European Union flag

Põhisõnumid

Agriculture_icon.png
  • Põllumajandus ja toit kuuluvad Euroopa kõige kliimatundlikumate sektorite hulka ning Euroopa riigid nimetasid neid 2025. aastal kõige sagedamini kliimast mõjutatud sektoriks (EEA, 2025), toidutootmist ohustavad kliimariskid suurenevad kõigis Euroopa piirkondades, mille mõju ulatub veevarudele, maapiirkondade elatusvahenditele, elurikkusele, rahvatervisele ja majandusele laiemalt.

  • Kliimamuutustele vastupanuvõimelisest põllumajandusest on saamas nii majanduslik kui ka keskkonnaalane kohustus. Temperatuuri tõus, sademete hulga muutumine ning sagedasemad põuad, üleujutused, kuumalained ja liitkliimaga seotud ohud suurendavad tootmisriske, võimendades samal ajal olemasolevat majanduslikku survet põllumajandusettevõtetele. Vastupanuvõime suurendamiseks on vaja põllumajandussüsteeme, mis vähendavad haavatavust, tugevdavad mulla- ja veefunktsioone, mitmekesistavad tootmist ja parandavad pikaajalist majanduslikku elujõulisust.

  • ELi kohanemisstrateegia, Euroopa kliimamäärus, Euroopa roheline kokkulepe, ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), LULUCFi määrus, süsiniku sidumise ja süsinikupõllunduse määrus ning looduse taastamise määrus moodustavad toetava poliitikaraamistiku, et tugevdada Euroopa põllumajandus- ja toidusüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kohanemist toetatakse üha enam teadmusplatvormide, spetsialistide võrgustike ning ELi rahastatavate teadus- ja innovatsiooniprogrammide kaudu.

  • Tõhusaks kohanemiseks on vaja usaldusväärseid kliimariskide hindamisi, kohanemismeetmete rakendamist ning tugevamaid seire-, hindamis- ja õppesüsteeme. Kuigi kohanemise kavandamine on kogu Euroopas märkimisväärselt edenenud, on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et hinnata põllumajanduse kohanemismeetmete tõhusust ja kiirendada rakendamist kohapeal.

  • Põllumajandus tekitab ka ligikaudu 10 % Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitest, peamiselt kariloomade metaaniheite, väetiste kasutamisest tuleneva dilämmastikoksiidi heite ja maa majandamisest tuleneva süsinikdioksiidi heite kaudu. Kliimamuutustele vastupanuvõime tugevdamine täiendab seega jõupingutusi heitkoguste vähendamiseks, loodusvarade kaitsmiseks ja pikaajalise toiduga kindlustatuse tagamiseks.

  • Kliimamuutustele vastupanuvõimelise põllumajanduse ülesehitamine nõuab integreeritud lähenemisviisi, milles on ühendatud põllumajandusettevõtete kestlik majandamine, vastupidavad toidusüsteemid ja toetavad poliitikaraamistikud. Sellised meetmed nagu mulla seisundi parandamine, vee säilitamise suurendamine, tootmissüsteemide mitmekesistamine ja ökosüsteemi funktsioonide tugevdamine võivad vähendada kliimariske, suurendades samal ajal põllumajandusettevõtete pikaajalist elujõulisust. Väga olulised on kohandatud kohanemisvõimalused, mida toetavad avaliku sektori investeeringud, teadmiste vahetamine ja innovatsioon.

Miks on kliimamuutustega kohanemine põllumajandussektori jaoks oluline?

Põllumajandus on Euroopa toiduga kindlustatuse, maapiirkondade majanduse ja maastike alus, kuid kliimamuutused mõjutavad seda üha enam. Temperatuuri tõus, sademete hulga muutumine ning sagedasemad ja intensiivsemad äärmuslikud kliimanähtused, sealhulgas põuad, üleujutused, kuumalained ning metsa- ja maastikupõlengud, mõjutavad juba praegu põllumajandustootmist kogu Euroopas. Kliimamõju on piirkonniti erinev: Lõuna-Euroopat mõjutavad üha enam pikaajalised põuad ja veenappus, samal ajal kui Lääne- ja Põhja-Euroopas esineb suuremaid sademeid ja üleujutusi. Kesk- ja Ida-Euroopat ähvardavad sagedasemad kuumalained, põuad ja komplekssed kliimaohud.

Esimeses Euroopa kliimariskide hinnangus märgitakse, et põllumajandus- ja toidusüsteemid kuuluvad Euroopa kõige pakilisemate kliimariskide hulka. Veenappus ja kuumastress ohustavad eriti tõsiselt taimekasvatust, eriti Lõuna-Euroopas. Loomade tootlikkus, mulla seisund, tolmeldamine ja toiduainete tarneahelad on kogu mandril üha enam mõjutatud. Kliimamõju võib jaguneda omavahel seotud toidu-, vee-, energia- ja transpordisüsteemide vahel, millel on tagajärjed maapiirkondade elatusvahenditele, ökosüsteemidele ja majandusele laiemalt.

Kogu Euroopas tugevdavad riigid kliimamuutustega kohanemise kavandamist kliimariskide hindamise ja valdkondlike kohanemisstrateegiate kaudu. Rakendamine on siiski endiselt ebaühtlane. Kliimamuutustega kohanemise meetmete kiirendamine, seire ja hindamise tugevdamine ning põllumajandustootjate toetamine praktiliste teadmiste, rahastamise ja suutlikkuse suurendamisega on oluline, et tagada vastupanuvõimeline, konkurentsivõimeline ja kestlik põllumajandussektor muutuvas kliimas.

Uuri lähemalt

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.

Vastutuse välistamine
Selle tõlke on loonud Euroopa Komisjoni pakutav masintõlke tööriist eTranslation.