Vektorite kaudu levivad haigused

Kliimamuutused muudavad selliste haigusi kandvate vektorite nagu sääsed, puugid ja liivakärbsed levikut ja aktiivsust Euroopas. Soojemad temperatuurid on võimaldanud dengue, chikungunya, Lääne-Niiluse palaviku ja puukide kaudu levivate haiguste puhanguid uutes piirkondades. Eeldatakse, et tulevane soojenemine suurendab vektorlevivate haiguste riske põhja suunas, eriti suurte heitkoguste stsenaariumide korral.

Terviseküsimused

Kliimamuutused muudavad seda, kuidas mõned haigused Euroopas levivad, eriti need, mis levivad selliste vektorite kaudu nagu puugid ja sääsed. Kõrgemad temperatuurid, muutused sademetes, pehmemad talved ja ökosüsteemide muutused mõjutavad nende vektorite aktiivsust, arvukust ja piirkondi, kus need vektorid elavad. See tähendab, et haigused, mida nad kannavad, võivad ilmneda piirkondades, kus nad olid haruldased või kunagi varem näinud. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) annab korrapäraselt ajakohastatud teavet nende siirutajate geograafilise leviku kohta Euroopas ning nende edasikanduvate haiguste esinemise kohta ELis/EMPs.

Järgmistes tabelites on esitatud vektorite kaudu levivate haiguste mittetäielik loetelu, mis on jagatud sääskede ja puukide kaudu levivateks haigusteks.

Sääskedega levivad haigused

Haigus	Vektorid (perekond/liik)	Terviseküsimused (Sümptomid & tüsistused)
Chikungunya viirushaigus	Peamiselt Aedes aegypti, Aedes albopictus	Äkiline kõrge palavik, tugev liigesevalu (sageli kätes ja jalgades), lihasvalu, peavalu, iiveldus, väsimus ja lööve. Liigesevalu võib püsida kuid või aastaid.
Dengue	Peamiselt Aedes aegypti, Aedes albopictus	Kõrge palavik, tugev peavalu, silmavalu, liigese- ja lihasvalu, iiveldus, oksendamine, nahalööve. Tõsine dengue võib põhjustada verejooksu, elundite kahjustusi ja plasma lekkimist.
Jaapani entsefaliit	Culex spp., muud	Enamik infektsioone on kerged või asümptomaatilised. Raskete juhtude hulka kuuluvad äkiline peavalu, kõrge palavik, desorientatsioon, kooma, krambid ja halvatus. Võib põhjustada püsivaid neuroloogilisi kahjustusi.
Malaaria	Anopheles spp.	Palavik, külmavärinad, higistamine, peavalu, iiveldus, oksendamine, kehavalud ja üldine halb enesetunne. Raske malaaria võib põhjustada aneemiat, respiratoorset distressi, elundipuudulikkust ja tserebraalseid tüsistusi.
Rift Valley palavik	Mitmesugused (sh Aedes spp., Culex spp.)	Enamikel juhtudel on kerge palavik, lihasvalu ja peavalu. Rasketel juhtudel võib tekkida silmahaigus, entsefaliit või hemorraagiline palavik koos verejooksu ja maksakahjustusega.
Sindbise viirusinfektsioon	Culex spp., Culiseta spp.	Kerge palavik, halb enesetunne, lööve ja liigesevalu. Liigesevalu mõjutab tavaliselt randmeid, pahkluusid, põlvi ja sõrmi ning võib kesta mitu kuud. Enamik juhtumeid on isepiiravad.
Lääne-Niiluse viirusinfektsioon	Peamiselt Culex pipiens	Enamik inimesi on asümptomaatilised. Sümptomaatilised juhud näitavad palavikku, peavalu, kehavalu, liigesevalu, oksendamist, kõhulahtisust või löövet. Rasked juhtumid põhjustavad entsefaliiti, meningiiti või halvatust.
kollapalavik	Aedes aegypti	Algfaas: palavik, lihasvalu, peavalu, värinad, isutus, iiveldus ja oksendamine. Rasked faasid: kollatõbi, verejooks, šokk, elundipuudulikkus, eriti maksas ja neerudes.
Zika viirushaigus	Peamiselt Aedes aegypti, Aedes albopictus	Enamik nakkusi on asümptomaatilised. Kui sümptomid tekivad kerge palavik, lööve, konjunktiviit, lihas- ja liigesevalu ning peavalu. Infektsioon raseduse ajal võib põhjustada tõsiseid sünnidefekte.

Allikas: https://www.ecdc.europa.eu

Puugiga edasikanduvad haigused

Haigus	Vektorid (perekond/liik)	Terviseküsimused (Sümptomid & tüsistused)
Lyme'i borrelioos	Ixodes ricinus I. persculcatus	Varajane etapp: laienev punane lööve (erüteem migrans), palavik, peavalu, väsimus, lihas- ja liigesevalud. Kliiniline avaldumine hilisemates etappides on väga erinev: tugev peavalu, kaela jäikus, liigeste tursega artriit, närvivalu, südamepekslemine ja neuroloogilised probleemid, sealhulgas näo halvatus.
Puukentsefaliit (TBE)	Ixodes ricinus	Esimene etapp: palavik, väsimus, peavalu, lihasvalu ja iiveldus. Teine etapp (rasketel juhtudel): meningiit või entsefaliit koos kõrge palavikuga, tugev peavalu, jäik kael, segasus, sensoorsed häired, halvatus ja krambid.
Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik (CCHF)	Hyalomma marginatum	Äkiline palaviku teke, lihasvalud, pearinglus, kaelavalu, peavalu, silmade valulikkus ja valgustundlikkus. Hilisemate sümptomite hulka kuuluvad iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja tugev verejooks nahast, ninast, suust ja siseorganitest. Suur surmajuhtumite arv rasketel juhtudel.

Haigus

Vektorid (perekond/liik)

Terviseküsimused

(Sümptomid & tüsistused)

Lyme'i borrelioos

Ixodes ricinus

I. persculcatus

Varajane etapp: laienev punane lööve (erüteem migrans), palavik, peavalu, väsimus, lihas- ja liigesevalud. Kliiniline avaldumine hilisemates etappides on väga erinev: tugev peavalu, kaela jäikus, liigeste tursega artriit, närvivalu, südamepekslemine ja neuroloogilised probleemid, sealhulgas näo halvatus.

Puukentsefaliit (TBE)

Ixodes ricinus

Esimene etapp: palavik, väsimus, peavalu, lihasvalu ja iiveldus. Teine etapp (rasketel juhtudel): meningiit või entsefaliit koos kõrge palavikuga, tugev peavalu, jäik kael, segasus, sensoorsed häired, halvatus ja krambid.

Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik (CCHF)

Hyalomma marginatum

Äkiline palaviku teke, lihasvalud, pearinglus, kaelavalu, peavalu, silmade valulikkus ja valgustundlikkus. Hilisemate sümptomite hulka kuuluvad iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja tugev verejooks nahast, ninast, suust ja siseorganitest. Suur surmajuhtumite arv rasketel juhtudel.

Allikas: https://www.ecdc.europa.eu

Täheldatud mõju

Kliimamuutused ei ole enam tulevikuoht, see on praegune oht ja see kujundab aktiivselt ümber nakkushaiguste maastikku kogu Euroopas (EEA, 2022). Oleme tunnistajaks "uuele normaalsusele", kus troopilised haigused levivad Euroopas lokaalselt. Invasiivsed vektorid, nagu Aasia tiigersääsk (Aedes albopictus), on nüüd levinud üle kogu kontinendi, tõugates põhja poole ja kõrgematele kõrgustele, kus nad ei suutnud varem ellu jääda (2025. aasta ülemaailmne sääsepäev: Euroopa püstitab uusi rekordeid sääskede kaudu levivate haiguste kohta).

Tõendid on selged: Lääne-Niiluse viirusnakkuse ja chikungunya viirushaiguse kohalikult omandatud juhtumite rekordiline arv on levinud piirkondades, mida peeti ohutuks ( Wadman, 2025). See muutus on tingitud bioloogilisest kohanemisest: sääsed arendavad külmakindlust, et elada üle Euroopa talved, samal ajal kui viiruspatogeenid muteeruvad, et levida tõhusamalt meie kohalikus keskkonnas (Delwel ja Mordecai, 2025). Euroopa kodanike kaitsmiseks on nende laienevate terviseriskide ohjamiseks nüüd üliolulised poliitiline kiireloomulisus ja integreeritud seire (määrus (EL) 2022/2371 tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta).

Sääskedega levivad haigused

Haigus	Endeemiline Euroopa Liidus?	Täheldatud mõju (Järelevalve 2019–2025)
Chikungunya viirushaigus	Ei	Kliima soojenemisel on oluline roll Aedes albopictus’e käitises Euroopas, kus suve keskmise temperatuuri tõus 1 °C võrra on seotud haiguspuhangute kiirenemisega (Farooq et al. 2025). Me näeme rohkem haiguspuhanguid ja rohkem juhtumeid kui varem.
Dengue	Ei	Autohtoonse edastuse kiire kasv, 2024. aastal üle 300 kohalikult omandatud juhtumi. Me näeme rohkem haiguspuhanguid ja rohkem juhtumeid kui varem.
Jaapani entsefaliit	Ei	Siiani ei ole Euroopas kinnitatud ühtegi kohalikku inimjuhtumit. Viirus levib ELis tõenäoliselt metslindude, sigade ja sääskede liikumise kaudu (Gossner et al. 2024).
Malaaria	Ei	Peamiselt reisimisega seotud juhtumid. Lõuna-Euroopas (nt Kreekas) dokumenteeritakse aeg-ajalt sporaadilist lokaalset levikut soojadel perioodidel, mil esinevad pädevad anofleeli vektorid, kuigi püsivat endeemilist levikut ei ole taastatud (ECDC seirearuanded: https://www.ecdc.europa.eu/en/malaria).
Rift Valley palavik	Ei	Peamiselt ohustab see kariloomi Aafrika endeemilistes piirkondades. Mandri-Euroopas ei ole viiruse levikust teatatud. Mandri-Euroopas teatatakse harva imporditud juhtumitest inimeste seas, kes naasevad endeemilistest piirkondadest või tööalasest laborikiiritusest. Euroopa sääskede kompetentsuse uuringud näitavad viiruse sissetoomise võimalikku ülekandumist (Nielsen et al. 2020).
Sindbis viirusinfektsioon	Jah (fokaalne)	Endeemiline peamiselt Põhja-Euroopas (Soome, Rootsi), kus see järgib ainulaadset seitsmeaastast tsüklilist haiguspuhangut. See esineb kõige sagedamini suve lõpus, langedes kokku sääskede aktiivsusega (https://www.ecdc.europa.eu/en/sindbis-fever/facts).
Lääne-Niiluse viirusinfektsioon	Jah	Euroopas on Lääne-Niiluse viirus (WNV) esilekerkiv rahvatervise oht, mis on viimase kahe aastakümne jooksul märkimisväärselt ruumiliselt laienenud ja puhangute sagedus suurenenud. Hiljutised uuringud näitavad, et inimtekkelised kliimamuutused on olnud selle laienemise oluline tõukejõud, suurendades kontinendi ökoloogilist sobivust Lääne-Niiluse viiruse ringluseks, eelkõige tõusvate temperatuuride kaudu, mis suurendavad sääse leviku potentsiaali. See muutuv keskkonnamaastik koos maakasutuse ja inimeste asustustiheduse muutustega on märkimisväärselt suurendanud kokkupuuteohus olevat elanikkonda kogu Euroopas (Erazo et al. 2024).
kollapalavik	Ei	Ei ole asutatud Euroopas. Autohtoonse ülekande ohtu peetakse ebaoluliseks. Samuti on peamine vektor Aedes aegypti Euroopas piiratud. Kõik juhtumid Mandri-Euroopas on jätkuvalt seotud üksnes reisimisega, ilma dokumenteeritud kohaliku edastamiseta (https://www.ecdc.europa.eu/en/yellow-feve r).
Zika viiruse infektsioon	Ei	Euroopas on Zika viirus peamiselt imporditud, reisimisega seotud haigus, mille puhul esineb väga harva kohalikku sääskede kaudu edasikandumist. Laialdase leviku oht on endiselt väike peamiste sääsevektorite (Kerlik et al. 2025).

Puugiga edasikanduvad haigused

Haigus	Endeemiline ELis?	Täheldatud mõju (Järelevalve 2019–2025)
Lyme'i Borrelioos	Jah (laialt levinud)	Lyme’i borrelioos on Euroopas kõige levinum puukide kaudu leviv haigus, mille esinemissagedus on Põhja- ja Ida-Euroopa riikides suurenenud (Burn et al. 2023; Davidson et al. 2025). See on laialt levinud kogu kontinendil, kusjuures suurim koormus on teatatud Kesk- ja Põhja-Euroopas. Haiguse mõju iseloomustab tervishoiualaste konsultatsioonide suur sagedus ja märkimisväärne sotsiaal-majanduslik koormus (Willems et al. 2023; Brestrich et al. 2025).
Puukentsefaliit (TBE)	Jah (fokaalne)	Peamiselt koondunud Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopasse. Viirus levib uutesse piirkondadesse, kusjuures mitu piirkonda on teatanud esimestest inimeste nakatumise juhtudest või nakatumise määra suurenemisest viimastel aastatel (https://www.ecdc.europa.eu/en/news-events/tick-borne-encephalitis-tbe-europe-new-maps-Published).
Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik (CCHF)	Jah (fokaalne)	Ajalooliselt endeemiline Balkanil, Venemaal ja Ukrainas, kuid nüüd arenevad Edela-Euroopas (Hispaanias ja Portugalis).

Haigus

Endeemiline

ELis?

Täheldatud mõju

(Järelevalve 2019–2025)

Lyme'i Borrelioos

Jah (laialt levinud)

Lyme’i borrelioos on Euroopas kõige levinum puukide kaudu leviv haigus, mille esinemissagedus on Põhja- ja Ida-Euroopa riikides suurenenud (Burn et al. 2023; Davidson et al. 2025). See on laialt levinud kogu kontinendil, kusjuures suurim koormus on teatatud Kesk- ja Põhja-Euroopas. Haiguse mõju iseloomustab tervishoiualaste konsultatsioonide suur sagedus ja märkimisväärne sotsiaal-majanduslik koormus (Willems et al. 2023; Brestrich et al. 2025).

Puukentsefaliit (TBE)

Jah (fokaalne)

Peamiselt koondunud Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopasse. Viirus levib uutesse piirkondadesse, kusjuures mitu piirkonda on teatanud esimestest inimeste nakatumise juhtudest või nakatumise määra suurenemisest viimastel aastatel (https://www.ecdc.europa.eu/en/news-events/tick-borne-encephalitis-tbe-europe-new-maps-Published).

Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik (CCHF)

Jah (fokaalne)

Ajalooliselt endeemiline Balkanil, Venemaal ja Ukrainas, kuid nüüd arenevad Edela-Euroopas (Hispaanias ja Portugalis).

Prognoositav mõju

Tiigrisääse kliimasobivus aastatel 2041–2070 suure heitega stsenaariumi korral

(interaktiivse versiooni vaatamiseks klõpsake kaardil)

Tiger Mosquito klimaatilise sobivuse indeks on inimese tervise jaoks oluline. Tiigrisääsk (Aedes albopictus) on Kagu-Aasiast pärit invasiivne liik, mida soosib soojem kliima ja mis kujutab endast tõsist ohtu, kuna see kannab edasi vektorite kaudu levivaid haigusi, nagu dengue ja chikungunya. Keskkonnategurid, sealhulgas ilmastikutingimused, mõjutavad nii tiigrisääse võimalikku olemasolu kui ka hooajalist aktiivsust. Siin on näide ‑ sajandi keskpaiga (2041–2070) prognoosidest Tiigri sääse sobivuse kohta ELi riikides suure ‑emissiooni stsenaariumi (RCP 8.5) alusel.
Allikas: Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S)

Temperatuuri tõus, pehmemad talved ja sademete hulga muutumine juba pikendavad sääsehooaega ning laiendavad Aedade ja Culexi populatsioone Euroopas. Moskiitopäeval (20. august) 2025 märkis ECDC, et soojemad ja pikemad suved ning sademete hulga muutumine loovad sääskedega levivate haiguste pikemate ja intensiivsemate levikuhooaegade „uue normaalsuse“, kuna uutes piirkondades avastatakse Lääne-Niiluse viirust ja chikungunya viirust ning haiguspuhangud jõuavad rekordarvudeni (https://www.ecdc.europa.eu/en/news-events/world-mosquito-day-2025-europe-sets-new-records-mosquito-borne-diseases).  Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse suunistes Aedese kaudu levivate haiguste kohta hoiatatakse samuti, et kliimamuutused pikendavad Aedese sääskede jaoks soodsaid keskkonnaperioode,  suurendades dengue’i, chikungunya viirushaiguse ja Zika viirushaiguse puhangute potentsiaali Euroopa mandril.

Lancet Countdown Europe teatab, et kliimasobivus Lääne-Niiluse viiruse, dengue viiruse, chikungunya viiruse, Zika viiruse ja Plasmodium parasiitide (mis põhjustavad malaariat) jaoks suureneb, mis viitab sellele, et soojenev kliima võimaldab neil patogeenidel püsida igal aastal kaugemal põhjas ja kauem (Van Daalen et al. 2024).

Kuid kliimamuutused ei mõjuta mitte ainult sääskedega levivaid haigusi. WHO Euroopa hinnang Lyme’i borrelioosile näitab, et puugid on Euroopas juba laienenud kõrgematele laius- ja kõrguskraadidele ning et tulevane soojenemine hõlbustab tõenäoliselt edasist levikut, vähendades samal ajal esinemist piirkondades, mis muutuvad liiga kuumaks ja kuivaks (https://www.who.int/publications/i/item/9789289022910).

Poliitilised meetmed

Vektorite kaudu levivaid haigusi käsitlev ELi poliitika on järk-järgult nihkunud suuresti reageerivalt lähenemisviisilt, mis keskendub puhangutele reageerimisele nende esinemisel, ennetavamale ja integreeritumale raamistikule, mis kajastab kliimast tulenevate terviseriskide uut normaalsust. Temperatuuri tõus, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökoloogilised häired koos globaliseerumisega laiendavad vektorite kaudu levivate patogeenide geograafilist ulatust ja hooajalisi ülekandeakensid. Sellega seoses on EL üha enam lõiminud veiste viirusdiarröaks valmisoleku Euroopa terviseliidu laiemasse visiooni, mille eesmärk on tugevdada pikaajalist vastupanuvõimet ja koordineeritud tegevust kõigis liikmesriikides, selle asemel et tugineda ajutistele piiramismeetmetele (https://commission.europa.eu/topics/public-health/european-health-union_en).

Selle areneva strateegia peamine tugisammas on parem valmisolek, investeerides innovatsiooni ja terviseturbesse, näiteks ELi ühismeetmesse liikmesriikide riiklike siirutajaohu avastamise ja tõrje süsteemide laiendamiseks. Selle ühismeetmega luuakse valdkondadevahelised programmid vektorite leviku ja populatsiooni dünaamika jälgimiseks ning töötatakse välja ja rakendatakse vastumeetmeid haigusi edasikandvate vektorite tõrjeks, sealhulgas füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi meetodeid, mida täiendavad üldsuse teavitamise kampaaniad.

Operatiivtasandil liigub ELi poliitika ka vektorite integreeritud seire ja kontrolli suunas. Selle asemel, et keskenduda üksnes inimeste kliinilistele juhtumitele, edendab EL terviseühtsuse põhimõtet, mis hõlmab loomade seiret (Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) missiooni kaudu) ja entomoloogilist seiret. ECDC-EFSA rahastatud projektil VectorNet on keskne roll sääskede, puukide ja muude vektorpopulatsioonide andmete kogumisel ja jagamisel kogu Euroopas, võimaldades varasemat riskide tuvastamist ja sihipärasemat sekkumist enne haiguspuhangute laialdast levikut (https://www.vectornetdata.org/).

ELi ametite vaheline teaduslik koordineerimine tugevdab seda integreeritud raamistikku veelgi. EFSA annab eelkõige oma loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni kaudu sõltumatut teaduslikku nõu loomi mõjutavate zoonootiliste siirutajatega levivate haiguste kohta (https://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/vctor-borne-diseases). EFSA teeb seireteabe jagamiseks tihedat koostööd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega ning mõlemad asutused haldavad ühiselt võrgustikku „One-Health VectorNet“ ning veterinaaria ja rahvatervise seisukohast olulisi vektoreid käsitlevat projekti.

EFSA ja ECDC ühendavad liikmesriikide kogutud andmetele tuginedes jõud, et hinnata Lääne-Niiluse viiruse esilekerkimist Euroopas ning koostada igakuiseid ühisaruandeid inimeste ja loomade nakatumise kohta, toetades tõenditel põhinevat poliitikakujundamist ja tugevdades valdkondadevahelist koostööd, mis on ELi veiste viirusdiarröa strateegia keskmes.

Paralleelselt nende institutsiooniliste ja regulatiivsete arengutega tugevdab EL ka oma teaduslikke ja tegevuslikke aluseid kliimaga seotud terviseohtudele Euroopa kliima- ja terviseklastri (kliimatervis) kaudu. See on programmi „Euroopa horisont“ koostööprojekt, mis ühendab kuut suurt teadus- ja innovatsiooniprojekti: BlueAdapt, CATALYSE, CLIMOS, HIGH Horizons, IDAlertja TRIGGER. Ühiselt töötades loovad need projektid tõendeid, andmeid, seirevahendeid ja varajase ‑-hoiatuse suutlikkust, mis toetavad otseselt ELi valmisolekut vektor‑borne’iks ja muudeks kliima-‑-tundlikeks haigusteks. Klaster edendab keskkonna-, kliima- ja terviseuuringute kogukondade koostoimet, parandab teadust ‑policy tõlkimine ning töötab välja ühtlustatud näitajad ja modelleerimismeetodid, mis aitavad ennetada tekkivaid riske, mitte reageerida neile reageerides. Kasutades tipptasemel teaduslikke teadmisi sellistes algatustes nagu Euroopa terviseliit, HERA ja ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia, toimib kliima- ja terviseklaster sillana teadusuuringute, poliitika ja tavade vahel, tugevdades ELi suutlikkust prognoosida ohte, suunata sihipäraseid sekkumisi ja suurendada pikaajalist ‑ vastupidavust kiiresti muutuvas kliimas.

Seotud ressursid

Viited

Brestrich, Gordon, Joanna Diesing, Nils Kossack jt. 2025. „Ülemäärased tervishoiukulud ja Lyme Borreliosis’e ressursside kasutamine Saksamaal: A Propensity Score – Matched Cohort Study.“ Zoonoosid ja rahvatervis 72 (1): 23–31. https://doi.org/10.1111/zph.13180
Burn, Leah, Thao Mai Phuong Tran, Andreas Pilz jt. 2023. „Lümeborrelioosi esinemissagedus Euroopas riiklike seiresüsteemide kaudu (2005–2020).“ Vector-Borne ja zoonootilise haigused 23 (4): 156–71. https://doi.org/10.1089/vbz.2022.0071
Davidson, Alexander, Julie Davis, Gordon Brestrich, Jennifer C. Moisi, Luis Jodar ja James H. Stark. 2025. „Lyme Borreliosis Incidence Across Europe, 2015–2023: seirepõhine ülevaade ja analüüs.“ Vector-Borne ja Zoonotic Diseases 25 (10): 569–79. https://doi.org/10.1177/15303667251363125
Delwel, Isabel O. ja Erin A. Mordecai. „Molekulid ülekandumiseks: kuidas kliima soojenemine mõjutab sääskede kaudu levivaid viirusi.“ Praegune arvamus kohtuasjas Virology 72 (2025): 101473. https://doi.org/10.1016/j.coviro.2025.101473
Euroopa Keskkonnaamet. 2022. Kliimamuutused kui oht tervisele ja heaolule Euroopas: Keskenduge soojus- ja nakkushaigustele. Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 7/2022. Kopenhaagen: Euroopa Keskkonnaamet. https://www.eea.europa.eu/en/analysis/publications/climate-change-impacts-on-health
Erazo, Diana, Luke Grant, Guillaume Ghisbain jt. 2024. „Contribution of Climate Change to the Spatial Expansion of West Nile Virus in Europe“ (Kliimamuutuste mõju Lääne-Niiluse viiruse ruumilisele laienemisele Euroopas), loodusteatis 15 (1): 1196. https://doi.org/10.1038/s41467-024-45290-3
Farooq, Zia, Joacim Rocklöv ja Jan C. Semenza. 2025. „Aedes Albopictus’ega seotud arboviiruse leviku riski põhjasuunaline laienemine Euroopas“. Lancet Planetary Health 9 (12): 101378 https://doi.org/10.1016/j.lanplh.2025.101378
Gossner, Céline M., Sofie Dhollander, Lance D. Presser jt. 2024. „Potential for Emergence of Japanese Encephalitis in the European Union“ (Jaapani entsefaliidi tekkimise võimalus Euroopa Liidus). Zoonoosid ja rahvatervis 71 (3): 274–80. https://doi.org/10.1111/zph.13103
Hiscox, Alexandra, Robert T. Jones, Jessica Dennehy, Will Dyall, Laura Paris, Freya I. Spencer, Fiona Keating jt. „Praeguste ja tulevaste vektorite kaudu levivate haiguste ohtude uurimine ja võimalused muutusteks.“ Rahvatervise piirid 13 (2025): 1585412. https://doi.org/10.1111/zph.13103
Kerlik, Jana, Ján Hockicko, Mária Avdičová jt. 2025. „The First Possible Case of Airport Zika Virus Infection in the EU/EEA“ (ELi/EMP lennujaama Zika viiruse nakkuse esimene võimalik juhtum). Reisimeditsiin ja nakkushaigused 66 (juuli): 102864. https://doi.org/10.1016/j.tmaid.2025.102864
Nielsen, Søren Saxmose, Julio Alvarez, Dominique Joseph Bicout jt. 2020. „Rift Valley Fever – Epidemiological Update and Risk of Introduction into Europe“ (Rift Valley palavik – epidemioloogiline ajakohastamine ja Euroopasse sissetoomise oht), EFSA Journal (IT) 18 (3). https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.6041
Van Daalen, Kim R., Cathryn Tonne, Jan C. Semenza jt. 2024. „2024. aasta aruanne „The 2024 Europe Report of the Lancet Countdown on Health and Climate Change: Pretsedenditu soojenemine nõuab pretsedenditut tegevust.” Lancet Public Health 9 (7): e495–522. https://doi.org/10.1016/S2468-2667(24)00055-0.
Wadman, Meredith. "Sääskede kaudu levivate viiruste arv kasvab soojenevas Euroopas." Science 389, no. 6765 (2025). doi: 10.1126/science.zdp7chd
Willems, Ruben, Nick Verhaeghe, Christian Perronne, Liesbeth Borgermans ja Lieven Annemans. 2023. „Cost of Illness in Patients with Post-Treatment Lyme Disease Syndrome in Belgium“ (Haiguse kulud ravijärgse lümfoomihaiguse sündroomiga patsientidel Belgias), European Journal of Public Health 33 (4): 668–74. https://doi.org/10.1093/eurpub/ckad045

Vektorite kaudu levivad haigused

Terviseküsimused

Täheldatud mõju

Prognoositav mõju

Tiigrisääse kliimasobivus aastatel 2041–2070 suure heitega stsenaariumi korral

(interaktiivse versiooni vaatamiseks klõpsake kaardil)

Poliitilised meetmed

Seotud ressursid

Viited

Language preference detected

Exclusion of liability

Vastutuse välistamine