Vaimse tervise mõju

Kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele

Peamisedviisid, kuidas kliimamuutused mõjutavad vaimset tervist Euroopas (vt taustaruanne).
_{Allikas: EEA arendustöö, mille aluseks on Lawrance et al. (2021) ja Berry et al. (2010)}

Vaimne tervis: Kliimamuutustest tulenev lisakoormus

ELi riikides ja Ühendkuningriigis kannatab vaimse tervise probleemide all 84 miljonit inimest (OECD ja Euroopa Komisjon, 2018). Ometi on vaimne tervis riigieelarvetes ja tervishoiusüsteemis süstemaatiliselt alaesindatud (WHO, 2018). Kliimamuutused halvendavad eeldatavasti vaimse tervise tulemusi kogu maailmas (Lawrance et al., 2021: Romanello et al., 2021), eelkõige haavatavate isikute ja kogukondade jaoks (IPCC, 2022).

Kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele on võrreldes füüsilisele tervisele avalduva mõjuga endiselt suures osas uurimata. See on eriti murettekitav, pidades silmas elanikkonna suurenevat kokkupuudet kuumalainete, üleujutuste või metsa- või maastikupõlengutega, kuna mis tahes vormis kliimaga seotud katastroofidest tingitud psühholoogilised traumad võivad olla 40 korda suuremad kui kehavigastused (Lawrance et al., 2021). Lisaks on kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele kõige silmatorkavam sotsiaalselt haavatavate kogukondade puhul (Ingle ja Mikulewicz, 2020).

Kliimamuutused võivad vaimset tervist mõjutada mitmel viisil: äärmuslikud ilmastikunähtused põhjustavad traumajärgset stressihäiret, ärevust ja depressiooni; äärmuslikud temperatuurid mõjutavad meeleolu, halvendavad käitumishäireid, suurendavad enesetapuriski ja mõjutavad vaimse tervise probleemidega inimeste heaolu; jätkuvate või eeldatavate kliima- ja keskkonnamuutustega seotud stress, mis põhjustab kliimaärevust; ning mõju, mis on seotud tervete kogukondade elatusvahendite ja sotsiaalse ühtekuuluvuse muutumisega. Neid kirjeldatakse allpool ja käsitletakse üksikasjalikumalt taustaaruandes.

Kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele

Äärmuslike ilmastikunähtustega seotud kahjude ja kahjustuste mõju vaimsele tervisele

Äärmuslikest ilmastikunähtustest, nagu üleujutused, tingitud kahjud, elatusvahendite kaotus ja ümberasustamine võivad märkimisväärselt mõjutada inimeste vaimset tervist traumajärgse stressihäire (PTSD), ärevus- ja depressioonihäirete (Fernandez jt, 2015; Tong, 2017). Aastatel 1998–2018 oli Euroopas hinnanguliselt 1,72–10,6 miljonit inimest, kes teatasid üleujutusest tingitud psüühikahäirest (Jackson ja Devadason, 2019).

Metsatulekahjudest mõjutatud olemist on seostatud ka selliste sümptomite nagu depressioon, ärevus, vaenulikkus, foobiline ärevus ja paranoia suurema levimusega võrreldes nendega, keda need ei mõjutanud (Papanikolaou et al., 2011), samuti une- ja ärevushäirete raviks kasutatavate ravimite suurema tarbimisega (Caamano-Isorna et al., 2011). PTSD, depressiooni ja ärevuse sümptomid võivad ohustatud elanikkonna seas püsida kuni mitu aastat pärast tulekahju (To et al., 2021).

Sageli leitakse, et põllumajandustootjad on väga haavatavad vaimse tervise riskide suhtes, mis on seotud selliste keskkonnateguritega nagu põuad (Cianconi et al., 2020), kuid Euroopas on vähe uuringuid, mis seda toetaksid. Vastavalt ülemaailmse tõendite läbivaatamise läbi Daghagh Yazd et al. (2019), kliima varieeruvus/põud on üks neljast tegurist, mis mõjutavad kõige rohkem põllumajandustootjate vaimset tervist.

Kõrge temperatuuri mõju vaimsele tervisele

Kõrgeid temperatuure, näiteks kuumalainete ajal, seostatakse meeleolu- ja käitumishäiretega, sealhulgas agressiivse käitumise ja kuritegevuse suurenemisega. Leiti seoseid kõrge temperatuuri ja suitsiidiriski suurenemise vahel, eelkõige meeste puhul, samuti vaimse tervisega seotud vastuvõtu ja erakorralise meditsiini osakonna külastuste riski vahel (Thompson et al., 2018).

Äärmuslike kuumade temperatuuride mõju suhtes haavatav konkreetne rühm on inimesed, kellel on juba olemasolev vaimse tervise seisund (Palinkas et al., 2020: Page et al., 2012), kelle jaoks kuumus on seotud psühholoogilise stressi, vaimse tervise halvenemise ja suurema suremusega (Charlson et al. 2021). Vaimse tervisega patsientide suremise riski kuumadel perioodidel suurendab soojuse koostoime diureetikumide ja psühhotroopsete ravimitega (Page et al. 2012).

Käimasolevate ja eeldatavate kliima- ja keskkonnamuutustega seotud probleemid

Kliimamuutustega seotud probleemid võivad avaldada negatiivset mõju vaimsele heaolule. See võib väljenduda solastalgias, st ahastuses, mida põhjustavad armastatud kohta mõjutavad keskkonnamuutused; „ökoärevus“ või „kliimaärevus“, st krooniline hirm keskkonnakataklüsmi ees, mis tuleneb kliimamuutuste näiliselt pöördumatu mõju jälgimisest ja sellega seotud murest oma tuleviku ja järgmiste põlvkondade tuleviku pärast; või „ökoparalüüs“, mida määratletakse kui tunnet, et ei ole võimalik võtta tõhusaid meetmeid kliimamuutuste mõju leevendamiseks (Albrecht et al., 2007; Albrecht, 2011; Clayton jt, 2017).

Lapsed, noored ja noored täiskasvanud on keskkonnamuutustega seotud stressi ja vaimse tervise probleemide suhtes eriti haavatavad (Burke jt, 2018). Kliimamuutused on laste ja noorte jaoks üks suurimaid mureallikaid (UNICEF ja Eurochild, 2019). Üleilmses uuringus, mis hõlmas ka mitut Euroopa riiki, avaldasid tunded kliimamuutuste vastu negatiivset mõju peaaegu poolte laste ja noorte igapäevaelule ja toimimisele ning 75 % vastanutest pidas nende tulevikku hirmutavaks (Marks et al., 2021; Hickman jt, 2021).

Mõju kogukonna tasandil

See, kuidas vaimse tervise mõju üksikisikutele avaldub kogukonnale, sõltub paljudest teguritest. Need hõlmavad asjaomase kogukonna kokkupuute taset teatavat liiki ohuga (kliimaohtude intensiivsus, kestus, kordumine või püsivus). Näiteks võivad kõrgete temperatuuridega kokkupuutuvad linnad muutuda vägivaldsemaks (Cianconi et al., 2020). Uuringud toovad esile seose temperatuuri ja kuritegude vahel (Murataya ja Gutiérrez, 2013), nt lähisuhtevägivald (Sanz-Barbero et al., 2018). Teine tegur on kogukonna haavatavus, st elanikkonna koosseis, mis võib muuta selle vastuvõtlikuks negatiivsetele vaimse tervise tulemustele. Haavatavatel inimestel - naistel, eakatel, lastel, varasemate psühhiaatriliste haigustega inimestel ja madala sissetulekuga või halva sotsiaalse võrgustikuga inimestel, samuti põlisrahvastel ja kohalikel kogukondadel - on suurem tõenäosus psühhopatoloogiate tekkeks (Cianconi et al., 2020).

Kogukonna tasandil võivad kliimamuutused avaldada kogukondadele survet ka ressursside nappuse tõttu, mille tagajärjeks on ümberasumine, vägivald ja kuritegevus (Hayes ja Poola, 2018). See võib eriti kehtida põlis- ja traditsiooniliste kogukondade puhul, samuti piirkondades, kus keskkonnamuutused toimuvad kiiresti (nt Arktikas või Vahemere piirkonnas).

Kliimamuutuste prognoositav mõju tervisele

Äärmuslike kuumalainete sagedus ja intensiivsus suureneb prognooside kohaselt jätkuvalt kõigi kasvuhoonegaaside heite stsenaariumide puhul (IPCC, 2021). Lisaks jätkub järgmistel aastakümnetel Lõuna-Euroopas täheldatud soojemate ja kuivemate tingimuste suundumus, mis suurendab metsatulekahjude tõsidust ja esinemist, millel on tõenäoliselt suurem mõju vaimsele tervisele.

Üleujutuste korral on vaimsete probleemide tõsidus proportsionaalne üleujutuste mõjuga inimese elule – kahjude ja kahjustuste tase, igapäevaelu häirimine jne (Fernandez et al. (2015). Seega on tõenäoline, et üleujutuste prognoositud sageduse ja ulatuse suurenemisel on tulevikus suurem mõju vaimsele tervisele. Prognooside kohaselt võivad ainuüksi rannikualade üleujutused põhjustada ELis 21. sajandi lõpuks igal aastal viis miljonit täiendavat kerge depressiooni juhtumit, kui meretase tõuseb kõrgele ja kui kohanemist ei toimu (Bosello et al., 2011).

Vahemere piirkonnas võib elanikkonna kasvu ja kliimamuutuste mõju kombinatsioon tekitada oluliste ressursside nappuse, seades ohtu vee ja toiduga kindlustatuse, mis võib ohustada kogukonna ühtekuuluvust ja halvendada üksikisikute vaimse tervise tulemusi (MedECC, 2019). Põhjapoolsetes riikides, näiteks Soomes, võib prognoositud lume vähenemine ja pilvkatte suurenemine põhjustada täiendavaid vaimse tervise probleeme, kuna heledus väheneb ja hooajaliste afektiivsete häirete levimus suureneb (Burenby jt, 2021; Meriläinen et al., 2021).

Poliitiline reaktsioon

Kuigi Euroopas tehakse poliitilisi jõupingutusi vaimse tervisega tegelemiseks üldisemalt, on vähe poliitikat, mis oleks suunatud konkreetselt kliimamuutuste mõjule vaimsele tervisele. Näiteks aitab Euroopa Komisjoni uusmittenakkuslikke haigusi käsitlev algatus „Koos oleme tervemad“ (2022–2027) liikmesriikidel vähendada mittenakkuslikest haigustest tulenevat koormust, kusjuures vaimne tervis on üks viiest kavandatud töösuunast. WHO Euroopa piirkondlik büroo tunnistab hiljutises vaimse tervise Euroopa tegevusraamistikus 2021–2025 (WHO/Euroopa, 2021) vaimse tervise tähtsust kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Kliimamuutusi ei ole nendes strateegiates siiski sõnaselgelt käsitletud.

Üha rohkemates Euroopa riikides on kehtestatud üldised vaimse tervise strateegiad (OECD ja Euroopa Komisjon, 2018). Euroopa Keskkonnaameti riiklike kohanemis- ja tervishoiupoliitikate analüüsi kohaselt tunnistatakse kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele siiski vaid vähestes neist ning veelgi vähem on neid poliitikadokumente, mis sisaldavad konkreetseid meetmeid.

Lawrance jt soovitused poliitikakujundajatele vähendada kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele. (2021) hõlmab selliste kliimamuutustega kohanemise poliitikameetmete prioriseerimist, millel on kaasnevad hüved vaimsele tervisele ja mis vähendavad sotsiaalset ebavõrdsust (nt parem juurdepääs loodusele); ennetavad kohanemismeetmed kõige haavatavamate kogukondade jaoks; rahaliste vahendite eraldamine asjakohastele teadusuuringutele; ning hoolikat teabevahetust kliimamuutuste teemal.

Viited

• Albrecht, G. jt. (2007) Solastalgia: keskkonnamuutustest põhjustatud kannatused. Australaasia psühhiaatria, 15(sup1), lk.S95-S98. 10.1080/10398560701701288
• Albrecht, G. (2011), „Chronic environmental change: Esilekerkivad psühhoterraatsed sündroomid. „Kliimamuutused ja inimeste heaolu“ (lk 43–56). Springer, New York, New York.
• Berry, H. L. jt Kliimamuutused ja vaimne tervis: põhjuslike seoste raamistik. Rahvusvaheline rahvatervise ajakiri , 55(2), 123-132. https://doi.org/10.1007/s00038-009-0112-0
• Bosello, F. ja teised. Kliimamuutuste majanduslik mõju Euroopas: Merevee taseme tõus. Kliimamuutused, artikli 112 lõige 1, artiklid 63–81. https://doi.org/10.1007/s10584-011-0340-1
• Bundo, M., et al. (2021) „Ambient temperature and mental health hospitalizations in Bern, Switzerland: 45-aastane ajaseeria uuring. PloS one, 16(10), lk 0258302. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0258302.
• Burke S., et al (2018) „The Psychological Effects of Climate Change on Children“ (Kliimamuutuste psühholoogiline mõju lastele). Psühhiaatrilised uuringud. 2018. 20(5):35. https://doi.org/10.1007/s11920-018-0896-9.
• Caamano-Isorna, F., et al. (2011). Metsa- ja maastikupõlengute mõju hingamisteedele ja vaimsele tervisele: Galicia omavalitsusüksuste (loode-Hispaania) ökoloogiline uuring. Keskkonnatervis, artikli 10 lõige 1, artiklid 1–9. https://doi.org/10.1186/1476-069X-10-48
• Cianconi, P. jt (2020), Kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele: süstemaatiline kirjeldav läbivaatamine. Piirid psühhiaatria valdkonnas , 11, 74. https://doi.org/10.3389/fpsyt.2020.00074
• Clayton, S. jt. (2017) Vaimne tervis ja meie muutuv kliima: Mõju, mõju ja suunised. Washington, D.C.: Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon, Climate for Health ja ecoAmerica.
• Cunsolo Willox, A., Stephenson, E., Allen, J. jt. 2015. Kliimamuutuste ja vaimse tervise vaheliste seoste uurimine Circumpolar Northis. Reg Keskkonna muudatus 15, 169–182.
• Daghagh Yazd, S., et al. (2019). Põllumajandustootjate vaimset tervist mõjutavad peamised riskitegurid: Süstemaatiline ülevaade. Rahvusvaheline keskkonnauuringute ja rahvatervise ajakiri , 16(23), 4849. https://doi.org/10.3390/ijerph16234849
• Fernandez, A., et al. Üleujutus ja vaimne tervis: süstemaatiline kaardistamine. PloS one, 10(4), e0119929. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0119929
• Hayes, K. ja Poola, B. (2018). Vaimse tervisega tegelemine muutuvas kliimas: Vaimse tervise näitajate kaasamine kliimamuutuste, tervisealase haavatavuse ja kohanemise hindamisse. Rahvusvaheline keskkonnauuringute ja rahvatervise ajakiri, 15(9), 1806. https://doi.org/10.3390/ijerph15091806
• Hickman, C. jt. (2021) „Climate anxiety in children and young people and their beliefs about government responses to climate change: ülemaailmne uuring. Lanceti planeedi tervis 5(12) E863-E873. https://doi.org/10.1016/S2542-5196(21)00278-3
• Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2021. aasta 6. hindamisaruandes „Kliimamuutused 2021: Füüsikalise teaduse alus
• Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (2022), „Climate Change 2022: Mõju, kohanemine ja haavatavus
• Jackson, L. ja Devadason, C., „Climate Change, Flooding and Mental Health“ (Kliimamuutused, üleujutused ja vaimne tervis). New York: Rockefelleri fond.
• Lawrance, D.E., et al. (2021). Kliimamuutustemõju vaimsele tervisele ja emotsionaalsele heaolule: praegused tõendid ja mõju poliitikale ja tavadele. Granthami Instituut. Infodokument nr 36
• Marks, E. jt. (2021) „Young People's Voices on Climate Anxiety, Government Betrayal and Moral Injury: Üleilmne nähtus. http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.3918955
• Meriläinen et al. (2021). Kliimamuutused sotsiaal- ja tervishoiusektoris: Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi kliimamuutustega kohanemise kava (2021–2031). Helsingi sotsiaal- ja tervishoiuministeerium.
• OECD ja Euroopa Komisjon (2018), „Health at a Glance: Euroopa 2018. „Tervislik seisund ELi tsüklis“
• Page, L. A., et al. (2012). Temperatuuriga seotud surmad psühhoosi, dementsuse ja ainete väärkasutamisega inimestel. The British Journal of Psychiatry, 200(6), 485–490. https://doi.org/10.1192/bjp.bp.111.100404
• Palinkas, L. A. ja Wong, M. (2020). Globaalsed kliimamuutused ja vaimne tervis. Praegune arvamus psühholoogia kohta, 32, 12–16. https://doi.org/10.1016/j.copsyc.2019.06.023
• Papanikolaou, V., et al. (2011). Psühholoogiline stress pärast metsa- ja maastikupõlenguid Kreeka maapiirkonnas: juhtumipõhisel populatsioonipõhisel uuringul. Rahvusvaheline hädaolukorra vaimse tervise ajakiri. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21957753/
• Romanello, M. jt. 2021. aasta aruanne „The 2021 report of the Lancet Countdown on health and climate change: Kood punane tervisliku tuleviku jaoks. Lancet. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(21)01787-6
• Thompson, R. jt. (2018). Seosed kõrgete ümbritseva õhu temperatuuride ja kuumalainete vahel, millel on vaimse tervisega seotud tulemused: süstemaatiline läbivaatamine. Rahvatervis, 161, 171–191. https://doi.org/10.1016/j.puhe.2018.06.008
• To, P. ja teised. (2021) „The Impact of Wildfires on Mental Health: Ülevaade skaleerimisest. Käitumine. Sci. 2021, 11, 126. https://doi.org/10.3390/bs11090126.
• Tong, S. (2017), Üleujutustega seotud ümberasustamine ja vaimne tervis. The Lancet Planetary Health, 1(4), e124-e125. https://doi.org/10.1016/S2542-5196(17)30062-1
• UNICEF ja Eurochild (2019), The Europe Kids Want (Euroopa lapsed tahavad). Laste ja noorte seisukohtade jagamine kogu Euroopas.
• WHO (2018) vaimse tervise atlas 2017
• WHO Euroopa büroo (2021) resolutsioon: WHO vaimse tervise Euroopa tegevusraamistik aastateks 2021–2025 (EUR/RC71/R5).