All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesPõhisõnumid
- Kliimamuutused süvendavad olemasolevat inimtekkelist survet mere- ja rannikualadele ning sellel on märkimisväärsed tagajärjed kalandusele, vesiviljelusele ja mereökosüsteemidele. Ookeanitingimuste muutused mõjutavad juba kalavarusid, saagikust, liikide levikut ja püügipiirkondi, samas kui äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine ja intensiivsus mõjutavad eeldatavasti kõiki sinise majanduse sektoreid.
- EL tegeleb nende probleemidega, tugevdades merealast teadmusbaasi selliste algatuste kaudu nagu Copernicuse mereteenus ning Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk, mis pakuvad tasuta ja avatud juurdepääsu kvaliteetsetele mereandmetele ja -teabele kogu maailmas. EL edendab kliimamuutustega kohanemist ka merestrateegia raamdirektiivi kaudu. Selle eesmärk on kaitsta mereökosüsteemi ja elurikkust, millest sõltub meie tervis ning merendusega seotud majanduslik ja sotsiaalne tegevus.
- Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (2021–2027) toetatakse uuenduslikke projekte, mis aitavad kaasa vee- ja mereressursside kestlikule majandamisele ja kasutamisele. See hõlmab algatusi, mis tugevdavad vastupanuvõimet ja kliimamuutustega kohanemist kalandus-, vesiviljelus- ja laiemas merendussektoris.
Miks on kliimamuutustega kohanemine mere- ja kalandussektori jaoks oluline?
Kliimamuutused muudavad põhjalikult mereökosüsteeme. Ookeaniveed muutuvad soojemaks, happelisemaks ja vähem hapnikuga varustatuks, millel on kaugeleulatuv mõju elurikkusele, ökosüsteemi toimimisele ja merekeskkonna pakutavatele teenustele.
Meretemperatuuri tõus põhjustab muutusi liikide levikus ning muudab kalapopulatsioonide kasvu, paljunemist ja arvukust. Ookeanide hapestumine vähendab kaltsifitseerivate organismide, sealhulgas karpide, korallide ja teatavate planktoniliikide võimet moodustada ja säilitada oma koored ja skeletid, millel on tagajärjed, mis võivad peegelduda kogu mere toiduvõrkudes. Samal ajal mõjutab hapnikusisalduse vähenemine liikide levikut ning suurendab hüpoksiliste ja anoksiliste tingimuste esinemist, eelkõige suletud meredes, nagu Läänemeri, ja estuaarikeskkonnas. Need muutused ohustavad liikide ellujäämist ja kahjustavad ökosüsteemi tervist.
Kliimamuutused mõjutavad ka toitainetega saastumist, et suurendada kahjulike vetikate õitsemise esinemist ja tõsidust, millel on kahjulik mõju mereökosüsteemidele, kalandusele, turismile, majandustegevusele ja inimeste tervisele.
Arktikas toimuvad mõned kõige kiiremad kliimamuutused planeedil, kus temperatuur tõuseb tunduvalt üle maailma keskmise. Need muutused aitavad kaasa meretaseme tõusule ja muudavad ookeanide ringluse mustreid, mõjutades mere esmast tootlikkust ja ökosüsteemi dünaamikat. Koos kasvava inimtegevusega piirkonnas kujutavad need arengud endast kasvavat ohtu Arktika bioloogilisele mitmekesisusele, kalandusele ja kohalikele elatusvahenditele.
Kliimamuutuste mõju ei avaldu isoleeritult. Neid süvendavad muud inimtegevusest tingitud survetegurid, sealhulgas ülepüük, elupaikade halvenemine ja merereostus nii avamerel kui ka rannikualadel. Nende stressitegurite kumulatiivne mõju avaldab mereökosüsteemidele ja nende pakutavatele olulistele teenustele üha suuremat survet.
Kalandus ja merevesiviljelus kogevad juba praegu muutuva kliima tagajärgi, mis tulenevad tootlikkuse muutumisest, sihtliikide muutumisest ja püügipiirkondade muutumisest. Edaspidi mõjutavad äärmuslike ilmastikunähtuste süvenemine ja üha keerulisemad tingimused merel eeldatavasti kogu sinist majandust, sealhulgas meretransporti, sadamatoiminguid, rannikuturismi ja avamere taastuvenergia tootmist.
Esimeses Euroopa kliimariskide hindamises (EUCRA) tehti kindlaks, et kliimamuutuste ja muude inimtekkeliste survetegurite koosmõjust tulenev mereökosüsteemide seisundi halvenemine on üks Euroopa kõige pakilisemaid kliimariske. Samuti rõhutati ökosüsteemide omavahelist seotust. Selles märgiti, et kliimamõju maismaa- ja mageveekeskkonnale võib kanduda üle ranniku- ja meresüsteemidesse, võimendades riske kõigis sektorites ja piirkondades.
Uuri lähemalt
Välislingid
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?









