Energia

Põhisõnumid

• Kliimamuutused mõjutavad energiasektorit energiatootmise (nii taastumatu kui ka taastuva energia) ja tarnetingimuste osas. Riskid hõlmavad igat liiki elektrijaamade vähendatud tõhususmäärasid ning äärmuslikest sündmustest tingitud kahju energiataristule. Energiasektori muutmine kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks on ELi kliimameetmete jaoks keskse tähtsusega, eelkõige selle rolli tõttu kliimamuutuste leevendamisel ühe peamise inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite allikana.
• Euroopa kliimamäärus ja pakett „Eesmärk 55“ hoogustavad ELi energiasektori CO2 heite olulist vähendamist. Kuigi ELi uues kohanemisstrateegias ei ole veel konkreetseid meetmeid välja pakutud, on sellel kliimapoliitikal tõenäoliselt olulised tagajärjed sektori kohanemisvõimalustele. Tuginedes ELi kohanemisstrateegias ja ühtekuuluvuspoliitika dokumentides esitatud teabele ja suunistele, kavatseb Euroopa investeerida konkreetselt kliimamuutustele vastupanuvõimelisse taristusse, eelkõige taastuvenergia taristu loomisse.
• Kuigi Teadusuuringute Ühiskeskus tegi modelleerimisuuringuid, et hinnata kliimamuutuste mõju energiasektorile, ning pakkus Euroopa energiasüsteemi kohanemisvõimalusi ja vastupanuvõimet kliimamuutustele Euroopa energiasüsteemis praegu ja tulevikus, pakub mitu ELi rahastatud teadus- ja innovatsiooniprojekti lahendusi kliimamuutustega kohanemise integreerimiseks sellesse kesksesse ELi poliitikavaldkonda.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Frederic Laugier, EDF

Kliimamuutused mõjutavad energiasüsteemi mitmel viisil, alates hooajaliste ja aastaste kütte- ja jahutusnõudluse muutustest kuni energia tootmise ja jaotamisega seotud riskide ja võimalusteni. Riskide hulka kuuluvad elektrijaamade tõhususe vähenemine, jahutusvee ja hüdroelektrijaamade vee piirangud. Lisaks võivad kliimamuutused kahjustada energiataristuid äärmuslike sündmuste, sealhulgas rannikualade ja sisemaa üleujutuste, tormide ning metsa- ja maastikupõlengute tõttu.

Euroopa kliimariskide hinnangus tehti kindlaks, et kõige pakilisem probleem on küttest ja põuast tingitud energiakatkestuste oht, mis mõjutab elektri pakkumist ja nõudlust, kusjuures Lõuna-Euroopa on esmase vastuvõtu piirkond. Hinnangus jõutakse ka järeldusele, et energiavarustusega seotud riskid võivad laieneda kõigile ühiskonnasektoritele ja -tegevustele, ohustades julgeolekut, majanduslikku heaolu ja inimeste tervist.

Energiasektor ei ole mitte ainult vastuvõtlik olulistele kliimaga seotud haavatavustele: see on ELi kliimameetmete jaoks keskse tähtsusega, eelkõige selle rolli tõttu kliimamuutuste leevendamisel, mis on üks peamisi inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite allikaid. Arvestades seda kahekordset rolli, näib kohanemise süvalaiendamine selles sektoris olevat äärmiselt oluline ja seda on ELi 2021. aasta kohanemisstrateegias nõuetekohaselt arvesse võetud.

Poliitikaraamistik

Euroopa Komisjoni energiasektori strateegilised suunad on sätestatud 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikus ning energialiidus. 2021. aasta juunis võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu uue Euroopa kliimaseaduse. Sellega kehtestatakse õigusaktides eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa Liit, muutes lõppeesmärgi seega esimest korda õiguslikult siduvaks nõudeks. ELi pakett „Eesmärk 55“ sisaldab poliitilisi ettepanekuid, milles määratakse kindlaks viis, kuidas EL soovib täita oma Pariisi kokkuleppe kohast panust. See on komisjoni ettepanek seadusandlike vahendite kohta, et saavutada Euroopa kliimamääruses kokku lepitud eesmärgid. Samuti pakutakse selles energiasektori jaoks välja lahendusi, mida tuleb rakendada kliimamuutustele vastupanuvõimelisel viisil.

Euroopa Komisjon esitas 18. mail 2022 kava „RepowerEU“, mille eesmärk on minimeerida Euroopa sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, mis aitab ka hoida ELi CO2-neutraalsuse saavutamise kursil. Kava tugineb kolmele sambale: energia säästmine; energiavarustuse mitmekesistamine; ning fossiilkütuste kiire asendamine kõigis sektorites, kiirendades üleminekut puhtale energiale. Kavaga nähakse ette märkimisväärsed investeeringud gaasivarustuskindlusesse ja elektrivõrkudesse ning kogu ELi hõlmava vesiniku magistraalvõrgu loomisse. Kava mõjutab kohanemist ELi energiasektoris, kuna kolme samba rakendamine võib vähendada kliimamõjust tulenevaid riske nii väljaspool ELi asuvate energiataristute kui ka ELi energiasektori üldise kliimariski seisukohast.

2020. aasta Euroopa roheline kokkulepe toob kaasa ELi energiasektori CO2 heite märkimisväärse vähendamise. Kuigi sellel on tõenäoliselt olulised tagajärjed sektori kohanemisvõimalustele, ei ole uues ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias eraldi osa energiasektori kohta, vaid see sisaldab mitut asjakohast soovitust. Põudadele keskendumine hõlmab näiteks veemajanduse kohandamise meetmeid hüdro- ja soojuselektrijaamade käitamiseks. Kohanemisstrateegias soovitatakse integreerida kohanemisstrateegia energialiidu ja kliimameetmete juhtimises nõutavatesse järelevalvemenetlustesse; ning rõhutab veekasutuse tõhususe rolli energiamärgistust ja energiatootmist käsitlevates määrustes.

Energiasektor on kaudselt asjakohane strateegia muude meetmete puhul. Seda tuleb arvesse võtta integreerimisel muude Euroopa rohelise kokkuleppe algatustega, eelkõige renoveerimislainega, milles käsitletakse ulatuslikult energiakasutust tehiskeskkonnas, ringmajanduse ja nullsaaste tegevuskavadega ning aruka ja säästva liikuvuse strateegiaga, kuna energial on tootmises ja transpordis oluline roll. Samuti kehtib strateegias nimetatud uute investeeringute kliimakindluse tagamise vajadus kõigi energiataristute suhtes.

Strateegias nimetatud kliimamuutuste piiriülene mõju on seotud rahvusvaheliste energiaturgude toimimise ja ELi energiavarustusega. Energiakütuste transpordiga seotud sadamataristu häired, kliimamuutustest tingitud konfliktid on energiajulgeoleku seisukohast olulised ning kliimamuutustest tingitud muutused polaarpiirkondades on olulised uute tarneteede ja igikeltsa sulamise seisukohast, mis võib ohustada Arktikas asuvaid fossiilkütuste kaevandamise kohti ja torujuhtmeid.

Võib eeldada mõju kohanemisele, mis tuleneb energiataristu õigusraamistiku, sealhulgas TEN-E määruse väljakuulutatud läbivaatamisest, et tagada kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Seoses õigusliku raamistikuga, mis käsitleb elutähtsate energiainfrastruktuuride haavatavust suurte ohtude suhtes, nõuti 2008. aasta Euroopa elutähtsate infrastruktuuride direktiivis, et ELi liikmesriigid kaitseksid elutähtsate ühiskondlike funktsioonidega infrastruktuuri kõigi ohtude eest, kuid ei mainitud konkreetselt neid ohte ja ohte, mida põhjustavad kliimamuutused. Selleks et võtta arvesse elutähtsa taristu ühenduvuse, vastastikuse sõltuvuse ja piiriülese toimimise suurenemist, asendati 2023. aasta alguses elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiviga. Uue direktiivi peamine põhjendus on see, et keerulises ja omavahel seotud maailmas peeti ainult varade kaitset ebapiisavaks, et vältida häireid ja kaskaadmõju. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiviga kaitstakse ELi elutähtsaid ühiskondlikke funktsioone, tugevdades elutähtsaid teenuseid osutavate kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet. Kliimamuutusi nimetatakse sõnaselgelt tegurina, mis suurendab äärmuslike ilmastikunähtuste sagedust ja ulatust ning seega elutähtsate taristute füüsilist riski, ning liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid, mis on vajalikud „intsidentide ärahoidmiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise meetmeid“. Elektrienergia, kaugkütte ja -jahutuse, nafta, maagaasi ja vesiniku energiataristud on sõnaselgelt loetletud käesoleva direktiivi alusel kehtestatavate ennetusmeetmete eesmärkide hulgas.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu energiasektorile.

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus hõlmavad energiasektori haavatavust ja kohanemisvõimalusi eri peatükkides. Lisaks on energiasüsteemid üks neljast peamisest süsteemi üleminekust, mille ümber on aruandes korraldatud representatiivsetele peamistele riskidele kohandatavate vastuste kindlakstegemine. Oluliste energiataristute ja -võrkudega seotud riskide vähendamiseks soovitatakse aruandes minna energiasüsteemid üle kestlikumatele konfiguratsioonidele, muutes need vastupidavamaks ning suurendades energiavarustuse usaldusväärsust ja veekasutuse tõhusust selles sektoris. Kasulikuks peetakse ka energiaallikate mitmekesistamist taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamise ja nõudluse juhtimise parandamise kaudu. Hüdroenergia ja soojusenergia tootmine võimaldavad järkjärgulist kohanemist mõõduka (kuni 2 °C) temperatuuri tõusuga; keskpikas ja pikas perspektiivis on vaja täiendavaid süsteemseid meetmeid (koos leevendusmeetmetega kaasneva kasuga).

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) on andnud asjakohast teavet kliimamuutuste mõju kohta energiasektorile ülemaailmsel tasandil. Kliimamuutustest tulenevaid lisariske energiasüsteemidele seoses globaalse temperatuuri tõusuga 1,5 °C ja 2 °C on hinnatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra. Copernicuse kliimamuutuste teenus käivitab ka energiasektori operatiivteenuse, mida kasutatakse juhtimisotsuste tegemisel.

Teadusuuringute Ühiskeskus on teinud modelleerimisuuringuid, et hinnata kliimamuutuste mõju energiasektorile. Teadusuuringute Ühiskeskus avaldas selle ka 2023. aastal“; aruanne „Kliimamuutustemõju kaitsega seotud elutähtsale energiataristule“,milles vaadeldakse kliimamuutustest tulenevate haavatavuste mõju Euroopa kaitsesüsteemile energiajulgeolekule üldiselt ning eelkõige elutähtsa ja kaitsetaristu elujõulisusele, mis on väga oluline küsimus, kuna kliimamuutusi peetakse rahvusvahelise julgeoleku seisukohast „ohu mitmekordistajaks“.

EEA avaldas 2019. aastal aruande „Euroopa energiasüsteemi kohanemisprobleemid ja -võimalused“, milles analüüsitakse kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutustele vastupanu võime vajadusi Euroopa energiasüsteemis praegu ja tulevikus.

Copernicuse kliimamuutuste teenuste (C3S) energiateenuse eesmärk on anda põhiteavet Euroopa energiasektori jaoks oluliste kliimaga seotud näitajate kohta.

ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi raames rahastati mitmeid energiasektori vastupanuvõimet käsitlevaid teadusprojekte. Nende hulka kuuluvad projekt ToPDAd (vahendite abil toetatav piirkondliku kohanemise poliitika väljatöötamine), mis annab muu hulgas teavet mõju ja haavatavuse hindamiste ning energiasektori kohanemisstrateegiate kohta, ning projekt EUPORIAS, mis annab teadmisi kliima tulevase varieeruvuse kohta, et saavutada kulutõhusad lahendused energiavõrgu tulevaseks toimimiseks.

Kliimamuutustega kohanemine oli ka üks ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi „Horisont 2020“ fookustest, nt selliste elutähtsate taristute nagu arukate võrkude vastupanuvõime, samas kui elutähtsate taristute kaitse Euroopa programm hõlmab ka looduslikke ohte, kuid kliimamuutused ei ole veel selle programmi osa. Välja on töötatud metoodikad, et kaaluda, kuidas kasutada Euroopas olemasolevat taristut käsitlevat poliitikat viisil, mis toetab taristu vastupidavust. Programmist „Horisont 2020“ rahastati energeetikasektori kohanemisega seotud projekte, nagu RESIN ja projekt EU-CIRCLE. Projekt RESIN aitab linnadel välja töötada tugevad kohanemisstrateegiad oma kõige elutähtsama taristu jaoks. Projektiga „EU-Circle“ töötatakse välja kogu liitu hõlmav raamistik, et toetada elutähtsaid taristuid, mis on valmis looduslikeks ohtudeks, sealhulgas kliimamuutusteks. Programmi „Horisont 2020“ jätk on teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027, mille kogueelarve on 95,5 miljardit eurot.

Muud asjakohased ELi rahastatavad meetmed on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukonnad Innoenergy ning Climate-KIC.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi rahalisi vahendeid kliimamuutustega kohanemiseks toetatakse mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027, millega tagatakse, et kliimamuutustega kohanemise meetmed on integreeritud kõigisse peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse. Näitena võib tuua programmi LIFE; Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Euroopa ühtekuuluvuspoliitika, millega eraldatakse liikmesriikidele rahalisi vahendeid uute taristuprojektide, näiteks elektrivõrkude arendamiseks, julgustab hindama nende projektide vastupanuvõimet kliimamuutustele. Tuginedes ELi kohanemisstrateegias ja ühtekuuluvuspoliitika dokumentides esitatud teabele ja suunistele, kavatseb Euroopa investeerida konkreetselt keskkonnahoidlikumasse vähese CO2-heitega üleminekusse CO2-neutraalsele majandusele (ühtekuuluvuspoliitika rioriteet 2)ning see on oluline taastuvenergia taristu jaoks.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.