Ranna ja kaldapealse toitmine

Sidusrühmade osalemine sõltub konkreetsest juhtumist ja riiklikust kontekstist. Ranna toitumismeetmed võib lisada CZMiI kavasse, misnõuab üldiselt sidusrühmadega konsulteerimist. 

Madalmaades tõid traditsiooniliste väikesemahuliste toiduainete kasutuselevõtt jaSand Motoriehitamine kaasa väga erinevad üldsuse osalemise protsessid. Kui väikesemahulised toiduained käsitlesid konkreetseid tehnilisi küsimusi,kaasamata sidusrühmi väljaspool rannikutehnika kogukonda, siis liivamootoriloomine, kuna sellel on suurem mõju rannikukeskkonnale, turismile ning vaba aja veetmisele ja maakasutusele, hõlmas suuremat sidusrühmade kogukonda. Projekti üks osa oli teadlikkuse suurendamine üleujutuste eest kaitsmise küsimustes. 

Itaalias Le Marche piirkonnaspidasidpiirkondlikud ametiasutused ulatuslikke arutelusid Sirolo ja Numana omavalitsusüksuste rannaturismi kavade üle kohalike ametnike ja sidusrühmadega (sealhulgas kalanduse ja turismiga seotud huvid) ning elanikega. Teostati keskkonnamõju hindamine, mis hõlmas avaliku konsultatsiooni järgmist etappi. Projekt kiideti heaks ja tööd viidi läbi aastatel 2009–2011. 2019. aastal koostati koos avaliku ja erasektori sidusrühmadega uus rannikualade integreeritud majandamise kava, mida pidevalt teavitati kavandatud tegevustest ja mille üle konsulteeriti. 

Edutegurid: 

• Ranna toitmine on paindlik ja kiire ranniku majandamise võimalus võrreldes kõva konstruktsiooniga ning see on kohandatav muutuvate tingimustega. Tänu oma paindlikkusele on see ka suhteliselt odav meede, mida valmistada võrreldes kõvade ehitustöödega. Kui tingimused muutuvad negatiivselt, võib lihtsalt lisada täiendavat toitu. 
• Lisaks üleujutuste ja erosiooni eest kaitsmisele võib rannaalade toitmine tuua kasu rannikuturismile, vaba aja veetmisele ja rannikuelupaikade säilitamisele. 
• Mõnel juhul võib rannas toitumine kasutada muul eesmärgil ekstraheeritud materjali, mis võimaldab seda tootlikult taaskasutada: Emilia Romagna (Itaalia) piirkonnaskasutatakse meresõidu hõlbustamiseks sadamates süvendatud setet rannaalade toitmiseks. Sette kvaliteeti tuleb siiski nõuetekohaselt hinnata, et vältida sihtala saastumist. 
• Ranna toitumist on rakendatud kogu maailmas juba aastaid ja seetõttu võib laialdane kogemus toetada selle õiget kujundamist ja rakendamist. 

Piiravad tegurid: 

• Ranna toitmine võib negatiivselt mõjutada ranniku ökosüsteemi elustiku matmise, elupaikade kadumisega rannalähedastes liivaribades või lindude ja muude loomade pesitsemise katkestamisega, kui seda ei tehta nõuetekohaselt. Mõned liigid, näiteks liivas elavad selgrootud, on settetüüpide muutumise suhtes tundlikud. Uuringud näitavad, et mõju sõltub toitumissagedusest antud piirkonnas. 
• Ranna toitmine on tavaliselt pidev protsess, mis toob aja jooksul kaasa suuremad kulud ja ökosüsteemi korduva häirimise. Toitumine ei lõpeta erosiooni; see annab ainult täiendavaid setteid, millel jätkub erosioon. Seetõttu tuleb traditsioonilist väikesemahulist maismaal toimuvat toitumist regulaarselt korrata, sest liivavarud on kahanenud kas rannikuerosiooni või tormipuhangute tõttu. 
• Kuigi rannatoit põhineb tavaliselt loodusega töötamisel, ei ole see täiesti mõjuvaba. Eelkõige tuleb hoolikalt hinnata ja kavandada materjalide kaevandamist karjäärist, transporditeed ning uue imporditud materjali võimalikku mõju ranniku- ja mereelupaikadele. 
• Sihtkoha keemilistele ja füüsikalistele nõuetele vastava piisava liivakogusega allika leidmine võib olla keeruline. Süvendatud liiv peaks tera suuruse, värvuse ja koostise poolest vastama alal olevale liivale. Liivarandade ja luidete süsteemide puhul võib oluliselt peenemate setete paigutamine põhjustada toidetud liiva kiiret kadu. Vähem liikuva (jämedama) sette kasutamine aitab tavaliselt kaasa sellele, et lisatud liiv jääb projektipiirkonda kauemaks ja toimib tormide ajal paremini. Liiga jämedad setted võivad aga põhjustada järsema ranna moodustumist (st ranna seisundi muutumist), millel võib olla negatiivne mõju puhkusele, ohutusele ja keskkonnale. 
• Setete kättesaadavus võib olla probleem, kui nõudlus toitumisprojektide järele suureneb. Avamere liivamaardlad võivad olla piiratud ressurss. Avamere liivasüvendus võib tekitada konflikte muu merendustegevusega, eriti mõnes piiratud merebasseinis, nagu Aadria meri, kus piiratud alal eksisteerivad koos paljud merekasutusviisid. Asjakohane mereala ruumiline planeerimine, milles võetakse kliimamuutustele reageerimisel arvesse nii praegusi kui ka tulevasi vajadusi, võib aidata neid probleeme lahendada. See tähendab ka seda, et rannaalade toitmine tuleb pikas perspektiivis integreerida laiematesse rannikukaitsemeetmetesse, mille eesmärk on leida stabiilsem lahendus rannikuerosiooni probleemile (vt ka „Taganemine suure riskiga piirkondadest“,„Rannikuäärsete märgalade taastamineja majandamine“).  

2011. aastal Madalmaades toimunud Sand Motori sekkumiseeesmärk on lahendada mõned neist probleemidest, vähendades varude täiendamise sagedust ja seega ökosüsteemi häiringute arvu. Projekt oli kavandatud nii, et selle eluiga oleks 20 aastat. Kümme aastat pärast ehitamist tehtud sõltumatu hindamine näitas, et Sand Motori pikaajalise rannikukaitse eesmärgid on saavutatud ja selle kasutusiga on veelgi pikem.  Lisaks loodi uusi elupaiku kohalikule taimestikule ja loomastikule ning puhkealasid ja hinnatakse nende kvaliteeti. 

Rannatoit vajab tavaliselt regulaarset kasutamist. Optimaalse valiku tagamiseks on soovitatav võrrelda toitmiskulusid (mis sõltuvad ka liiva kättesaadavusest) kõvade konstruktsioonide ja nende hooldamise kuludega. Ranna toitmise kulud võivad riigiti ja riigi sees olla väga erinevad. 

UNEP-DHI aruandes (2016) esitatud kuludon Euroopas 5–7 eurot/m3, kui transpordikulusid arvesse ei võeta. Toitumiskulude kõige olulisem määraja näib olevat veokaugus ning tragide ja sihtkohtade vaheliste sõitude arv. Toitumise ühikukulusid võivad mõjutada mitmed muud tegurid, nagu vajalik liivakogus ja toitmise sagedus, hinnanguline materjalikadu, põhjasüvendajate kättesaadavus (ja suurus) jne. Sekkumised kaugemates piirkondades võivad suureneda kuni 34 euroni m3kohta. 

Toitumisalased sekkumised kaitsevad sisemaad paindlikult üleujutuste eest. Lisaks pakuvad need olulist koostoimet rannikuturismiga seotud majandustegevusega, säilitades piisava rannalaiuse. 

Liivamootor Hollandis hõlmas 20 miljoni kuupmeetri liiva kasutamist. Käesoleval juhul oli hinnanguline ühikuhind 3,3 eurot/m3, mis oli madalam kui traditsioonilise toidu hind (kuni 6 eurot/m3). Koos rannikuohutuse suurendamisega pikas perspektiivis võimaldas sekkumine parandadaka looduskeskkonda ja luua uusi ruume vaba aja veetmiseks. 

• Mineraalide kaevandamine merepõhja süvendamise teel kuulub ELikeskkonnamõju hindamise direktiivi(teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) II lisasse. Liikmesriigid otsustavad igal üksikjuhul eraldi või künniste ja kriteeriumide alusel, kas II lisas loetletud projektide suhtes tuleks kohaldada keskkonnamõju hindamise menetlust. Kui selle suhtes ei kohaldata mõjuhinnangut, võib rannas toitumise rakendamiseks olla vaja eelnevat deklaratsiooni või luba. 
• Iga projekt, millel on tõenäoliselt oluline mõju Natura 2000 alale, tuleb läbi vaadata, hinnates asjakohaselt selle mõju alale, et teha kindlaks, kas projekt avaldab negatiivset mõju ala terviklikkusele vastavalt ELielupaikade direktiiviartikli 6 lõikele 3.  
• ELi direktiivis, millega kehtestataksemereala ruumilise planeerimiseraamistik, viidatakse tooraine kaevandamisele kui ühele mereala ruumilise planeerimisega hõlmatud tegevusele. Sellest tulenevalt võib selliste kavade raames olla vaja käsitleda avamere liiva või muude täitematerjalide kasutamist rannaalade toitmiseks. Additional national legislation may apply, such as permitting requirements. 

Rakendamisaeg võib varieeruda sõltuvalt sekkumise ulatusest (väikesemahuline versus suur), setete allikast (kaugus tegevuskohast)ja sellega seotud transpordimarsruudist. Liiva süvendamise, transportimise ja ümberlõikamisetegelik protsessrannasnõuab tavaliselt lühikestrakendamisaega (ntmõned kuud). Sekkumisekavandamise, sobiva koha valimise, setete kokkusobivuse ja võimaliku mõju hindamise kogu protsess võib siiskivõtta kauem aega. Rakendamine võib nõuda rohkem planeerimisaega, kui meetmed on kavandatud rannikualade integreeritud majandamise kava osana, ning nõuda sidusrühmade aktiivset ja laialdast kaasamist. Sekkumiselejärgnevatel kuudel ja aastatel tuleks rannaseirele pühendada aega, et hinnata selle tõhusust ja võimalikku lisavajadust uute liivavarude täiendamise meetmete järele.

Rannade toitmine võib jääda paika intervallidega, mis varieeruvad 2 kuni 10 aastat. Olenevalt kohalikest oludestvõib olla vaja teha regulaarseid hooldus- ja hooldustöid. Ranna toitmine on pidev protsess ja sellevõimalusegaei saa rannaerosioonitäielikult peatada. Merevee taseme tõus ja äärmuslike sündmuste sagenemine vähendab tõenäoliseltselliste projektide kestust, suurendades vajadust täiendava toidu järeleja selle sagedust, kui projekt tugineb üksnes sellele näitajalee.