Metsandus (uus)

Metsandus

Kliimamuutuste kiire tempo võib ületada metsa ökosüsteemide loomuliku kohanemisvõime. See suurendab tormidest, tulekahjudest, kahjuritest ja haigustest tingitud häiringute ohtu, mis mõjutab metsa kasvu ja tootmist. See mõjutab metsanduse majanduslikku elujõulisust, peamiselt Euroopa lõunapoolsetes piirkondades, ning metsade suutlikkust osutada keskkonnateenuseid, sealhulgas muuta CO2 sidumise funktsiooni. 2013. aastal võttis komisjon vastu uue ELi metsastrateegia, milles käsitletakse metsade ja metsandussektori ees seisvaid uusi probleeme.

Kliimamuutused on üks selle peamisi prioriteetseid valdkondi. Metsade kestliku majandamise tagamiseks kindlaks määratud meetmete hulka kuuluvad meetmed metsade vastupanuvõime ja kohanemisvõime säilitamiseks ja suurendamiseks.

Poliitikaraamistik

ELi metsastrateegia (2013) on vastus säästva metsamajandamise uutele väljakutsetele ja metsade multifunktsionaalsele rollile kui põhiaspektidele. Selles mainitakse, kui olulised on meetmed metsade vastupanuvõime ja kohanemisvõime säilitamiseks ja suurendamiseks. See loob aluse ELi ja liikmesriikide ühistele meetmetele, et toetada ja tõhustada säästvat metsamajandamist ja metsade multifunktsionaalset rolli, sealhulgas kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist. ELi maaelu arengu poliitika, mis on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teine sammas, on üks peamisi vahendeid metsandusmeetmete rahastamiseks ELi tasandil. Strateegias julgustatakse võtma meetmeid metsaressursside kasutamiseks viisil, mis minimeerib mõju keskkonnale ja kliimale, ning seatakse esikohale suurema lisaväärtusega metsaväljundid.

2015. aasta metsanduse mitmeaastane rakenduskava sisaldab konkreetset loetelu 2015.–2020. aasta meetmetest, eri tegevustes osalejatest ja ajakavast ning oodatavatest tulemustest. Eraldi käsitletakse metsade ´ kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamist tugeva metsapaljundusmaterjali abil, metsa looduspõhiste lahenduste rakendamist ja metsade panust muude sektorite kohanemisse.

Euroopa Komisjoni ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia sisaldab komisjoni talituste töödokumenti, milles esitatakse põhimõtted ja soovitused kliimamuutustega kohanemisega seotud kaalutluste integreerimiseks 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmidesse.

ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika on koos ühise põllumajanduspoliitikaga teine Euroopa poliitikasammas metsade säästvaks säilitamiseks ja majandamiseks.

Võttes arvesse metsade detsentraliseeritud olemust ning metsaomandi ja metsamajandamise ainulaadsust ELis, peetakse metsamajandamiskavasid maaelu arengu ja bioloogilise mitmekesisuse poliitikas metsade kestlikkuse peamisteks vahenditeks ning need võivad olla ka väärtuslikud vahendid metsade kohanemiseks.

Kohanemisvõimalused elujõulise metsakatte säilitamiseks ja kõigi metsafunktsioonide järjepidevuse tagamiseks ulatuvad inimsekkumisest seoses liikide ja lähtekohtade valikuga, majandamismeetodite kohandamisest, maastiku ühendatuse edendamisest, tõhusamatest tulekahjude ennetamise süsteemidest, metsade kahjurite eest kaitsmise mehhanismidest, tõhusamatest juhtimissüsteemidest, tõhustatud seirest jne.

Teadmistebaasi parandamine

Erinevusi 2 °C ja 1,5 °C globaalse soojenemise mõjude vahel erinevatele metsatüüpidele on hinnatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra.

Teadmistebaasi tugevdamist peetakse metsade säästva majandamise seisukohast väga oluliseks. Vaja on tugevat koostööd liikmesriikide ja ELi vahel, et edendada uuenduslikke teadusuuringuid ja tulemuste rakendamist meetmetes.

Selleks et rahuldada kiireloomulist vajadust jagada ja koguda kogu Euroopas ühtlustatud teavet metsade kohta, on loodud Euroopa metsateabesüsteem (FISE), et vabatahtlikult koguda ja ühtlustada kogu Euroopat hõlmavat teavet metsade kohta ning integreerida endised Euroopa infosüsteemid, nagu Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem (EFFIS), ja andmeplatvormid, nagu Euroopa metsaandmete keskus (EFDAC), mis hõlmab kõiki varasemate ELi määruste alusel kogutud ruumiliselt üksikasjalikke andmeid ja varasemate ELi rahastatud projektide tulemusi. FISE sisaldab konkreetset kliimamuutuste moodulit.

Eurostati iga-aastane statistika ELi ja EFTA riikide puidu ja puittoodete tootmise ja nendega kauplemise kohta annab teavet ka kliimamuutuste võimaliku mõju kohta puidutootmisele.

2015. aastal avaldas Euroopa Keskkonnaamet tehnilise aruande Euroopa metsade veesidumisvõime kohta, mis koosneb ökosüsteemipõhistest säästva majandamise lähenemisviisidest, mis mõistavad metsade juhtumiuuringuid.

EEA avaldas 2015. aasta keskkonnaseisundi ja väljavaadete aruandes ka ülevaate metsade kohta. Metsasid käsitletakse ka Euroopa Keskkonnaameti bioloogilise mitmekesisuse aruannetes, nt 2010. aasta aruandes „Bioloogilise mitmekesisuse hindamine Euroopas” ning komisjoni väljaandes Natura 2000 ja metsade kohta.

21 riigi vahelise põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste ühise kavandamise algatuse (FACCE-JPI) eesmärk on teha kindlaks ja edendada meetmeid, mis toovad kaasnevat kasu heitkoguste vähendamise ning põllumajanduse, metsanduse ja bioloogilise mitmekesisuse kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise näol.

2012. aastal käivitati põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI), et aidata kaasa Euroopa Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” elluviimisele. EIP-AGRI töötab selle nimel, et edendada konkurentsivõimelist ja säästvat põllumajandust ja metsandust, aidates tagada toidu, sööda ja biomaterjalide pideva tarnimise, arendades oma tööd kooskõlas oluliste loodusvaradega, millest põllumajandus sõltub.

Teadmiste jagamiseks ning metsandusliidu ja -töötajate ühendamiseks on loodud mitu võrgustikku ja ühendust: Euroopa piirkondade innovatsioonivõrgustik ERIAFF (@ERIAFF_Network), Euroopa Metsameeste Liit ja Euroopa Metsamajand. Maja asutasid 2007. aasta märtsis Euroopa Metsaomanike Keskliit (CEPF) ja Euroopa Riigimetsa Assotsiatsioon (EUSTAFOR). Sellest ajast alates on see pakkunud elavat ja kõrgetasemelist töö- ja kohtumispaika erinevatele Euroopa metsaga seotud organisatsioonidele. Lisaks on Euroopa riigid asutanud Euroopa Metsainstituudi (EFI), et viia läbi teadusuuringuid ja pakkuda poliitilist tuge metsaga seotud küsimustes, ühendades teadmised tegevusega.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

EL rahastab kliimamuutustega kohanemist metsandussektoris kliimameetmete programmi LIFE ja maaelu arengu fondide kaudu.

ELi metsastrateegia kohaselt leiab komisjon, et maaelu arengu fonde tuleks kasutada säästva metsamajandamise rakendamise toetamiseks, sealhulgas kliimamuutustega kohanemiseks. Neid võivad täiendada teised Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), sealhulgas programm INTERREG Europe.

Programmi „EU´s“ teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020“ ajavahemikuks 2014–2020 on suunatud peamiselt teadmistele, mis on vajalikud kliimamuutustega kohanemiseks metsanduses ühiskondliku väljakutse nr 2 „Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud ning biomajandus“ raames.