European Union flag

Põhisõnumid

CA_icons__Cultural heritage.svg
  • Euroopa linnad on kliimamuutuste mõju suhtes üha haavatavamad. Hoonete ja läbilaskmatute pindade suur kontsentratsioon võib linna soojussaare efekti kaudu suurendada kuumastressi, suurendades samal ajal ka pinnavee üleujutuse ohtu tugevate vihmasajude ajal. Kuna temperatuur tõuseb jätkuvalt, äärmuslikud ilmastikuolud sagenevad ja linnapiirkondades elavate ELi elanike osakaal ületab prognooside kohaselt 83 %, ei ole vajadus kliimamuutustele vastupanuvõimeliste linnade järele kunagi olnud suurem.
  • Euroopa Liit on linnade kohanemise toetamiseks kehtestanud mitmesuguseid poliitikameetmeid ja algatusi, sealhulgas ELi kohanemisstrateegia ja ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Neid raamistikke täiendavad vahendid ja teadmusressursid, mis aitavad linnadel hinnata haavatavust ja tugevdada vastupanuvõimet, näiteks Copernicuse linnaatlas ja linnade kohanemise toetusvahend. Selliste programmide kaudu nagu programm „Euroopa horisont“ pakub EL ka rahalist ja tehnilist tuge, et kiirendada linnades uuenduslike kohanemislahenduste väljatöötamist ja rakendamist. Olulise algatusena toetab ELi kliimamuutustega kohanemise missioon Euroopa piirkondi ja kogukondi, et valmistuda kliimamuutuste vältimatuks mõjuks ja suurendada 2030. aastaks vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Miks on kliimamuutustega kohanemine kultuuripärandisektori jaoks oluline?

Euroopa kultuuripärand on rikkalik ja mitmekesine kultuurilise ja loomingulise väljenduse mosaiik, varasemate põlvkondade eurooplaste pärand ja pärand tulevastele. UNESCO kultuuripärandi määratlus hõlmab esemeid, mälestisi, hoonete ja paikade rühma, muuseume, millel on erinevad väärtused, sealhulgas sümboolne, ajalooline, kunstiline, esteetiline, etnoloogiline või antropoloogiline, teaduslik ja sotsiaalne tähtsus. See hõlmab materiaalset pärandit (liikuv, liikumatu ja veealune), vaimset kultuuripärandit, mis on integreeritud kultuuri- ja looduspärandi esemetesse, paikadesse või mälestistesse.

Äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks äärmuslike sademete, üleujutuste, maalihete ja põudade mõju kultuuripärandile, sealhulgas ajaloolistele parkidele ja aedadele. Neile lisanduvad aeglased muutused, mis tulenevad riknemisprotsessist. Temperatuuri ja niiskuse pidev tõus ja kõikumine või külmumise kõikumine (sulamistsüklid) põhjustavad materjalide lagunemist ja stressi. See toob kaasa suurema vajaduse taastamise ja säilitamise järele. Bioloogiline lagunemine on tõenäolisem: seda põhjustavad mikroorganismid, näiteks hallitusseente ja vetikate kasv, putukate levik, hoonete füüsiline struktuur ning galeriide, raamatukogude, arhiivide ja muuseumide kogud. See võib kaasa tuua ka sissetuleku võimaliku vähenemise turismitulude vähenemise tõttu.

Puuduvad põhjalikud teadmised kliimakriisi mõjust tavadele, väljendusviisidele, teadmistele ja oskustele, mida kogukonnad, rühmad ja mõnikord ka üksikisikud oma kultuuripärandi osana tunnustavad. Kliimateaduse keskmes on kiiresti kasvavad, samaaegsed või samaaegsed äärmuslikud sündmused. Kuid samaaegsete katastroofide tagajärgi kogu kultuuripärandi sektorile ei ole veel piisavalt käsitletud ega uuritud – see on nüüd suur mureallikas.

Kultuuripärand on haavatav ka halva kohanemise suhtes, kui kohanemismeetmed põhjustavad tahtmatut kadu või kahju.

Uuri lähemalt

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.

Vastutuse välistamine
Selle tõlke on loonud Euroopa Komisjoni pakutav masintõlke tööriist eTranslation.