Vektorite kaudu levivad haigused

Täheldatud mõju

Soojemad temperatuurid on võimaldanud paljudel haigusi kandvatel vektoritel laiendada oma levikut põhja poole ja kõrgematele kõrgustele Euroopas. Viimastel aastatel (peamiselt alates 2010. aastast) on Lõuna- ja Kagu-Euroopas esinenud lokaalselt levivaid dengue, chikungunya, Lääne-Niiluse palaviku ja isegi malaaria puhanguid. Haiguspuhangute tekkele on kaasa aidanud parem kliimasobivus haigusvektorite jaoks (vt joonis allpool).

Dengue

Dengue põhjustab enamasti palavikku, kuid raskete vormide hulka kuuluvad hemorraagilised palavikud ja surm. Mandri-Euroopas, kus esineb A. albopictus’t, esineb jätkuvalt sagedamini lokaalselt levivaid dengue’i juhtumeid. Kuni 2010. aastani oli Euroopa olnud vaba autohtoonsest dengue levikust alates 1927/28 puhangust Kreekas 82 aastat varem. Esimesed teated kohalikul tasandil sõlmitud dengue’i juhtumite kohta on viimasel ajal esitatud Horvaatias ja Prantsusmaal 2010. aastal. Sellest ajast alates on Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias esinenud juhuslikke puhanguid 2013., 2014., 2015., 2018., 2019. ja 2020. aastal. Üks hüpotees selle kohta, miks nende puhangute sagedus näib suurenevat, on see, et kliimamuutused Lõuna-Euroopas on parandanud kliimatingimuste sobivust A. albopictus’e jaoks. Kuigi dengue’i keskmine sobivus Euroopas oli endiselt väike, oli 2018. aasta selle piirkonna mõlema vektorliigi jaoks kõige sobivam aasta, kusjuures A. aegypti puhul oli muutus 1950. aastate lähtetasemest 25 % ja A. albopictus’e puhul 60 %. Kasvavaid suundumusi võib täheldada kõigis ELi riikides.

Puukentsefaliit

Puukentsefaliit (TBE) ja Lyme’i borrelioos (Lyme’i tõbi) on kaks kõige olulisemat puukentsefaliiti Euroopas, mis mõlemad levivad peamiselt Ixodes ricinus’e kaudu. Mitmed Euroopa riigid on teatanud, et Ixodes ricinus on rännanud põhja ja kõrgematele kõrgustele. Lyme’i esinemissagedus ELis on ligikaudu 65 000 juhtumit aastas. Viimase 30 aasta jooksul on Euroopa endeemilistes piirkondades suurenenud tuberkuloosijuhtumite keskmine iga-aastane teatamine ligikaudu 400 %, kuigi see on peaaegu kindlasti tugevamate avastamismeetodite ja diagnoosimise tulemus. Mõlema haiguse suur esinemissagedus on seotud pehmete talvede ja soojade, niiskete suvedega.

Prognoositav mõju

Prognoositakse, et soojenev kliima laiendab vektorlevivate haiguste levikuks sobivat piirkonda Euroopas, peamiselt põhja poole. Lääne-Niiluse viiruse nakkuste, dengue ja chikungunya üksikasjalikud analüüsid näitavad, et laienemine toimuks peamiselt praeguste ülekandepiirkondade äärealadel. 21.^sajandi kõrgete heitkoguste stsenaariumi korral on siiski oht, et suur osa Lõuna-Euroopast tungib Aedes aegypti poolt, kes edastab dengue.

Poliitilised meetmed

Riiklike tervishoiuteenuste parandamine võib takistada selliste haigusvektorite nagu Aedes sääsevektorite levikut lühikeses ja keskpikas perspektiivis, kuid kliimamuutused muudavad sellised jõupingutused üha keerulisemaks ja kulukamaks. Tõhusate tervishoiusüsteemide olemasolu ja muutused maakasutuses peaksid olema piisavad, et vältida malaaria taasteket Euroopas, hoolimata suurenevast kliimasobivusest.