Metsandus uus

Metsandus

Kliimamuutuste kiire tempo võib ületada metsaökosüsteemide loomuliku kohanemisvõime. See suurendab tormidest, tulekahjudest, kahjuritest ja haigustest tingitud häirete ohtu, mis mõjutab metsade kasvu ja tootmist. See mõjutab metsanduse majanduslikku elujõulisust, peamiselt Euroopa lõunapoolsetes piirkondades, ning metsade suutlikkust pakkuda keskkonnateenuseid, sealhulgas muutusi CO2 siduja funktsioonis. 2013. aastal võttis komisjon vastu uue ELi metsastrateegia, millega reageeritakse metsade ja metsandussektori ees seisvatele uutele väljakutsetele.

Kliimamuutusi peetakse üheks peamiseks prioriteetseks valdkonnaks. Säästva metsamajandamise tagamiseks kindlaks määratud meetmete hulka kuuluvad meetmed metsade vastupanuvõime ja kohanemisvõime säilitamiseks ja suurendamiseks.

Poliitikaraamistik

ELi metsastrateegias (2013) käsitletakse säästva metsamajandamise uusi väljakutseid ja metsade multifunktsionaalset rolli kui põhiaspekte. Selles mainitakse, kui olulised on meetmed metsade vastupanuvõime ja kohanemisvõime säilitamiseks ja suurendamiseks. See loob aluse ELi ja liikmesriikide ühistele meetmetele, et toetada ja tõhustada metsade säästvat majandamist ja metsade multifunktsionaalset rolli, sealhulgas kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist. ELi maaelu arengu poliitika, mis on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teine sammas, on üks peamisi vahendeid metsandusmeetmete rahastamiseks ELi tasandil. Strateegias julgustatakse võtma meetmeid metsaressursside kasutamiseks viisil, mis minimeerib mõju keskkonnale ja kliimale, ning seatakse prioriteediks metsaväljundid, millel on suurem lisaväärtus.

2015. aasta metsanduse mitmeaastane rakenduskava (Forest MAP) sisaldab konkreetset meetmete loetelu aastateks 2015–2020, eri tegevustes osalejaid ja ajastust ning oodatavaid tulemusi. Eraldi käsitletakse metsade kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamist tugeva metsapaljundusmaterjali kaudu, metsa looduspõhiste lahenduste rakendamist ja metsade panust muude sektorite kohanemisse.

Euroopa Komisjoni ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia sisaldab komisjoni talituste töödokumenti, milles esitatakse põhimõtted ja soovitused kliimamuutustega kohanemise kaalutluste integreerimiseks 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmidesse.

ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika on koos ühise põllumajanduspoliitikaga teine Euroopa poliitikasammas metsade säästvaks säilitamiseks ja majandamiseks.

Võttes arvesse metsade detsentraliseeritud olemust ning metsaomandi ja metsamajandamise ainulaadsust ELis, peetakse metsamajandamiskavasid maaelu arengu ja bioloogilise mitmekesisuse poliitika raames metsade kestlikkuse peamisteks vahenditeks ning need võivad olla ka väärtuslikud vahendid metsade kohandamiseks.

Kohanemisvõimalused elujõulise metsakatte säilitamiseks ja kõigi metsafunktsioonide jätkuvus ulatuvad inimsekkumisest liikide ja päritolu valikul, majandamismeetodite kohandamisest, maastiku ühendatuse edendamisest, täiustatud tulekahjude ennetamise süsteemidest, metsade kahjurite eest kaitsmise mehhanismidest, tõhustatud juhtimissüsteemidest, tõhustatud seirest jne.

Teadmusbaasi parandamine

Erinevusi 2 °C ja 1,5 °C globaalse soojenemise vahel on hinnatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra.

Teadmistebaasi tugevdamist peetakse metsade säästva majandamise seisukohast väga oluliseks. Vaja on tihedat koostööd liikmesriikide ja ELi vahel, et edendada uuenduslikke teadusuuringuid ja tulemuste muutmist meetmeteks.

Selleks et rahuldada kiireloomulist vajadust jagada ja koguda üleeuroopalist ühtlustatud teavet metsade kohta, on loodud Euroopa metsateabesüsteem (FISE), et vabatahtlikult koguda ja ühtlustada üleeuroopalist teavet metsade kohta ning integreerida endised Euroopa infosüsteemid, nagu Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem (EFFIS), ja andmeplatvormid, nagu Euroopa metsaandmete keskus (EFDAC), mis hõlmab kõiki varasemate ELi määruste alusel kogutud ruumiliselt üksikasjalikke andmeid ja varasemate ELi rahastatud projektide tulemusi. FISE sisaldab konkreetset kliimamuutuste moodulit.

Eurostati iga-aastane statistika ELi ja EFTA riikide puidu ja puittoodete tootmise ja kaubanduse kohta annab samuti teavet kliimamuutuste võimaliku mõju kohta puidutootmisele.

Euroopa Keskkonnaamet avaldas 2015. aastal tehnilise aruande Euroopa metsade veesidumispotentsiaali kohta, mis hõlmab ökosüsteemipõhiseid säästva majandamise lähenemisviise, mis hõlmavad metsa juhtumiuuringuid.

EEA avaldas ka ülevaate metsadest keskkonnaseisundi ja tulevikuväljavaadete 2015. aasta aruandes. Metsi käsitletakse ka Euroopa Keskkonnaameti bioloogilist mitmekesisust käsitlevates aruannetes,nt 2010. aasta aruandes „Assessing biodiversity in Europe” (Bioloogilise mitmekesisuse hindamine Euroopas)ning komisjoni väljaandes Natura 2000 ja metsade kohta.

21 riiki hõlmava põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste ühise kavandamise algatuse (FACCE-JPI) eesmärk on teha kindlaks ja edendada meetmeid, mis toovad kasu heitkoguste vähendamisest ning põllumajanduse, metsanduse ja bioloogilise mitmekesisuse vastupanuvõime suurendamisest kliimamuutuste suhtes.

2012. aastal käivitati põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI),et aidata kaasa Euroopa Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” elluviimisele. EIP-AGRI töötab selle nimel, et edendada konkurentsivõimelist ja säästvat põllumajandust ja metsandust, aidates kaasa pideva toidu, sööda ja biomaterjalidega varustamise tagamisele, arendades oma tööd kooskõlas oluliste loodusvaradega, millest põllumajandus sõltub.

Teadmiste jagamiseks ning metsaühistute ja töötajate ühendamiseks on loodud mitmeid võrgustikke ja ühendusi: ERIAFFi Euroopa innovatsioonipiirkondade võrgustik (@ERIAFF_Network), Euroopa metsamajandajate liit ja Euroopa metsandusmaja. Maja asutasid 2007. aasta märtsis Euroopa Metsaomanike Konföderatsioon (CEPF)ja Euroopa Riigimetsade Assotsiatsioon (EUSTAFOR). Sellest ajast alates on see pakkunud elavat ja kõrgetasemelist töö- ja kohtumispaika erinevatele Euroopa metsaga seotud organisatsioonidele. Lisaks on Euroopa riigid asutanudEuroopa Metsainstituudi, et viia läbi teadusuuringuid ja pakkuda poliitilist tuge metsaga seotud küsimustes, ühendades teadmised meetmetega.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Kliimamuutustega kohanemist metsandussektoris rahastab EL programmi LIFE kliimameetmete ja maaelu arengu fondide kaudu.

ELi metsastrateegia kohaselt leiab komisjon, et maaelu arengu fonde tuleks kasutada selleks, et toetada metsa säästvat majandamist, sealhulgas kliimamuutustega kohanemist. Neid võivad täiendada muud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), sealhulgas programm INTERREG Europe.

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 on suunatud peamiselt teadmistele kliimamuutustega kohanemiseks metsanduses ühiskonnaprobleemi nr 2 „Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud ning biomajandus“ raames.