väärtust, ei nähta uues rannikualade integreeritud majandamise kavas ette struktuurimeetmete rakendamist; siiski on kavandatud hooldus- ja perioodilised rannatoitlustustegevused, et rannad oleksid kättesaadavad kohalikele elanikele ja turistidele.

Rannikualade integreeritud majandamise kavaga soodustatakse rannaalade toitumist, kasutades rannikusüsteemi väliseid materjale, peamiselt karjäärides ja jõgede maardlates. Ainult mõne sekkumise puhul on ette nähtud siseallikate (rannikualade maardlad) kasutamine. Kruusa ja liiva allikate valik põhineb õiguslikel ja teaduslikel kriteeriumidel, mille eesmärk on minimeerida keskkonnamõju. Lisaks eelistatakse integreeritud lähenemisviisi; omavalitsusi kutsutakse üles saavutama positiivne mõjuring ökoloogiliselt kestlike süvendustööde ning rannaalade toitmise vahel, ühendades nõudluse ja pakkumise. Sellega seoses on Marche piirkonna eesmärk võtta juhtroll projekti „Liivapank” loomisel, mille eesmärk on eelnevalt kindlaks määrata süvendatud setete vajadus ja sihtkoht, minimeerides neid lahendusi, millega nähakse ette nende ladestamine prügilatesse või merre. Sel viisil on eeldatavasti võimalik optimeerida settematerjalide kättesaadavust.

Rannikualade integreeritud majandamise 2005. aasta kava raames ellu viidud tegevustes oli juba ette nähtud sidusrühmade kaasamine. Marche piirkondlik omavalitsus andis kohalikele kodanikele teavet flaierite ja uudiskirjade kaudu. Lisaks korraldati Sirolo ja Numana kahe omavalitsuse turismiettevõtjatega intervjuusid ning kohtumisi peamiste sidusrühmadega, sealhulgas kalandus- ja turismisektoriga.

2019. aasta rannikualade integreeritud majandamise kava koostati koos avaliku ja erasektori sidusrühmadega, keda pidevalt teavitati kavandatud tegevustest ja kellega konsulteeriti. Kava ettepanekut tutvustati ja arutati 2017. aastal korraldatud avalikel kohtumistel. Nendel kohtumistel osalesid kutseühingute, piirkondlike volikogude liikmete, munitsipaalametnike, keskkonnaorganisatsioonide, tehnikute, kodanike ja huvitatud isikute esindajad. Kavandatud meetmete kohta saadi märkusi 52 isikult, kellest 24 olid avalik-õiguslikud ja 28 eraõiguslikud isikud. 65 % kavandatud muudatustest kiideti heaks. Konsultatsioonide tulemused avaldati ka internetis. Praegu on olemasolevate struktuuride hooldamine võimalik eraisikute taotlusel pärast omavalitsuste hinnangut.

Peamised edutegurid on järgmised:

• kulude-tulude analüüsi kasutamine projekti kavandamise tugevdamiseks;
• Tugev avalik teave, konsulteerimine sidusrühmadega ja koostöö kohalike kogukondadega.

Peamised piiravad tegurid on järgmised:

• Rannaalade toitumist tuleb jätkuva erosiooni tõttu korrata (kavandatud tööd jõesetete transpordi taastamiseks võivad pikas perspektiivis vähendada tulevast erosiooni). Rannatoiduks vajalike materjalide kättesaadavust tuleb hoolikalt hinnata. Liiva ja kruusa allika, koostise ja granulomeetria valik peab vastama rangetele õigusaktide nõuetele.
• Eelarve ebakindlus seoses majanduskriisist tingitud järelmeetmetega.

Marche rannikualal esimese rannikualade integreeritud majandamise kava alusel ellu viidud sekkumiste kogukulud olid 93,81 miljonit eurot. Neid kulusid kaasrahastasid Marche maakond (56 %), Itaalia riik (24 %), kohalikud omavalitsused (12 %), erasektori osalejad (4 %) ja Itaalia Raudtee (4 %).

Sirolos ja Numanas tehtud tööde maksumus oli vastavalt 5,69 miljonit eurot ja 5,28 miljonit eurot.

2019. aasta kavas on ette nähtud 37 struktuurset sekkumist, mis jagunevad Marche piirkonna 23 rannikuäärse omavalitsuse vahel ja mille hinnanguline maksumus on 290 miljonit eurot.

Kasu hõlmab tugevamat kaitset tormipuhangute ja muude riskide eest ning kaasnevat kasu kohalikule turismile ja seega kohalikule majandusele. Satelliitseire näitas pärast kavandatud sekkumiste käivitamist üldist suundumust rannajoone paranemisele. Rannik oli jagatud transektideks. Edasiminek ja taandumine registreeriti iga transekti kohta ja liideti kokku, et saada saavutatud või kaotatud rannajoone meetrite koguarv. 2008. aastal taandus Marche rannajoon kokku 2257 m võrra võrreldes 1999. aastaga. 2012. aastal analüüsiti positiivset suundumust, mis oli 2445 m suurem kui 1999. aastal. 2015. aastal oli rannajoone taandumine võrreldes 2012. aastaga taas nähtav, kuid võrreldes 1999. aastaga püsib üldine positiivne suundumus.

2013. aastal, pärast meetmete rakendamist Sirolos ja Numanas, koostati ELi rahastatud projekti Shape „Shaping an Holistic Approach to Protect the Adriatic Environment between coast and sea“ (Tervikliku lähenemisviisi kujundamine Aadria mere keskkonna kaitsmiseks ranniku ja mere vahel) raames kulude-tulude analüüs. Analüüsis keskenduti peamiselt turismitulule kui kaasnevale kasule. Eelkõige võrreldi analüüsis rannakaitsemeetmete kehtestamiseks vajalikke rahalisi jõupingutusi kahjuga, mida kohalik turismisüsteem oleks kandnud, kui vaba randa oleks vähendatud. Uuringus seati kahtluse alla kriteeriumid, mis tuleb kasutusele võtta, et teha kindlaks, kes peaks kaitsekulusid kandma. Selles järeldati, et eraisikuid, näiteks kohalikke turismiettevõtteid, kes saavad kasu rannikukaitsesse tehtavatest investeeringutest, võiks kutsuda üles otseselt panustama selliste meetmete rakendamiseks vajalike vahendite mobiliseerimisse.

Tööd põhinevad 2005. aastal heaks kiidetud ja 2019. aastal ajakohastatud Marche rannikuvööndi integreeritud majandamiskavas sätestatud eesmärkidel ja lähenemisviisidel. Kava heakskiitmise menetlus toimus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames, mis hõlmas avalikku konsultatsiooni. Lisaks ajakohastatakse 2019. aasta kava ka seoses 2007. aasta direktiivi sätetega üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (direktiiv 2007/60/EÜ).

Esimese rannikualade integreeritud majandamise kavaga ettenähtud meetmeid hakati rakendama 2004. aastal Marches. Sekkumisi kogu Marche rannikul rakendati kümne aasta jooksul. Tegelik töö Sirolo ja Numana omavalitsusüksustes kestis kaks aastat, 2009. aasta aprillist 2011. aasta aprillini. Teise põlvkonna kavas on ette nähtud ka 10-aastane realiseerimisperiood.

Regulaarselt tuleb võtta pehmeid meetmeid, nagu rannatoidud ja liivaliigutused. Struktuurimeetmed tuleb säilitada. Esimese põlvkonna kava (2005–2016) alusel rakendatud meetmeid hooldatakse tõepoolest teise põlvkonna kava alusel.

Marche Regional Administration
Infrastructure, Transport and Energy Service
Via Palestro 19
60100 Ancona - Italia

Giorgio Filomena
E-mail: giorgio.filomena@regione.marche.it 

Gianni Scalella
E-mail: gianni.scalella@regione.marche.it 

Marche maakond: veebisait ja rannikualade integreeritud majandamise kava