Linnapiirkond

Põhisõnumid

• Linnad on kliimamuutuste suhtes haavatavad oma geograafiliste omaduste ning hoonestatud alade ja veekindlate pindade kõrge taseme tõttu, mis võib põhjustada kõrgemaid kohalikke temperatuure ja sademeterohkeid üleujutusi linnades.
• Kuna prognoositakse temperatuuri tõusu, äärmuslikumaid sademeid ja ELi linnaelanikkonna osakaalu suurenemist praeguselt 74 %-lt 83 %-le, suureneb linnade vajadus nende mõjudega kohaneda.
• ELil on Euroopa linnade ja nende elanike vastupanuvõime suurendamiseks mitu poliitikaraamistikku, sealhulgas ELi kohanemisstrateegia ja ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Samuti on ta välja töötanud mitu algatust, et parandada teadmisi ja andmete kättesaadavust linnade haavatavuse ja kohanemisvõime kohta, sealhulgas linnade kohanemiskaardi vaataja ja Copernicuse linnaatlas; ning pakub poliitikakujundajatele ja praktikutele rahalist ja tehnilist tuge linnade vastupidavamaks ja kohanemisvõimelisemaks muutmisel, näiteks teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ ning linnade kohanemise toetusvahendi kaudu.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Ine Vandecasteele

Euroopas elab üle 74 % elanikkonnast linnapiirkondades ja prognooside kohaselt suureneb see arv 2050. aastaks rohkem kui 83 %-ni. Euroopa linnad ja nende elanikud peavad kohanema ja olema vastupidavad muutustele oma keskkonnas, ilmastikutingimustes ja äärmuslikes sündmustes, nagu kuumalained, veenappus, tugevad vihmasajud koos sademevee äravooluga, üleujutused ja kliimamuutustest tingitud merevee taseme tõus. Pikaajalised kliimamuutused ja äärmuslikud sündmused võivad suurendada majanduslikku kahju, kahjustada hooneid, vähendada rahvatervist, elukvaliteeti ja selliste oluliste teenuste osutamist nagu transport, vesi, energia, eluase, tervishoid ja sotsiaalteenused linnapiirkondades.

Linnade haavatavus kliimamuutuste suhtes on erinev mitmel põhjusel, sealhulgas geograafilise asukoha ja füüsiliste omaduste tõttu. Hoonestatud alade levimus ja haljasalade puudumine toob linnapiirkondades kaasa kõrgemad temperatuurid (nn linna soojussaare efekt), samal ajal kui suur osa läbilaskmatutest pindadest vähendab looduslikku kuivendamist, mis toob tugevate vihmade ajal kaasa tõsisemad üleujutused linnades. Halvad elamistingimused ja halb õhukvaliteet võivad veelgi süvendada äärmusliku soojuse mõju linnapiirkonnas (Euroopakliimariskide hinnang).

Poliitikaraamistik

ELi uues kliimamuutustega kohanemise strateegias (2021) edendatakse kliimateadlikku ja tulevikukindlat poliitikakujundamist, uusi investeeringuid ja linnaplaneerimist. Samuti rõhutatakse vajadust vältida nn kliimapimedaid otsuseid, registreerides, kogudes ja jagades andmeid kliimaga seotud riskide ja kahjude kohta eri sektorite, sealhulgas linnade vahel.

ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 „Toome looduse oma ellu tagasi“ rõhutatakse, et heas seisundis ökosüsteemide, rohelise taristu ja looduspõhiste lahenduste edendamine tuleks süstemaatiliselt integreerida linnaplaneerimisse, sealhulgas avalikesse ruumidesse, taristusse ning hoonete ja nende ümbruse projekteerimisse. Euroopa Komisjon kutsub vähemalt 20 000 elanikuga Euroopa linnu üles töötama välja ambitsioonikad linnaruumi haljastamise kavad. Komisjon toetab liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tehniliste suuniste kaudu ning aitab kaasata rahalisi vahendeid ja suurendada suutlikkust. Selle töö hõlbustamiseks käivitati ELi linnaruumi haljastamise platvorm uue roheliste linnade kokkuleppe alusel koos linnade ja linnapeadega, kes teevad tihedat koostööd Euroopa linnapeade paktiga. Koostöös Eurocitiese ja ICLEIga töötati välja linnaruumi haljastamise kava suunised (veel koostamisel)ning tehakse kättesaadavaks linnaruumi haljastamise kava töövahendi kavand.

Lisaks ELi poliitikale pakuvad ÜRO, riiklikud ja piirkondlikud valitsused linnade kohanemiseks toetavat raamistikku. Lisaks tegutseb Euroopas mitmeid linnade võrgustikke ja ühendusi, mis aitavad suurendada suutlikkust ja toetada linnade kohanemist. Urban Adaptation Map Viewer on Climate-ADAPT, mis annab ülevaate erinevates kohanemisalgatustes osalevatest Euroopa linnadest.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu linnasektorile.

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus rõhutavad, et kliimamuutuste mõju koos edasise linnastumisega suurendab kuumalainete tõsidust ja üleujutuste ohtu, ning rõhutavad linnade kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu kiirendamise tähtsust.

Euroopa Komisjon teeb suuri jõupingutusi teadmistebaasi parandamiseks süsteemse andmete kogumise ja jagamise kaudu. Kõik ELi teaduslike tuletornide, nt Copernicuse andmed on vabalt ja avalikult kättesaadavad kõigile kasutajatele kogu maailmas. Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) eesmärk on pakkuda kliimamuutuste põhinäitajaid, et toetada Euroopa kohanemis- ja leevendamispoliitikat. Urban Atlas pakub usaldusväärseid ja kõrge resolutsiooniga maakasutuskaarte rohkem kui 300 suure linnapiirkonna (LUZ) jaoks Euroopas.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruandes „Linnadega kohanemine Euroopas“ (2020) on esitatud ajakohane tõendusbaas kohanemise kavandamise ja meetmete kohta Euroopas kohalikus kontekstis. Euroopa Keskkonnaameti teises hiljutises aruandes „Finance urban adaptation to climate change“ (Kliimamuutustega kohanemise rahastamine linnades) (2017) käsitletakse kohanemismeetmete rahastamise probleemi.

Interaktiivne linnade kohanemiskaardi vaataja esitab andmeid praeguste ja prognoositavate kliimaohtude kohta, mis mõjutavad Euroopa linnu, ning linnade haavatavuse ja kohanemisvõime kohta. See ühendab erinevatest allikatest pärinevaid andmeid. See võimaldab linnadel uurida enda ja oma kolleegide kliimariske ning kohanemisalgatusi, milles Euroopa linnad osalevad.

Spetsiaalne sisestusleht võimaldab juurdepääsu kõigile asjakohastele Climate-ADAPTi teadmistele, andmetele, vahenditele ja suunistele kohanemiseks linna/kohalikul tasandil.

Euroopa Komisjon avas 2020. aastal veebisaidi „Arukate linnade turg“. Veebilehtede eesmärk on tuua linnad, tööstusharud, VKEd, investorid, teadlased ja teised arukate linnade osalejad kokku, et jagada oma projektiideid ja uurida koostöövõimalusi.

Euroopa Komisjon on Euroopa rohelise kokkuleppe raames käivitanud kliimapakti, mis pakub inimestele, kogukondadele ja organisatsioonidele võimalusi osaleda kliimameetmetes kogu Euroopas.

Intelligentsete linnade väljakutse veebisaidil jagatakse teavet Euroopa Komisjoni algatuse kohta, millega toetatakse 136 linna tipptasemel tehnoloogia kasutamisel, et juhtida arukat, keskkonnahoidlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku taastumist.

Euroopa Komisjon on loonud mitu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programmi, et arendada edasi teadmisi linnade kohanemise kohta. Linnadele korraldatakse teadmiste jagamise üritusi, et jagada kogemusi ja üksteiselt õppida, näiteks Euroopa linnade vastupanuvõime foorum.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (2021–2027) „Euroopa horisont“ hõlmab viit peamist missiooni, mille eesmärk on lahendada suuri probleeme tervishoiu, kliima ja keskkonna valdkonnas. Kliimamuutustega  kohanemist käsitlevas ELi algatuses „Misson on Adaptation to Climate Change“ käsitletakse kohanemist kohalikul tasandil, sealhulgas linnades. Kliimaneutraalsete & arukate linnade missiooni eesmärk on toetada, edendada ja tutvustada 100 Euroopa linna nende süsteemsel üleminekul kliimaneutraalsusele 2030. aastaks ning muuta need linnad innovatsioonikeskusteks kõigi linnade jaoks, tuues kasu elukvaliteedile ja kestlikkusele Euroopas.

Missiooni meetmetesse võib kaasata programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikide või programmiga „Euroopa horisont“ ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide piirkondi ja kohalikke omavalitsusi. Ettevõtjad võivad samuti osaleda, näiteks novaatoritena, kes pakuvad uuenduslikke lahendusi või kliimateenuseid. Rahastamisvõimalused on kättesaadavad rahastamis- ja hankeportaalis, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammi raames.

Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud tegevuskava, milles kirjeldatakse vajalikke investeeringuid ja olemasolevaid rahastamisvahendeid, et saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus. EL annab ka rahalist toetust ja tehnilist abi, et aidata neid, keda üleminek rohelisele majandusele kõige rohkem mõjutab.

Euroopa Komisjon koordineerib liikmesriikide vahel teadusuuringuid ja investeeringuid linnade kliimamuutustele vastupanuvõime valdkonnas ning rahastab linnapõhiseid kliimamuutuste alaseid teadusuuringuid programmi „Euroopa horisont“ raames ühiselt kavandatud, kaasrahastatud ja institutsionaliseeritud projektikonkursside kaudu. Climate-KICi eesmärk on arendada paljutõotavaid kliimainnovatsioone ja tuua need turule. Selle teemad hõlmavad nii kohanemist kui ka säästvat linnaarengut. Programmi „Euroopa horisont“ raames tegutsev Euroopa Innovatsiooninõukogu toetab innovatsiooni ning ühendab piirkondlikke ja riiklikke innovatsioonis osalejaid. Lisaks on Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus ning programmid ESPON 2020 ja COST käsitlenud linnade vastupanuvõimet ja kohanemist.

Euroopa Regionaalarengu Fond näeb ette vähemalt 5 % vahendite eraldamise linnade säästvaks arenguks. Sellest rahastatakse ka INTERREGi piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö programme, mille projektikonkurssides käsitletakse linnade kohanemist.

Euroopa Investeerimispank kaalub kohanemist integreeritud ja säästva linnauuenduse rahastamisel oma JESSICA programmi kaudu. Looduskapitali rahastamisvahendit saab kasutada looduspõhiste kohanemismeetmete rahastamiseks ning energiatõhususe erasektoripoolse rahastamise vahend võimaldab ELi liikmesriikide kohalikel pankadel anda energiatõhususe meetmete jaoks laene.

Linnapeade pakti interaktiivses rahastamisjuhendis kogutakse teavet mitmesuguste linnadele avatud rahastamisalgatuste kohta, mida haldavad Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja peamised finantsasutused, nagu Euroopa Investeerimispank.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

ELi linnapeade kliima- ja energiapakt koondab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes on vabatahtlikult pühendunud ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele ja ületamisele. Nad pakuvad kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tehnilist ja metoodilist tuge kliimamuutustega kohanemise strateegiate kavandamisel ja rakendamisel. Algatusega on liitunud ligi 9000 linna üle kogu ELi.

Linnadega kohanemise toetusvahend, mis on osa linnapeade pakti teadmusbaasist, aitab kohalikel kohanemisspetsialistidel kavandada ja rakendada oma kohanemismeetmeid, toetades kogu kohanemistsüklit alates poliitilise toetuse saamisest kuni riskide ja haavatavuse hindamiseni, strateegia ja tegevuskava väljatöötamiseni, meetmete rahastamiseni ning nende tulemuste jälgimise ja hindamiseni.

Linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine on olulised meetmed kliimamuutuste mõju parandamiseks, näiteks kogu linna hõlmava rohelise taristu või looduspõhiste lahenduste väljatöötamine. EL toetab säästvat maakasutuse planeerimist. Selleks et aidata linnadel oma rohelise taristu strateegiaid edasi arendada, on EEA välja töötanud mitu rohelise taristu näitajat koos interaktiivse kaardiga.

Linnadega seotud uuenduslikud meetmed on Euroopa Liidu algatus, mis annab kogu Euroopa linnapiirkondadele vahendid, et katsetada uusi ja tõestamata lahendusi linnaprobleemide lahendamiseks. Programm URBACT aitab ELi linnadel teha koostööd ja töötada välja integreeritud lahendusi kõigile nende ees seisvatele linnaprobleemidele, sealhulgas kliimamuutustele ja nendega kohanemisele. C40 Kliimamuutuste riskihindamise suunised aitavad linnadel hinnata kliimamuutustega seotud riske. ICLEI Euroopa vastupanuvõime juhtimise suunised pakuvad tuge, nt kliimamuutustega kohanemise ja linnade vastupanuvõime rakendamisega tegelevad tehnilised töötajad. Kliimamuutustega kohanemise partnerlus kui osa ELi linnade tegevuskavast on parim viis muuta linnade vajadused konkreetseteks meetmeteks.

Lisaks tunnistatakse ökosüsteemipõhise kohanemise olulist rolli kohaliku vastupanuvõime suurendamisel Euroopa omavalitsusi puudutavates linnavõrgustikes, nt linnade vastupanuvõime suurendamise kampaanias (UNDRR), vastupanuvõimeliste linnade iga-aastastel konverentsidel (kestlikkust edendavad kohalikud omavalitsused, ICLEI) ja vastupanuvõimeliste linnade võrgustikus.