All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesPõhisõnumid
Nii akuutsed kliimaohud, nagu äärmuslikud ilmastikunähtused, kui ka pikaajalistest keskkonnamuutustest tulenev krooniline kliimamõju mõjutavad üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristut ja teenuseid.
Samal ajal on IKT muutumas kliimameetmete oluliseks võimaldajaks, toetades uuenduslikke lahendusi kliimamuutuste leevendamiseks, nendega kohanemiseks, nende seireks, prognoosimiseks ja riskijuhtimiseks.
ELi kohanemisstrateegias tunnistatakse, et digiüleminek on Euroopa rohelise kokkuleppe kohanemiseesmärkide saavutamise peamine tõukejõud. Täiustatud digialgatused, sealhulgas „Destination Earth“ ja digiteisikud, pakuvad märkimisväärseid võimalusi parandada arusaamist praegustest ja tulevastest kliimariskidest nii ülemaailmsel kui ka kohalikul tasandil. Täiendavad investeeringud Maa seiresse ja ookeaniseiresse tugevdavad veelgi Euroopa kliimaalast teadmusbaasi ja otsuste tegemise suutlikkust.
Miks on kliimamuutustega kohanemine IKT sektori jaoks oluline?
Kliimamuutused põhjustavad IKT-sektorile üha rohkem probleeme, mida saab üldiselt liigitada akuutseteks kliimaohtudeks ja kroonilisteks kliimastressideks.
Ägedate ohtude hulka kuuluvad äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu jõe-, ranniku- ja pluviaalsed üleujutused, tormid, kuumalained ja jäätormid ning vihma külmumine. Need sündmused võivad häirida või kahjustada elutähtsat IKT-taristut, seades ohtu füüsilise vara, millest digitaalne side ja digitaalsed teenused sõltuvad. Kuigi sellised sündmused on sageli lühiajalised, võivad neil olla tõsised ja kaugeleulatuvad tagajärjed ühenduvusele, talitluspidevusele ja oluliste teenuste osutamisele.
Krooniline kliimastress tuleneb kliimatingimuste järkjärgulisest, kuid püsivast muutumisest. Nende hulka kuuluvad keskmise temperatuuri tõus, suurem kokkupuude äärmuslike temperatuuridega, pikaajalised soojusperioodid, temperatuuri suurem varieeruvus, suurem niiskustase ning sademete ja tuulemustrite muutused. Kuigi need mõjud on üldiselt vähem katastroofilised kui akuutsed sündmused, võivad need kiirendada IKT-varade degradeerumist, suurendada seadmete rikete sagedust ja lühendada taristu kasutusiga. Selle tulemusena võivad käitajatel tekkida suuremad hoolduskulud, sagedasemad asendustsüklid ning kasvav vajadus järelevalve ja ennetusmeetmete järele.
Kliimamuutused tekitavad ka kaudseid probleeme IKT-sektorile, kuna need mõjutavad energiasüsteeme. Temperatuuri tõus suurendab eeldatavasti nõudlust jahutamise järele, avaldades elektrivõrkudele lisasurvet. Andmekeskused, mis toetavad üha digitaalsemat majandust, on eriti haavatavad, arvestades nende suurt energia- ja veevajadust jahutustoimingute jaoks.
Nendest probleemidest hoolimata on IKT-sektor oma detsentraliseeritud ja modulaarse olemuse tõttu üldiselt suhteliselt vastupanuvõimeline kliimamuutustele. Liigsed sidevõrgud, internetiteenuse osutajate mitmekesisus, hädaolukorra rändluse võimalused ja varutoitelahendused aitavad kõik kaasa süsteemi stabiilsusele ja järjepidevusele. Digiülemineku edenedes võib see vastupanuvõime siiski muutuda. Kasvav sõltuvus pilvandmetöötlusest ja ülisuurtest andmekeskustest toob kaasa taristu suurema kontsentreerumise, mis võib suurendada kokkupuudet kliimaga seotud riskidega ning rõhutab, kui oluline on integreerida kliimamuutustele vastupanu võime tulevastesse digiinvesteeringutesse ja -planeerimisse.
Uuri lähemalt
Välislingid
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?









