Veetundlik metsamajandamine

Selle kohanemisvõimaluserakendamine nõuab eri osalejate (jõehaldajad, põllumajandustootjad, metsateenistused,poliitikakujundajad, eraomanikud jne)kaasamist, et muuta kohanemisvõimalusevastuvõtmine teostatavaks. Sidusrühmadel on oluline roll ka rakendatud meetmete haldamisel. Tuleksedendadateavituskampaaniaid ja muid konkreetseid tegevusi märgaladeja metsade kui veekäitlejate rolli kohta, et suurendada teadlikkust eri sidusrühmade seas kogu valgalas (riiklikud ametiasutused, avalik ja erasektor). 

Maa-, metsa- ja veemajandajatepeamine ülesanne on maksimeerida metsast saadavat mitmesugust kasu, kahjustamata veevarusid ja ökosüsteemi toimimist. Selle probleemi lahendamiseks on kiiresti vaja paremini mõista metsade/puude ja vee vastastikust mõju (eriti valgaladel), suurendada teadlikkust ja suutlikkust metsa hüdroloogia valdkonnas ning lõimida need teadmised ja uurimistulemused poliitikasse ja meetmetesse. Samuti tuleks avalikustada kasu üles- ja allavoolu asuvatele populatsioonidele, et metsamajandamise võimalusi tunnustataks oluliste ja vastuvõetavatena. Samuti on vaja välja töötada institutsioonilised mehhanismid, et suurendada sünergiat metsades ja veeküsimustes ning rakendada ja jõustada riiklikke ja piirkondlikke tegevusprogramme. 

Kulud võivad piirata majandamiseeskirjade kohandamist metsakasvatuses, et parandada puuvee tasakaalu. Turupõhised korraldused on tootmisahela eelmise etapi maakasutajate jaoks võimalus katta metsaga kaetuse säilitamise kulud ja rahastada muid maamajandamistavasid valgalade teenuste kaitsmiseks. Eriti eramaal on metsakaitse tagamiseks vaja stiimuleid. Kuigi valdav enamik kogemusi on saadud väljaspool Euroopat, võivadturupõhised lähenemisviisid, mille puhul maksed sõltuvad soovitud tulemuste saavutamisest (nt keskkonnateenuste eest tasumine, riiklikud tööturuasutused), aidata ressursse tõhusamalt jaotada ja kulutõhusamaid lahendusi leida. Neid peetakse metsateenuste reguleerimise ja säilitamise stiimuliteks. UuesELimetsastrateegias julgustatakse liikmesriike vastavalt oma riigi oludele looma metsaomanikele ja -majandajatele ökosüsteemi teenuste eest maksmise kava. Riiklike tööturuasutuste algatused on erinevas vormis, sõltuvalt teenuse omadustest, neid tootvate ökosüsteemi protsesside ulatusest ning sotsiaal-majanduslikust ja institutsionaalsest kontekstist. Need ulatuvad mitteametlikest kogukonnapõhistest algatustest, formaalsematest vabatahtlikest lepingulistest kokkulepetest üksikute osapoolte vahel kuni keerukate kokkulepeteni mitme osapoole vahel, mida hõlbustavad vahendusorganisatsioonid.

Omandiõigustel on oluline roll ka majanduslikes stiimulites, sest need määravad kindlaks, kellel on juurdepääs hüvedele ja kes vastutab nende hüvede pakkumise kulude eest. Kui kulude ja tulude jaotust ei peeta õiglaseks ning kui olulised sidusrühmad on tõrjutud või ebasoodsas olukorras, on neil vähe motivatsiooni koostööd teha. Näiteks ei ole ülemiste valgalade kasutajatel ilma selge maaomandiõiguseta õigust sõlmida lepinguid ja seega ei saa nad toetusi. 

Metsamajandamisvõimaluste tegeliku kasu näitamine ja kvantifitseerimine nende jaoks, kellelt selle eest tasu nõutakse, on siiski üsna keeruline. See nõuab arusaamist keerukatest ökosüsteemi protsessidest aja jooksul konkreetsetes kohtades, tõhusate juhtimismeetmete kindlakstegemist nende säilitamiseks ja piisavat kindlust, et ostjatel on tulevikus kasu. Kõige tõhusamate ja tulemuslikumate lähenemisviiside leidmine nõuab ka suutlikkust õppida ja kohaneda uue teabega.

Metsad täidavad mitmeid funktsioone ja pakuvad mitmeid ökosüsteemi teenuseid, sealhulgas veemajandusega seotud teenuseid, nagu: 

• magevee säilitamine ja sellega varustamine mitmesuguseks inimkasutuseks; 
• voolu reguleerimine ja filtreerimine, mis aitavad säilitada baas- või kuivhooaja voolu, võimaldavad pinnasesse, põhjavette, märgaladele ja lammidele salvestatud vee taastumist ning põhjavee taseme kontrollimist.

• Vee äravoolu kontroll, vältides äärmuslikke äravoolusid,vähendades seega üleujutustest tulenevaid kahjustusi 
• vee kvaliteeti mõjutavate saasteainete ja setete püüdmine; 
• elupaikade mitmekesisuse ja ökosüsteemide vastupanuvõimesäilitamine; 
• kultuuriväärtuste,sealhulgas turismi, vaba aja veetmist ja traditsioonilisi eluviise toetavate esteetiliste omaduste säilitamine. 

Lisaks võivad majandamismeetmed, mis kaitsevad metsade veega seotud funktsioone, säästa kulusid, mis on seotud vee puhastamisega eri kasutusviiside jaoks. Tõepoolest tunnistatakse, et metsaaladelt pärit vesi vajab vähem puhastamist kui muudest vett saastavatest sektoritest pärit vesi (Miettinen, 2020). Iga vesikonna metsaga kaetuse 10 % suurenemise korral vähenevad veepuhastuskulud ligikaudu 20 %, kuni ligikaudu 60 % metsaga kaetusepuhul (vesikonnakaitsekeskus – metsja joogivesi). Hoolduskulud vähenevad, kui metsaga kaetus on 70–100 %. Kulude kokkuhoiu hinnangud võivad kohati erineda ja vajavad konkreetseid uuringuid, mis toetavad kulutõhusa poliitika kujundamist. 

2021. aasta lõpus avaldatuduue ELi metsastrateegiaeesmärk on parandada ELi metsade kvantiteeti ja kvaliteeti ning tugevdada nende kaitset, taastamist ja vastupanuvõimet. See suurendab metsade potentsiaali pakkuda mitmeid ökoloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke teenuseid, sealhulgas neid, mis on seotud metsade ja vee vahelise seosega. Lisaks kuulub hiljuti vastu võetud ELi elurikkuse strateegia 2030eesmärkide hulka kahjustatud Euroopa ökosüsteemide taastamine, istutades 2030. aastaks vähemalt 3 miljardit lisapuud, mis suurendab metsaga kaetust kogu Euroopas. 

Metsandusmeetmete peamine ELi rahastamisallikas on ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja eelkõige sellemaaelu arengu programm„teine sammas“. 2020. aasta järgse reformitud ÜPP raames saavad liikmesriigid oma riiklike strateegiakavade kaudu julgustada metsamajandajaid metsi kestlikult säilitama, kasvatama ja majandama. Veepoliitika raamdirektiivis nõutakse, et liikmesriigid koostaksid iga valgalapiirkonna jaoks veemajanduskavad, sealhulgas meetmeprogrammid. Meetmeprogrammide meetmed on otseselt seotud maaelu arengu programmi 2. telje meetmetega ja muude metsandusküsimustega seotud ELi poliitikavaldkondadega, nagu ELi metsanduse tegevuskava, Natura 2000 ja biomassi tegevuskava. 

Sellevõimaluserakendamise aeg on väga erinev, sest see sõltub sellest, milliseid meetmeid võetakse metsade janende ökosüsteemi teenuste kaitsmiseks ja taastamiseks. Mõne meetme rakendamise aeg võib olla väga lühike, kuid see võib nõuda ka korralikku säilitamist pikas perspektiivis. Lisaksvõib vee kvaliteedi ja kvantiteeditäielik taastumine pärast metsade taastamist võtta palju aastaid (rohkem kui 25 aastat).

Lõputu, kui majandamiskava säilitatakse ja kohandatakse