Hooned

Põhisõnumid

• Hooned võivad olla kliimamuutuste suhtes haavatavad, mis võib mõjutada nii hoone struktuurseid omadusi kui ka hoone sisetingimusi. Suutmatus sisetemperatuuri nõuetekohaselt reguleerida võib põhjustada kasutajatele termilist ebamugavust, mis võib avaldada negatiivset mõju tervisele, heaolule ja tootlikkusele.
• EL tegeleb selle probleemiga mitmel rindel. Komisjon on teinud tööd selle nimel, et edendada kliimamuutustega kohanemise integreerimist ehitusstandarditesse, on kehtestanud direktiivid energiatõhususe ja -tõhususe suurendamiseks ning töötanud välja poliitika hoonete renoveerimise soodustamiseks, mis toob kaasa suurema ressursi- ja energiatõhususe. 2023. aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon ELi tasandi suunised hoonete vastupanuvõime kohta kliimamuutustele.
• Teadmisi selle kohta, kuidas suurendada tehiskeskkonna vastupanuvõimet, ajakohastatakse ja täiendatakse mitmesuguste teadusprogrammide kaudu ning EL pakub uuenduslikele ideedele ja lahendustele rahalist toetust, näiteks algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ kaudu.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Cesare Barillà, Climate Change PIX /EEA

Kliimamuutused võivad kahjustada nii elu- kui ka mitteeluhooneid (suur risk Euroopa kliimariskide hinnangus (EUCRA)). See võib suurendada kokkuvarisemise, ehitusmaterjalide lagunemise ja isegi hoonete struktuurse terviklikkuse ohtu. Samuti võib see põhjustada märkimisväärset väärtuse vähenemist tormide, lume- või vajumiskahjustuste, vee sissetungi, sisekliima halvenemise ja hoonete eluea lühenemise tõttu.

Lisaks hoone struktuursete omaduste mõjutamisele võivad kliimamuutused mõjutada tingimusi, milles inimesed elavad, töötavad ja suhtlevad siseruumides (suur risk EUCRAs). Hoonete kasutajad peavad kasutama kütte- ja jahutussüsteeme, et tulla toime äärmuslikest temperatuuritingimustest tingitud soojusliku ebamugavusega. Haavatavad ühiskonnarühmad elavad sageli vaesemates eluasemetes, mis muudab nad kliimamuutuste mõju suhtes vastuvõtlikumaks. Linnapiirkondades elavad inimesed on eriti ohustatud linna soojussaare efekti tõttu, mis põhjustab mitmesuguseid inimeste tervisega seotud probleeme. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutusi ohustavad ka kliimamuutuste mõjud, nagu kuumus, üleujutused ja tormid, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad inimeste tervist.

Poliitikaraamistik

ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia sisaldab mitmeid meetmeid hoonestatud keskkonna kliimaga seotud haavatavuse vähendamiseks, pidades samal ajal silmas hoonete valdkonnaülest tähtsust Euroopa kliimapoliitikas. Strateegias juhitakse tähelepanu vajadusele parandada hoonete valmisolekut kliimamuutusteks. Lisaks võetakse strateegias arvesse hoonete rolli ulatuslikus kohanemises, näiteks linna soojussaare efekti piiramises haljaskatuste ja -seinte abil, ning vajadust täpsemalt prognoosida kliimamuutuste mõju tehiskeskkonnale. Hoonete tasandil tuleb investeerimispoliitilisi otsuseid toetada usaldusväärsete kliimaandmetega, sealhulgas kodumajapidamiste tasandil tehtavate otsustega renoveerimise kohta. Hoonete kindlustuse valdkonnas on strateegia peamine prioriteet kaotada kliimakaitselõhe taristu ja tehiskeskkonna puhul. Väga oluline on ka vee ja energia vaheline seos ning ehitussektor võib aidata vähendada sellega seotud haavatavust.

Strateegias peetakse esmatähtsaks looduspõhiseid lahendusi, nagu haljaskatused ja -seinad, mis võivad aidata vähendada halba kohanemist, mida soovitatakse strateegias vältida. Näiteks hoonetes võivad looduspõhised lahendused olla kestlik alternatiiv kliimaseadmete kasutamisele üksnes jahutamiseks. Rohelise taristu meetmed (rohelised koridorid, rohelised linnapiirkonnad, linnapuud ning haljaskatused ja -seinad) võivad suurendada tehiskeskkonna vastupanuvõimet, eriti kui need on integreeritud linnaplaneerimisse ja ühendatud looduspõhiste lahendustega.

Selgesõnaliselt on ette nähtud kohanemisstrateegia ja 2020. aasta renoveerimislaine teatise integreerimine. Euroopa rohelise kokkuleppe osana on renoveerimislaine eesmärk kahekordistada renoveerimismäärasid järgmise kümne aasta jooksul ning tagada suurem energia- ja ressursitõhusus. Seoses kohanemisega juhitakse tähelepanu vajadusele vaadata läbi hoonete kütte- ja jahutusstandardid, võttes samal ajal arvesse haavatavaid inimesi ja parandades ühiskonna valmisolekut kuumalaineteks. Seda käsitletakse ka 2020. aasta soovituses energiaostuvõimetuse kohta, mis on samuti osa renoveerimislainest.

2021. aastal alustati kontorihoonete 2016. aasta keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide läbivaatamist (renoveerimislaine raames). See hõlmab kliimamuutustele vastupanuvõime kriteeriume ja põhineb uue Euroopa kestlike hoonete raamistiku raames välja töötatud näitajatel. Viimase, mis käivitati 2020. aastal, eesmärk on hinnata hoonete kestlikkust kogu nende olelusringi jooksul, tuginedes mitmesugustele näitajatele, mis hõlmavad äärmuslike ilmastikutingimustega seotud tervise- ja soojusmugavusriske, kestlikku äravoolu ja veetarbimist.

Hoonete kütmise ja jahutamisega seotud ELi poliitikameetmed on esitatud veebisaidil Climate-ADAPT Health. Hoonete energiatõhususe direktiiv ja energiatõhususe direktiiv annavad selle kohta suuniseid.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu ehitussektorile.

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus hõlmavad tehiskeskkonna haavatavust ja kohanemisvõimalusi nii ülemaailmsest kui ka mitmest piirkondlikust perspektiivist (sealhulgas Euroopa ja Vahemere piirkond) ning laiemates koondnäitajates, nagu linnaasulad, tervis ja meretaseme tõus.

Kliimamuutustest hoonetele tulenevad füüsilised ohud on metsa- ja maastikupõlengud, igikeltsa sulamine ja merepinna tõus, mis on paljude madalate rannikulinnade, sealhulgas Euroopa linnade peamine haavatavus. Seetõttu peetakse tehiskeskkonda valdkonnaks, kus tuleb võtta kiireloomulisi kohanemismeetmeid, näiteks vaadata läbi ehituseeskirjad kliimamuutustele vastupanuvõimelisemas perspektiivis; uuenduslike ehitusalaste lähenemisviiside kasutamine; või isegi ümberpaigutamine ohutumatesse piirkondadesse, kui võimalused päästa mõned väga haavatavad asulad on ammendunud. Kohanemismeetmete teatatud ebaühtlane jaotuslik mõju, millega tuleb tegeleda õiglase kohanemispoliitika raames, hõlmab suuremaid kulusid, siseruumide elutingimuste halvenemist (eelkõige ebasoodsas olukorras olevate inimeste jaoks, kuna vaestele on taskukohased madalamad ehitusmaterjalid) ja kliimamuutustest tingitud gentrifikatsiooniga kohanemist. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra on käsitletud kliimamuutuste mõju ja kohanemisvõimalusi ehitussektoris, mis võivad aidata piirata soojenemist 1,5 °C-ni.

Eurostati linnaaudit annab näitajatel põhinevat teavet linnade, sealhulgas taristu ja hoonete kohanemisvõime kohta. Urban Adaptation Map Viewer pakub näitajaid, nt mulla katmine ja rohelised linnapiirkonnad.

Copernicuse maismaaseire teenuse linnaatlas annab ühtlustatud teavet maakatte ja maakasutuse kaartide kohta mitmesajas linnas ja nende ümbruses.

Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ raames on teadmised kliimamuutustega kohanemiseks ehitustaristus üks tööprogrammis käsitletud teemadest. Projekt RESIN aitab linnadel välja töötada tugevad kohanemisstrateegiad oma kõige elutähtsama taristu jaoks. Projektiga EU-CIRCLE töötatakse välja kogu liitu hõlmav raamistik, et toetada elutähtsaid taristuid, mis on valmis looduslikeks ohtudeks, sealhulgas kliimamuutusteks. Projekti ABC21 eesmärk on uurida sooja kliimaga piirkondade parimaid kestlikke lahendusi, et vallandada nende turu- ja teaduspotentsiaal. Projekt keskendub bioklimaatilise disaini lähenemisviisile, madala energiatarbega jahutustehnikatele ja kohalikele ehitusmaterjalidele, mida juba kasutatakse maailma soojemates osades, näiteks Aafrikas, ning mida saab kindlaks teha ja kohandada teiste geograafiliste piirkondadega.

Lisateavet linnade kohanemise kohta leiate veebilehelt Climate-ADAPT Urban.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Kliimamuutustega kohanemise rahastamist ELi poolt toetatakse mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027, millega tagatakse, et kliimamuutustega kohanemise meetmed on integreeritud kõigisse peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse.

ELi rahastamist taristu, sealhulgas hoonete vastupidavuse toetamiseks korraldatakse peamiselt ühtekuuluvuspoliitika raames, täpsemalt Euroopa Regionaalarengu Fondide kaudu.

Euroopa Liidu Solidaarsusfond sekkub hädaolukorras pärast kahju tekkimist. Rahastada võib ka kliimamuutustega seotud üritusi.

Alates 2021. aastast hõlmab teadusprogramm „Euroopa horisont“ 5. teemavaldkonna „Kliimaenergia ja liikuvus“ 4. eesmärgi „Tõhus, kestlik ja kaasav energiakasutus“ alla kuuluvaid hooneid. Programmi 4. sihtkoha kahe teema puhul, mis keskendusid vastavalt ajalooliste hoonete kliimakindluse tagamisele ja haavatavate hoonete vastupidavusele häirivatele sündmustele, oli ettepanekute esitamise tähtaeg 2023. aasta september; seega võidakse eelseisval talvel rahastada uusi projekte, mis käsitlevad hoonete kohanemist. Hooned on üks tegevusvaldkondadest, millele on suunatud ELi kliimamuutustega kohanemise missioon osana programmist „Euroopa horisont“, millega edendatakse „renoveerimislaine jaoks kättesaadavate vahendite kasutuselevõttu üldkasutatavate hoonete ja sotsiaaleluruumide moderniseerimiseks ja kliimakindlaks muutmiseks, muutes need ressursi- ja energiatõhusaks, tervislikuks ning ringmajanduse põhimõtetele vastavaks“ renoveerimislaine ja kohanemisstrateegia põhimõtete integreerimise vaimus.

Muud ELi rahastamise kohandamise viisid taristusektoris on Euroopa Investeerimispanga toetused. Euroopa Investeerimispank edendab rahastatavates projektides aktiivselt vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Kindlustuste eesmärk on hüvitada rahaliselt kahjud, mis on tingitud katastroofidest, mille esinemine kliimamuutuste tõttu eeldatavasti suureneb. Kindlustuskaitse on väga oluline vahend kliimamuutustega kohanemiseks taristusektoris, sealhulgas hoonetes.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

Alates 2014. aastast edendavad Euroopa standardiorganisatsioonid CEN ja CENELEC kliimamuutustega kohanemise integreerimist ehitusstandarditesse, soodustades nende väljatöötamist ja ühtlustamist, et integreerida kliimamuutuste mõju, tehnoloogia areng ja ühiskondlikud nõudmised investeerimisotsustesse, järgides Euroopa Komisjoni volitusi.

Sajandi tagusest loomingulisest liikumisest inspireerituna on EL käivitanud renoveerimislaine algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ platvormina, et edendada uute lahenduste loovat koosloomist kestliku ja kauni hoonestatud keskkonna jaoks ELis. Algatuse eesmärk on hõlbustada ideede vahetamist taskukohasemate ja kättesaadavamate jätkusuutlike eluruumide kohta, mobiliseerides disainerite, arhitektide, inseneride, teadlaste, üliõpilaste ja mis tahes taustaga inspireeritud inimeste loovust, et lõppkokkuvõttes parandada meie elukogemuse kvaliteeti. Samuti annab ta rahalist toetust sihtotstarbeliste projektikonkursside ja programmide kaudu mitmeaastase finantsraamistiku raames. Algetapis on juba esitatud mitu algset vastust, mille põhjal Euroopa Komisjon avaldas 15. septembril 2021 teatise.

Linnapeade kliima- ja energiapakt toetab kohanemismeetmeid linnakeskkonnas. Lisateavet saab veebilehelt ClimateAdapt Urban.