All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesPõhisõnumid
- Kliimamuutused kujundavad ümber nii energiatootmist kui ka -varustust nii taastuvate kui ka taastumatute energiaallikate lõikes. Temperatuuri tõus, muutuvad ilmastikutingimused ja sagedasemad äärmuslikud ilmastikunähtused võivad vähendada elektritootmise tõhusust, piirata energiatootmist ja kahjustada elutähtsat taristut. Seepärast on ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks oluline tugevdada energiasektori vastupanuvõimet, muu hulgas seetõttu, et sektor on endiselt üks suurimaid inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite allikaid.
- Euroopa kliimamääruse ja paketi „Eesmärk 55“ rakendamine peaks hoogustama Euroopa energiasüsteemi põhjalikku ümberkujundamist ja CO2 heite vähendamist. Kuigi ELi kohanemisstrateegias ei pakuta energiasektori jaoks välja spetsiaalseid kohanemismeetmeid, kujundab ELi laiem kliima- ja ühtekuuluvuspoliitika raamistik (mille keskmes on Euroopa roheline kokkulepe ja Euroopa kliimamäärus) tõenäoliselt tulevasi kohanemisvõimalusi. Märkimisväärsete investeeringute eesmärk on tagada, et energiataristu, eelkõige taastuvenergia, projekteeritakse ja võetakse kasutusele kliimamuutustele vastupanuvõimelisel viisil.
- Üha rohkem tõendeid toetab kliimamuutustega kohanemist energiasektoris. Teadusuuringute Ühiskeskus on hinnanud kliimamuutuste mõju Euroopa energiasüsteemile ning EEA on uurinud kohanemisvõimalusi ja Euroopa energiataristu vastupanuvõimet. Seda teadmusbaasi täiendavad arvukad ELi rahastatavad teadus- ja innovatsiooniprojektid, mille raames töötatakse välja praktilisi lahendusi kliimamuutustega kohanemise integreerimiseks energiapoliitikasse ja -planeerimisse.
Miks on kliimamuutustega kohanemine energiasektori jaoks oluline?
Kliimamuutused mõjutavad energiasektorit mitmel viisil, mõjutades energianõudlust, -tootmist, -ülekannet ja -jaotust. Muutused hooajalistes ja aastastes kütte- ja jahutusvajadustes muudavad tarbimisharjumusi. Samal ajal tekitavad temperatuuri tõus ja vee kättesaadavuse muutumine elektritootmisele märkimisväärseid probleeme. Kõige olulisemad riskid on elektrijaama väiksem tõhusus, jahutusveega varustamise piirangud ja väiksem hüdroenergia potentsiaal. Samal ajal võivad äärmuslikud ilmastikunähtused, sealhulgas üleujutused, tormid, põuad ning metsa- ja maastikupõlengud, häirida operatsioone ja kahjustada elutähtsat energiataristut.
Esimeses Euroopa kliimariskide hindamises (EUCRA) tehakse kindlaks, et ühed kõige pakilisemad kliimariskid, millega Euroopa silmitsi seisab, on kuumast ja põuast põhjustatud energiahäired, kusjuures Lõuna-Euroopa piirkonnad on eriti ohustatud. Aruandes rõhutatakse nende riskide süsteemset olemust: energiavarustuse häired võivad avaldada ahelmõju kõigis majandussektorites ja olulistes teenustes. Sellel võivad olla tagajärjed julgeolekule, majanduslikule jõukusele ja rahvatervisele.
Energiasektoril on keskne roll ELi reageerimisel kliimamuutustele. See on üks peamisi kasvuhoonegaaside heite allikaid, mis on väga oluline leevendamispüüdluste ja kliimaneutraalsusele ülemineku jaoks. Arvestades seda kahetist rolli – nii sektorina, mis on kliimamõjude suhtes haavatav, kui ka kliimameetmete peamise võimaldajana –, on oluline integreerida kohanemiskaalutlused energiapoliitikasse, planeerimisse ja investeeringutesse. See vajadus kajastub ELi kohanemisstrateegias, milles tunnistatakse vajadust suurendada Euroopa energiasüsteemi vastupanuvõimet ja kiirendada selle CO2 heite vähendamist.
Uuri lähemalt
Välislingid
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?










