3.1 Asjakohaste kohanemisvõimaluste kataloogi loomine

Linnapiirkonnad on inimtegevuse keskused ja neid mõjutavad sageli samaaegselt mitmed kliimamuutustega seotud ohud. Seetõttu peavad kohanemismeetmed hõlmama mitmesuguseid küsimusi, sealhulgas tehnoloogilisi, informatiivseid, organisatsioonilisi, käitumuslikke, ökosüsteemipõhiseid ja sotsiaal-majanduslikke küsimusi eri valitsemistasanditel, nii valdkondlikul kui ka valdkondadevahelisel tasandil. Meetmete kataloogi väljatöötamine võimaldab süstemaatiliselt koguda võimalikke kohandamisvõimalusi konkreetse linnakeskkonna jaoks, mida saab kasutada järgnevas hindamis- ja valikuprotsessis.

Kohanemisvõimaluste kataloogi koostamise alustamisel tuleb kaaluda kohanemise kavandamise üldist lähenemisviisi ja eesmärke omavalitsuses. Üldiselt on kohanemisvõimaluste eesmärk üks või mitu järgmistest:

• aktsepteerida kliimamuutuste mõju ja kanda riskidest tulenevaid kahjusid (nt ohjata meretaseme tõusust taandumist);
• tasaarvestada kahjud riskide või kahjude jagamise või hajutamisega (nt kindlustuse kaudu);
• vältida või vähendada kokkupuudet kliimariskidega ja/või haavatavust kliimariskide suhtes (nt maakasutuse planeerimise, uute üleujutuskaitserajatiste ehitamise või käitumise, asukoha või tegevuse muutmise kaudu);
• kasutada ära uusi võimalusi (nt osaledes uues tegevuses või muutes tavasid, et kasutada ära muutuvaid kliimatingimusi);

Teine võimalus kohanemisvõimaluste kaalumiseks on mõelda, milliseid meetmeid saab võtta. Need võivad olla:

1. Pehmed kohanemismeetmed, mis hõlmavad järgmisi liike:

• juhtimisoskused (nt paindliku tööaja kehtestamine kuumalainete ajal);
• Strateegiline (nt tellib kavandatud linnaehitusprogrammi raames uusi hooneid, millel on kliimamuutustele vastupanuvõimeline disain)
• Ajutine (nt varjutuse kasutamine päikesesoojuse suurenemise vähendamiseks)

2. Tehniline/hall (nt renoveeritud hoone; tõhustada füüsilist kaitset üleujutuste eest, suurendada kanalisatsioonisüsteemide võimsust),

3. Ökoloogiline/roheline (nt rohelise taristu rakendamine või laiendamine vee äravoolu haldamiseks või mikrokliima mõõdukuse tagamiseks).

Omavalitsused võivad keskenduda ka kohanemisvõime suurendamisele, mis hõlmab inimeste, ametiasutuste ja sektorite suutlikkuse arendamist kliimamuutustele tõhusalt reageerida. See hõlmab meetmeid järgmistes valdkondades:

• juurdepääs uurimistulemustele või osalemine uurimisprojektides;
• uuringute tegemine;
• seireandmed ja asjakohased teabeallikad;
• teadlikkuse suurendamine hariduse, kogemuste jagamise ja koolitusalgatuste kaudu; ja
• luua toetav institutsiooniline raamistik, näiteks:
  • standardite muutmine;
  • õigusaktide muutmine;
  • kohalike rahastamismehhanismide loomine;
  • heade tavade suuniste andmine; ja
  • asjakohaste poliitikate, kavade ja strateegiate väljatöötamine.

Meetmete koostamisel tuleks tähelepanu pöörata järgmisele:

• kindlakstehtud nõrkadele kohtadele reageerimiseks meetmete valimine;
• sealhulgas ka ebatraditsioonilised ja uuenduslikud lahendused (tavapärane tegutsemine takistab sageli kohanemist);
• eri liiki võimaluste (nt tehnilised – mittetehnilised) hea kombineerimise tagamine;
• seada pikaajalised eesmärgid lühiajalistest poliitilistest huvidest kõrgemale; ja
• hõlbustades edasist arutelu ning paremat teabevahetust poliitikute ja sidusrühmadega, on soovitatav kirjeldada teabelehtedes kohanemisvõimalusi, järgides ühist struktuuri, nagu on kirjeldatud etapis 4.1.

Kohanemisvõimalusi saab kirjandusallikatest ja andmebaasidest, mida pakuvad teaduseksperdid ja tehnilised konsultandid, mida jagavad kolleegid teistest osakondadest ja asutustest, teiste omavalitsuste esindajad või mis saadakse muudest allikatest sidusrühmade kaasamise kaudu. Viimastel aastatel on teadlased, linnade võrgustikud, riiklikud või piirkondlikud ametiasutused või sidusrühmade organisatsioonid koostanud mitu kohanemisvõimaluste kataloogi (vt seotud ressursse allpool). Need kataloogid peaksid olema aluseks valikutele, mis sobivad konkreetse linnakonteksti ja kindlaksmääratud kohanemiseesmärkidega. Etapp 3.2. Juhised linnapiirkondades juba rakendatud kohanemismeetmete näidete ja juhtumite allikate kohta.

Samuti tuleb tunnistada, et kohanemine ei nõua alati täiesti uusi meetmeid. Kohanemine tähendab sageli linna säästvaks arenguks vajalike tegevuste kaalumist ja kohandamist igal juhul või kohanemise integreerimist olemasolevatesse või uutesse õigusaktidesse, normidesse ja kavadesse (nt üleujutusriski maandamise kavad ELi üleujutuste direktiivi alusel). Linnade jaoks on juba olemas palju kohanemisvahendeid, nt võimalused olemasoleva töö võimendamiseks katastroofiohu vähendamisel või praegused ressursside ja taristu haldamise korraldused ja kavad (vt ka etapp 2.6).