Vektorite kaudu levivad haigused

„Climate Soitability for the transmission of Dengue – Change in the vectorial capacity for the transmission of dengue from a 1950-1959 baseline“ (Kliimasobivus Dengue’i edasikandumise jaoks – Dengue’i edasikandumise vektoriaalse võimsuse muutus alates 1950.–1959. aasta lähtetasemest vektorite kaupa). Allikas: Watts, N. jt, 2021, „The 2020 report of The Lancet Countdown on health and climate change: response to converging crises“, The Lancet 397(10269), lk 129–170 (DOI: 10.1016/S0140-6736(20)32290-X). Märkus: Andmed viitavad WHO Euroopa piirkonnale

Terviseküsimused

Kliimatingimused (temperatuur, niiskus ja sademete hulk) piiravad nakkushaiguste geograafilist ja hooajalist levikut ning ilm mõjutab haiguspuhangute ajastust ja intensiivsust. Haigust kandvad vektorid, mis on Euroopa jaoks eriti olulised, on Aedes albopictus sääsed (kikungunya, dengue ja dirofilariaasi vektor), Aedes aegypti sääsed (kikungunya, dengue, kollapalaviku ja zika vektor), Culex sääsed (Lääne-Niiluse palaviku vektor), Phlebotomus sandflies (leišmaniaasi vektor) ja Ixodes ricinus puugid (Lyme’i borrelioosi ja puukentsefaliidivektor). Lisaks kliimateguritele mõjutavad piirkondlikke haigusriske ka sellised tegurid nagu maakasutus, vektorite tõrje, inimeste käitumine, ülemaailmne kaubandus ja reisimine ning rahvatervisealane suutlikkus.

Täheldatud mõju

Soojemad temperatuurid on võimaldanud paljudel haigusi kandvatel vektoritel laiendada oma levikut põhja poole ja kõrgematele kõrgustele Euroopas. Viimastel aastatel (peamiselt alates 2010. aastast) on Lõuna- ja Kagu-Euroopas esinenud lokaalselt levivaid dengue, chikungunya, Lääne-Niiluse palaviku ja isegi malaaria puhanguid. Haiguspuhangute tekkele on kaasa aidanud parem kliimasobivus haigusvektorite jaoks.

Dengue põhjustab enamasti palavikku, kuid raskete vormide hulka kuuluvad hemorraagilised palavikud ja surm. Mandri-Euroopas, kus esineb A. albopictus’t, esineb jätkuvalt sagedamini lokaalselt levivaid dengue’i juhtumeid. Kuni 2010. aastani oli Euroopa olnud vaba autohtoonsest dengue levikust alates 1927/28 puhangust Kreekas 82 aastat varem. Esimesed teated kohalikul tasandil sõlmitud dengue’i juhtumite kohta on viimasel ajal esitatud Horvaatias ja Prantsusmaal 2010. aastal. Sellest ajast alates on Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias esinenud juhuslikke puhanguid 2013., 2014., 2015., 2018., 2019. ja 2020. aastal. Üks hüpotees selle kohta, miks nende puhangute sagedus näib suurenevat, on see, et kliimamuutused Lõuna-Euroopas on parandanud kliimatingimuste sobivust A. albopictus’e jaoks. Kuigi dengue’i keskmine sobivus Euroopas oli endiselt väike, oli 2018. aasta selle piirkonna mõlema vektorliigi jaoks kõige sobivam aasta, kusjuures A. aegypti puhul oli muutus 1950. aastate lähtetasemest 25 % ja A. albopictus’e puhul 60 %. Kasvavaid suundumusi võib täheldada kõigis ELi riikides.

Puukentsefaliit (TBE) ja Lyme’i borrelioos (Lyme’i tõbi) on kaks kõige olulisemat puukentsefaliiti Euroopas, mis mõlemad levivad peamiselt Ixodes ricinus’e kaudu. Mitmed Euroopa riigid on teatanud, et Ixodes ricinus on rännanud põhja ja kõrgematele kõrgustele. Lyme’i esinemissagedus ELis on ligikaudu 65 000 juhtumit aastas. Viimase 30 aasta jooksul on Euroopa endeemilistes piirkondades suurenenud tuberkuloosijuhtumite keskmine iga-aastane teatamine ligikaudu 400 %, kuigi see on peaaegu kindlasti tugevamate avastamismeetodite ja diagnoosimise tulemus. Mõlema haiguse suur esinemissagedus on seotud pehmete talvede ja soojade, niiskete suvedega.

Prognoositav mõju

Prognoositakse, et soojenev kliima laiendab vektorite kaudu levivate haiguste levikuks sobivat piirkonda Euroopas, peamiselt põhja poole. Lääne-Niiluse viiruse nakkuste, dengue ja chikungunya üksikasjalikud analüüsid näitavad, et laienemine toimuks peamiselt praeguste ülekandepiirkondade äärealadel. 21.^sajandi kõrgete heitkoguste stsenaariumi korral on siiski oht, et suur osa Lõuna-Euroopast tungib Aedes aegypti poolt, kes edastab dengue.

Policy vastused

Riiklike tervishoiuteenuste parandamine võib takistada selliste haigusvektorite nagu Aedes sääsevektorite levikut lühikeses ja keskpikas perspektiivis, kuid kliimamuutused muudavad sellised jõupingutused üha keerulisemaks ja kulukamaks. Tõhusate tervishoiusüsteemide olemasolu ja muutused maakasutuses peaksid olema piisavad, et vältida malaaria taasteket Euroopas, hoolimata suurenevast kliimasobivusest.

Viited

• EASAC, 2019, The imperative of climate action to protect human health in Europe (Kliimameetmete hädavajalikkus inimeste tervise kaitsmiseks Euroopas), EASACi poliitikaaruanne nr 38, Euroopa akadeemiate teadusnõukogu.

• WHO Euroopa, 2018, Public health and climate adaptation policies in the European Union, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo, Kopenhaagen.

• Watts, N. jt, 2021, „The 2020 report of The Lancet Countdown on health and climate change: response to converging crises“, The Lancet 397(10269), lk 129–170.

• Lillepold, K., et al., 2019, „More arboviral disease outbreaks in continental Europe due to the warming climate?“, Journal of Travel Medicine 26(5), lk taz017 (DOI: 10,1093/jtm/taz017).

• Liu-Helmersson, J. jt, 2019, „Climate change may enable Aedes aegypti infestation in major European cities by 2100“, Environmental Research 172, lk 693–699 (DOI: 10.1016/j.envres.2019.02.026).

• Semenza, J. C. ja Suk, J. E., 2018, „Vector-borne diseases and climate change: Euroopa perspektiiv“, FEMSi mikrobioloogia kiri 365(2) (DOI: 10.1093/femsle/fnx244).

Lingid lisateabe juurde

• Nakkushaiguste edasikandumise kliimasobivuse näitajad – chikungunya,  dengue, malaaria, Lääne-Niiluse viirus, Zika
  
  
• Tiigrisääse kliimasobivuse näitajad – sobivus, hooaja pikkus
  
  
• Veebisaidid, mis sisaldavad teavet chikungunya,  dengue, Lääne-Niiluse palaviku, malaaria ja puukentsefaliidiga seotud haiguste kohta ning tõendeid nende seoste kohta kliimaga
  
  
• Video sääskede ja sääskedega levivate haiguste leviku kohta Euroopas
  
  
• Ressursikataloogi kirjed
  
  
• Organisatsioon: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus