All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesPõhisõnumid
- Kliimamuutused suurendavad survet Euroopa veevarudele. Euroopa keskkond 2025 näitab, et sademete hulga muutumine, kõrgemad temperatuurid ning sagedasemad ja rängemad põuad ja üleujutused mõjutavad vee kättesaadavust ja kvaliteeti, ökosüsteeme, inimeste tervist ja majandustegevust. Veega seotud kliimariskid hõlmavad ka eri sektoreid, sealhulgas põllumajandust, energeetikat, transporti, tööstust ja linnaarengut.
- Veemajanduse kriisivalmiduse strateegiaga tugevdatakse kliimamuutustele vastupanuvõime integreerimist ELi veepoliitikasse. Tuginedes kehtivatele ELi veealastele õigusaktidele ja poliitikameetmetele, on selle eesmärk taastada ja kaitsta veeringlust, ehitada üles veesäästlik majandus ning tagada juurdepääs puhtale ja taskukohasele veele. Sellega edendatakse veetõhususe esikohale seadmise põhimõtet, vastupidavamat veetaristut ja looduspõhiseid lahendusi ning seatakse ELi tasandi eesmärk parandada 2030. aastaks veetõhusust vähemalt 10 %.
- Kliimamuutustega kohanemine on juba integreeritud ELi peamistesse veepoliitika valdkondadesse. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt võetakse vesikonna majandamisel arvesse kliimaga seotud riske ja kohanemist, samas kui üleujutuste direktiivis nõutakse, et liikmesriigid kaaluksid kliimamuutuste tõenäolist mõju üleujutustele. Veealase vastupanuvõime suurendamisele aitavad kaasa ka muud ELi poliitikameetmed, sealhulgas joogiveedirektiiv ja ELi vee taaskasutuse määrus ning ELi poliitika looduse taastamise, muldade ja põllumajanduse valdkonnas.
- EEA hinnangud näitavad, et Euroopa peab kiirendama veemajanduse kriisivalmiduse meetmeid. Euroopa vee seisund 2024. aastal toob esile kolm üldist probleemi: veeökosüsteemide kaitsmine ja taastamine, nullsaaste eesmärgi saavutamine ning kohanemine veepuuduse, põua ja üleujutuste ohuga. Euroopa Keskkonnaameti ülevaates „Water savings for a water-resilient Europe“ (Veesääst vee suhtes vastupanuvõimelise Euroopa jaoks) tuuakse lisaks välja võimalused vähendada veevõttu suurema tõhususe ja kestlikuma veekasutuse kaudu peamistes majandussektorites.
- Kohanemismeetmed hõlmavad veenõudluse ja veelekke vähendamist, veekasutuse tõhususe ja taaskasutuse suurendamist, jõgede, märgalade ja lammide taastamist, vee säilitamise parandamist mullas ja maastikes, põuaks ja üleujutusteks valmisoleku tugevdamist ning veetaristu muutmist tulevastele kliimatingimustele vastupidavaks. Looduspõhised lahendused võivad samal ajal vähendada kliimariske, parandada vee kvaliteeti ja toetada elurikkust.
- Rakendamist toetavad Euroopa teadmised ja rahastamine. Esimeses Euroopa kliimariskide hindamises (EUCRA) tuuakse esile riskid veevarudele ja ökosüsteemidele, samas kui Climate-ADAPTi, WISE, Copernicuse ja Teadusuuringute Ühiskeskuse teenused pakuvad andmeid, hinnanguid ja vahendeid. ELi programmid, sealhulgas LIFE, programm „Euroopa horisont“, ühtekuuluvuspoliitika ja ELi kliimamuutustega kohanemise missioon, võivad toetada veemajanduse kriisivalmidust ja kohanemismeetmeid.
Miks on kliimamuutustega kohanemine veemajandussektori jaoks oluline?
Kliimamuutused muudavad Euroopa veeringlust, muudavad vee kättesaadavuse aega ja kohta ning suurendavad põuast, veenappusest, üleujutustest ja äärmuslikest vihmasadudest tulenevaid riske. Euroopa keskkond 2025 näitab, et veestress mõjutab juba praegu märkimisväärset osa Euroopast ning et kliimamuutused suurendavad survet veevarudele ja magevee ökosüsteemidele.
Kliimamuutustele vastupanuvõimeline veemajandus ühendab nõudluse vähendamise ja tõhususe suurendamise ökosüsteemi taastamise, vee säilitamise, korduskasutamise ja vastupanuvõimelise taristuga. Tulevaste kliimatingimuste prognoosimine vee planeerimisel võib aidata tagada veevarustust, vähendada katastroofiohtu ja kaitsta heas seisundis magevee ökosüsteeme.
Uuri lähemalt
Välislingid
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?










