Metsandus

Metsandus

Põhisõnumid

• Metsad on keerukad ökosüsteemid ja neid mõjutavad kliimamuutused, olenemata sellest, kas need muudavad temperatuuri, sademeid, CO2 kontsentratsiooni atmosfääris, tormide sagedust või metsatulekahjusid. Kliimamuutused ei muuda mitte ainult puude tingimusi, vaid ka ülejäänud ökosüsteemi. Hooaja pikkuse ja temperatuuri muutused võivad suurendada invasiivsete kahjurite ja haiguste esinemist ning häirida paljude kohalike metsaliikide elutsüklit.
• Metsadel on oluline roll meie majanduses ja ühiskonnas, luues töökohti, pakkudes toitu, ravimeid, materjale, puhast vett ja palju muud. Metsades on rikkalik bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutuste vastu võitlemisel sõltume nende võimest eemaldada atmosfäärist CO2. Kliimamuutused mõjutavad ja paljudel juhtudel ohustavad nende funktsioonide ja teenuste osutamist, suurendades puude suremust, vähendades taimestiku kasvu ning põhjustades raskemaid torme ja sagedasemaid tulekahjusid.
• EL on loonud tervikliku poliitikaraamistiku, et edendada kliimamuutustele vastupanuvõimelisi metsi, mis suudavad pakkuda paljusid ühiskonna nõutud ökosüsteemiteenuseid. See hõlmab ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiat, ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030, ELi uut metsastrateegiat aastani 2030 ja ELi mullastrateegiat aastani 2030. Lisaks sisaldab see selliseid õigusakte nagu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus, ELi looduse taastamise määrus, kavandatav ELi metsaseire määrus ja kavandatav ELi määrus kultiveerimismaterjali kohta.

Mõju ja haavatavus

Umbes 160 miljonit hektarit (39 % ELi maast) on kaetud metsade või muu metsamaaga (vt ELi metsanduse selgitus). Pool Natura 2000 võrgustikust on kaitsealune metsaala, mis hõlmab 38 miljonit hektarit.

Kliimamuutuste kiirus on kiirem kui metsa ökosüsteemide võime looduslikult kohaneda. Äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedus ja tõsidus suureneb, põhjustades enneolematuid sündmusi, nagu metsatulekahjud Arktika piirkonnas, rängad põuad Vahemere piirkonnas ja Kesk-Euroopas, enneolematud kooreüraski puhangud Kesk- ja Ida-Euroopas, millel on laastav mõju Euroopa metsadele. See mõjutab metsade majanduslikku elujõulisust ning metsade suutlikkust pakkuda keskkonnateenuseid, nagu puhas vesi ja õhk, toit ja kiudained, CO2 sidumine, süsinikuvaru, erosioonitõrje ja metsade bioloogilise mitmekesisuse elupaigad. Hiljutine uuring näitab, et puude võrastiku suremus Euroopas on alates 20. sajandi lõpust kahekordistunud, mõjutades igal aastal 1 % EL 27 metsaalast.

Poliitikaraamistik

Uues ELi metsastrateegias aastani 2030 on sätestatud Euroopa Liidu metsade kaitse ja taastamine. Selle eesmärk on toetada metsade sotsiaal-majanduslikke funktsioone, kaitsta ja taastada ELi metsaala, et võidelda kliimamuutuste vastu ja pöörata ümber elurikkuse vähenemine. Strateegias keskendutakse järgmisele: tõhus seire kavandatud metsaseireseaduse kaudu, rahalised stiimulid metsaomanikele, et parandada ELi metsade kvantiteeti ja kvaliteeti, edendada metsade säästvat kasutamist, arendada oskusi ja anda inimestele võimalus harjutada metsade säästvat majandamist, bioloogiliselt mitmekesiste metsade taasmetsastamist ja metsastamist, istutades 2030. aastaks 3 miljardit puud. Viimane on osa lubadusest kaitsta ja taastada loodust koos 2023. aasta lõpus kokku lepitud uue ELi looduse taastamise määrusega.

Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest ja ELi uuest elurikkuse strateegiast aastani 2030 sisaldab uus metsastrateegia meetmeid metsade kaitse ja taastamise tugevdamiseks, metsade kestliku majandamise edendamiseks ning ELi metsade seire ja tõhusa detsentraliseeritud planeerimise parandamiseks, edendades nende multifunktsionaalset rolli ja aidates täita kohanemisnõudeid.

Lisaks on LULUCFi määruses siduv kohustus vähendada heidet, et tagada 2026. aastaks mitte ainult metsade, vaid kogu maakasutuse (sealhulgas märgalade) arvessevõtmine. See toetab metsandusettevõtjaid puittoodete kliimaalase kasu suurema nähtavuse kaudu, kuna puittooted võivad säilitada atmosfäärist seotud süsinikku ja asendada heitemahukaid materjale.

Teadmistebaasi parandamine

Hiljutised tõendid, mis on kokku võetud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuenda hindamisaruande II töörühma aruandes „Climate Change 2022: Mõju, kohanemine ja haavatavus näitavad, et kasvav jätkusuutmatu maakasutus mõjutab negatiivselt bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemide võimet kliimamuutustega kohaneda. Prognoositavad kliimamuutused koos jätkusuutmatute metsamajandamistavadega põhjustavad maailma metsade hävimist ja degradeerumist. Metsaökosüsteemides on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise oht mõõdukas kuni suur. Metsadega kohanemine hõlmab metsade säilitamist, kaitset, taastamist ja säästvaid metsamajandamistavasid. Teadmistebaasi tugevdamist peetakse oluliseks, et metsi kestlikult majandada koos kliimamuutustest tulenevate lisaprobleemidega. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma muudes eriaruannetes (kliimamuutused ja maa ning aruanne globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra) osutatakse tõsistele mõjudele eri metsatüüpidele ning hinnatakse säästva maakasutuse ja metsamajandamise võimalusi.

Euroopa metsateabesüsteem (FISE) on andmete ja teabe ühtne kontaktpunkt metsaga seotud poliitika toetamiseks Euroopas. See sisaldab seoseid, vahendeid ja muid ressursse, mis on olulised metsade seisundi ja tervise teadmusbaasi parandamiseks ning metsade vastupanuvõime parandamiseks, sealhulgas kliimamuutustega kohanemiseks metsandussektoris. Climate-ADAPTi metsandussektori kohanemist käsitlev osa pakub juurdepääsu kõige asjakohasematele teadmistele, andmetele, vahenditele ja suunistele kohanemismeetmete rakendamiseks kohapeal. Forest Europe on ka oluline portaal ja ressurss, mis käsitleb üleeuroopalisi dialoogi- ja koostööprotsesse, Euroopa metsapoliitikat, sealhulgas teavet säästva metsamajandamise, üleeuroopalise tuleohutusvahendi ning roheliste töökohtade ja metsahariduse kohta. Eurostatil on ka palju üle-euroopalist metsastatistikat riikide kaupa.

Rakendus Forest Forward töötati välja ka selleks, et teavitada ettevõtete omanikke ja tehnilisi töötajaid kliimamuutuste mõjust metsatööstuse jaoks väärtuslike liikide levikule. Selles kasutatakse Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) andmeid ja muid Copernicuse teenuseid saab kasutada metsapõhiste rakenduste väljatöötamiseks, et optimeerida metsamajandamist ja sellega seotud majandustegevust.

Hiljuti avaldati veebisaidil Climate-ADAPT mitu juhtumiuuringut ja aruandeartiklit, et aidata kirjeldada metsade mõningast kohanemist Euroopa eri piirkondades (nt Vahemere piirkonna metsade ja Belgia Soniani metsa puhul) . Vt ka uusimaid tõendeid Euroopa metsade suutlikkuse kohta toetada elurikkust, eemaldades ja säilitades samal ajal atmosfäärist süsinikku, või suuniseid looduslähedasema metsamajandamise kohta.

Teadmiste jagamiseks ning metsandusliitude ja -töötajate ühendamiseks on loodud mitmeid võrgustikke ja ühendusi: Euroopa piirkondade innovatsioonivõrgustik ERIAFF, Euroopa metsamajandajate liit, Euroopa metsamajandajate konföderatsioon , Euroopa Riigimetsade Assotsiatsioon , ja Euroopa Agrometsanduse Föderatsioon. Lisaks viivad Euroopa Metsainstituut ja Forest Europe läbi teadusuuringuid ja pakuvad poliitilist tuge metsaga seotud küsimustes, ühendades teadmised tegevusega.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 on suurim ELi pikaajaline eelarve, mida on kunagi rahastatud, ning koos taasterahastuga „NextGenerationEU“ on selle maht 1,8 triljonit eurot. Mitmeaastase finantsraamistiku eesmärk on: i) toetada teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu Euroopa Liidu ajakohastamist, ii) edendada kliima- ja digipööret, iii) parandada valmisolekut, taastumist ja vastupanuvõimet. 30 % ELi eelarvest kulutatakse kliimamuutuste vastu võitlemisele, pöörates erilist tähelepanu bioloogilise mitmekesisuse kaitsele. ÜPP raames antakse metsandusele rahalist toetust näiteks metsastamiseks, metsamaa loomiseks, tulekahjudest tingitud metsakahjustuste ärahoidmiseks või kahjustatud metsade taastamiseks. Samuti on olemas hiljutine toetusdokument ja suunised metsa ökosüsteemi teenuste avaliku ja erasektori maksekavade kohta.

Muud ELi rahastamisallikad kliimamuutustega kohanemiseks metsandussektoris on kättesaadavad kliimameetmete programmi LIFE ja ühise põllumajanduspoliitika teise samba alla kuuluvate maaelu arengu fondide kaudu. Neid võivad täiendada muud Euroopa struktuuri-ja investeerimisfondid, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), sealhulgas programm INTERREG Europe.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.

Kohanemise MRE

Parem metsaseire kogu Euroopas võimaldab võtta meetmeid piiriüleste kahjurite, põudade ning metsa- ja maastikupõlengute ohtude vastu, mida kliimamuutused süvendavad, ning toetab kokkulepitud ELi õigusaktide järgimist. Sel põhjusel on komisjon teinud ettepaneku uue ELi metsaseireseaduse kohta.  See võimaldab koguda ja jagada terviklikke, õigeaegseid ja võrreldavaid metsaandmeid, mis on saadud Maa seire tehnoloogia ja maapinnal tehtud mõõtmiste abil, et toetada otsuste tegemist ja poliitika rakendamist.