All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesPõhisõnumid
- Kokkupuude kliimariski teguritega kajastab ELi piirkondade ja sektorite ebaühtlast haavatavust, aga ka keskendumist konkreetsetele finantssektori portfellidele, pankadele ja finantseerimisasutustele.
- Kestlikud investeeringud kliimamuutustega kohanemisse ja nende leevendamisse on ühtlustatud ELi taksonoomias, mis peab aja jooksul hõlmama rohkem majandustegevusi ja on ülemaailmselt kohaldatav. Selliste kestlike investeeringute kaudu saab finantssektor edendada ja toetada kohanemismeetmeid, et vähendada füüsilisi kliimariske, nagu üleujutusest tingitud varaline kahju. Jääkriske saab suures osas üle kanda kindlustusmehhanismide kaudu.
- Kindlustus on väga oluline kliimakatastroofide majandusliku mõju leevendamiseks, rahastades taastamist ja kattes kahjusid. Siiski oli aastatel 1980–2024 keskmiselt vähem kui 20 % Euroopa kliimaga seotud kahjudest kindlustatud; mõnes piirkonnas võib see näitaja olla isegi palju väiksem (majanduslik kahju ja kindlustuskaitse lõhe aastatel 1980–2023), mis toob esile märkimisväärse kaitselõhe, mis kliimamuutuste edenedes võib veelgi suureneda. Selle küsimusega tegelemine on väga oluline ning hõlmab koostööd ja koordineerimist eri osalejate, sealhulgas avaliku sektori asutuste ja finantssektori vahel.
Miks on kliimamuutustega kohanemine finantssektori jaoks oluline?
Kliimamuutused põhjustavad ELile märkimisväärseid makromajanduslikke ja eelarveriske, põhjustades Euroopas märkimisväärset kahju. See võib kahjustada majandustulemusi, vähendada maksutulusid ning suurendada valitsemissektori kulutusi katastroofidest taastumisele ja sotsiaalkuludele. Need mõjud ohustavad eelarvestabiilsust, häirivad kaubavooge, kahjustavad kapitalivarusid, vähendavad tootlikkust ja vähendavad tööjõu pakkumist. Seega võivad need lõppkokkuvõttes takistada majanduskasvu ja suurendada finantsilist ebakindlust. Näiteks 2021. aasta üleujutused Saksamaal, Belgias ja Madalmaades läksid maksma 44 miljardit eurot. See avaldab survet riigi rahandusele, kindlustusandjatele, investoritele ja finantsturgudele. Eeldatakse, et majanduskulud kasvavad järgmistel aastakümnetel järsult, mis on tingitud nii kliimamuutuste otsesest mõjust kui ka rahvusvahelisest mõjust, mis ulatub tagasi Euroopasse.
Aastatel 1980–2024 ulatus äärmuslike ilmastiku- ja kliimaoludega seotud kahju hinnanguliselt 822 miljardi euroni (2024. aasta väärtused). Suhteliselt väike arv sündmusi põhjustab suure osa majanduslikust kahjust: 5 % suurima kahjuga kliimaga seotud sündmustest põhjustas 59 % kahjudest ja 1 % kahjudest põhjustas 37 % kahjudest. Keskmine aastane majanduslik kahju (2024. aasta püsivhinnad) oli 1980.–1989. aastal ligikaudu 8,6 miljardit eurot, 1990.–1999. aastal 14,9 miljardit eurot, 2000.–2009. aastal 16,5 miljardit eurot, 2010.–2019. aastal 19,7 miljardit eurot ja 2020.–2024. aastal 44,9 miljardit eurot (Majanduslik kahju ja kindlustuskaitse puudujääk aastatel 1980–2023).
Esimeses Euroopa kliimariskide hindamises (EUCRA) tehti kindlaks mitu olulist finantssektori jaoks olulist kliimariski. Euroopa solidaarsusmehhanismide elujõulisuse oht nõuab kiiret tegutsemist. Finantskriisi põhjustav oht riigi rahandusele ja oht Euroopa kinnisvara- või kindlustusturgudele nõuavad rohkem meetmeid. Lisaks tuleb täiendavalt uurida Euroopa finantsturgudele avalduvaid riske, mis tulenevad kliimamõjust Euroopas ja mujal.
Uuri lähemalt
Välislingid
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?









