Maakasutuse planeerimine

Maakasutuse planeerimine

Põhisõnumid

• Maakasutuse planeerimist peetakse üheks kõige tõhusamaks protsessiks, et hõlbustada kliimamuutustega kohanemist kohalikul tasandil. Olemasolevad protsessid ja vahendid, mis on ELis kättesaadavad munitsipaalmaakasutuse planeerimise protsessi kaudu, sealhulgas ametlikud kavad, tsoneerimis- ja/või arendusload, aitavad minimeerida omavalitsuse arenguriske, mis tulenevad üleujutuste, metsa- ja maastikupõlengute, maalihete ja/või muude muutuvast kliimast tulenevate looduslike ohtude prognoositavast mõjust.

Mõju ja haavatavus

Euroopa on üks maailma kõige intensiivsemalt kasutatavaid kontinente. Piirkonnas on suurim asulateks, tootmissüsteemideks (eelkõige põllumajanduses ja metsanduses) ja taristuks kasutatava maa osakaal (kuni 80 %). Siiski tekivad sageli vastuolulised maakasutusega seotud nõudmised, mis nõuavad raskeid kompromisse nõudvaid otsuseid.

Maa hõivamine, valglinnastumine ja majandustegevus põhjustavad elupaikade killustumist, vähendades ökosüsteemide vastupanuvõimet. Killustatus mõjutab kõiki Euroopa piirkondi, isegi väga hõredalt asustatud piirkondi. Killustatuse seire toetab poliitikameetmeid, mille eesmärk on tagada, et allesjäänud elupaigad toetaksid elurikkust.

Maakasutuse planeerimist peetakse üheks kõige tõhusamaks protsessiks, et hõlbustada kliimamuutustega kohanemist kohalikul tasandil. Olemasolevad protsessid ja vahendid, mis on ELis kättesaadavad munitsipaalmaakasutuse planeerimise protsessi kaudu, sealhulgas ametlikud kavad, tsoneerimis- ja/või arendusload, aitavad minimeerida omavalitsuse arenguriske, mis tulenevad üleujutuste, metsa- ja maastikupõlengute, maalihete ja/või muude muutuvast kliimast tulenevate looduslike ohtude prognoositavast mõjust.

Poliitikaraamistik

Maakasutuse planeerimist ja majandamist käsitlevad otsused võetakse tavaliselt vastu kohalikul või piirkondlikul tasandil, nt osana linnaplaneerimisest või põllumajandus- ja metsandustavadest. Euroopa Komisjonil on siiski oma roll selle tagamisel, et liikmesriigid võtaksid oma maakasutuse arengukavades arvesse keskkonnaküsimusi ja rakendaksid maa integreeritud majandamist. Näiteks keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi ja keskkonnamõju hindamise direktiivi kohaldamine, aga ka sektoripõhised määrused, nagu veepoliitika raamdirektiiv, üleujutuste direktiiv, ühine põllumajanduspoliitika ja TEN-T, mõjutavad kohalikku maakasutuspoliitikat.

See, kuidas me oma maad kasutame, mõjutab kõige rohkem meie kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Üle poole meie kasvuhoonegaaside koguheitest (metaan, dilämmastikdioksiid ja süsinikdioksiid) pärineb põllumajandusest. Näiteks loomakasvatuse arvele langeb suur osa meie metaani koguheitest. 2021. aasta juulis võttis Euroopa Komisjon vastu mitu seadusandlikku ettepanekut selle kohta, kuidas ta kavatseb saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsuse, sealhulgas vahe-eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 %. Paketis tehakse ettepanek vaadata läbi mitu ELi kliimaalast õigusakti, sealhulgas transporti ja maakasutust käsitlevad õigusaktid.

2018. aasta mais vastu võetud kehtivate ELi õigusaktide kohaselt peavad ELi liikmesriigid tagama, et maakasutusest, maakasutuse muutusest või metsandusest tulenev arvestuslik kasvuhoonegaaside heide tasakaalustatakse vähemalt samaväärse arvestusliku CO2 sidumisega atmosfäärist ajavahemikul 2021–2030. LULUCFi määrusega rakendatakse ELi juhtide vahel 2014. aasta oktoobris sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt peaksid kõik sektorid, sealhulgas maakasutussektor, andma oma panuse ELi 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisse.

Euroopa majandus ja inimeste heaolu sõltuvad loodusvaradest, sealhulgas toorainest ja ruumist (maaressursid), samuti keskkonnatingimustest, mis soodustavad puhta õhu, vee ja tervisliku toidu pakkumist. Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiüks prioriteetseid eesmärke on „pidevad edusammud kohanemisvõime suurendamisel ja süvalaiendamisel, sealhulgas ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside alusel, vastupanuvõime ja kohanemise tugevdamisel ning keskkonna, ühiskonna ja kõigi majandussektorite haavatavuse vähendamisel kliimamuutuste suhtes, parandades samal ajal ilmastiku ja kliimaga seotud katastroofide ennetamist ja nendeks valmisolekut“. Üks esmatähtsate eesmärkide saavutamist võimaldavaid tingimusi on mulla degradeerumisega tegelemine ning mulla kaitse ja säästva kasutamise tagamine.

Teadmusbaasi parandamine

Copernicuse maismaaseire teenus pakub kaugseireandmeid maakatte ja maakatte muutuste kohta. Maateenistus jaguneb neljaks põhikomponendiks, millest kaks on maakasutusega seotud kõige olulisemad:

• Üleeuroopaline teenus pakub kõrge resolutsiooniga teavet maakatte ja maakasutuse ning selle muutuste kohta, samuti biogeofüüsikaliste parameetrite kohta Euroopa tasandil. Üleeuroopalist komponenti koordineerib Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ja see toodab CORINE maismaakatte andmekogumeid, kõrgresolutsiooniga kihte, biofüüsikalisi parameetreid ja European Ground Motion Service'it. CORINE maakate on ette nähtud aastateks 1990, 2000, 2006, 2012 ja 2018. See vektoripõhine andmekogum sisaldab 44 maakatte ja maakasutuse klassi. Aegrida sisaldab ka maavahetuskihti, mis toob esile muutused maakattes ja maakasutuses.
• Kohalik teenus keskendub erinevatele esmase vastuvõtu keskustele, st piirkondadele, kus esineb sageli konkreetseid keskkonnaprobleeme ja -probleeme. Kohalikku komponenti koordineerib Euroopa Keskkonnaamet ja selle eesmärk on anda konkreetset ja üksikasjalikumat teavet, mis täiendab üleeuroopalise komponendi kaudu saadud teavet. Kohalik komponent keskendub erinevatele esmase vastuvõtu keskustele, st piirkondadele, kus esineb sageli konkreetseid keskkonnaprobleeme ja -probleeme.

Corine Land Coveri aegridade andmete täiendamiseks on välja töötatud täiendavad Copernicuse andmekogumid, nagu läbipaistmatus ja muud kõrgresolutsiooniga temaatilised kihid, ning linnaatlas, mida kasutatakse täiendavateks hindamisteks, nagu maa ringlussevõtt ja maastiku killustumine.

EEA peamine andmeallikas on Copernicuse maismaaseire teenus, mis hõlmab 1990., 2000., 2006., 2012. ja 2018. aasta kohta koostatud Corine Land Coveri andmekogumit ning põhineb koostööl EEA liikmete ja koostööd tegevate riikidega ning Copernicuse programmil. See on näiteks maahõive näitaja aluseks. EEA saab tehnilist tuge Euroopa linna-, maa- ja mullasüsteemide teemakeskuselt (ETC/ULS).