All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesPõhisõnumid
Euroopa mägipiirkonnad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud piirkondade hulka. Sajandi lõpuks prognoositakse mägimaastikel põhjalikke füüsilisi muutusi, sealhulgas märkimisväärset liustike massikadu, vähenenud lumekatet, muutuvaid ökosüsteeme ja muutunud hüdroloogilisi režiime. Need muutused ulatuvad kõrgemast keskkonnast kaugemale, mõjutades jalameid, orge ja lamme.
Kliimamuutustele vastupanuvõime tugevdamine mägipiirkondades nõuab kohanemist mitmes sektoris, eelkõige veemajanduses, põllumajanduses, metsanduses ja turismis. Integreeritud kohanemismeetodid on olulised, et lahendada mägikogukondade ja ökosüsteemide ees seisvaid omavahel seotud probleeme.
EL pakub mitmesuguseid rahastamisvõimalusi, et toetada kliimamuutustega kohanemist ja kestlikku arengut mägipiirkondades. Sellised vahendid nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond võivad toetada investeeringuid vastupanuvõimelisse taristusse, ökosüsteemide taastamisse, innovatsiooni, tööhõivesse ja maaelu arengusse.
Miks on kliimamuutustega kohanemine mägipiirkondade jaoks oluline?
Kliimamuutused kujundavad juba ümber Euroopa mägipiirkondi, mida peetakse laialdaselt kliimatundlikeks keskkondadeks. Sajandi lõpuks on Euroopa mägisüsteemides oodata märkimisväärseid füüsilisi muutusi. Prognoositakse, et liustikud läbivad olulise ja paljudel juhtudel pöördumatu massikao. Kliimamuutused mõjutavad ka madalamaid mägipiirkondi, eelmäestikke ja allavoolu asuvaid lamme, millel on kaugeleulatuv mõju veevarudele, põllumajandusele, turismile, ökosüsteemidele ja inimeste tervisele.
Mägipiirkondi iseloomustab keeruline topograafia ja kliimatingimuste suured erinevused suhteliselt lühikestel vahemaadel. Selle tulemusena on kliimamõju eri kõrgustel ja paikkondades sageli väga erinev. Temperatuuri tõus ja sademete hulga muutumine peaksid nihutama hooajalisi lumeliine kõrgematele kõrgustele, vähendama lumekatte kestust ja lühendama talvehooaegu. Need muudatused mõjutavad vee hoiustamist ja kättesaadavust ning talveturismi, mis sõltub usaldusväärsetest lumeoludest.
Kliimamuutused põhjustavad eeldatavasti ka märkimisväärseid ökoloogilisi muutusi. Prognooside kohaselt kasvavad puude read ülespoole, samas kui metsa koosseis ja levik võivad madalamatel ja keskmise kõrgusega aladel muutuda. Need muutused võivad mõjutada elurikkust, ökosüsteemi teenuseid ja mägimaastike vastupanuvõimet kliimaga seotud häiretele.
Ulatuslike kõrgusvahemikega mägipiirkondades, nagu Alpid, muudavad kliimamuutused hüdroloogilisi tsükleid ja veetasakaalu. Need muutused mõjutavad hüdroenergia tootmist, veevarustust, linna äravoolusüsteeme ja siseveelaevandust. Samal ajal eeldatakse, et veega seotud ohtude, sealhulgas üleujutuste, prahivoogude ja maalihete sagedus ja intensiivsus suurenevad.
Äärmuslikud sademed ja nendega seotud nõlvade ebastabiilsus tekitavad mägikogukondadele ja -taristule üha suuremat muret. Maalihked ja muud astmelised ohud võivad häirida transpordivõrke, kahjustada elutähtsat taristut ja avaldada laiemat sotsiaal-majanduslikku mõju väljaspool mõjutatud piirkondi. Esimeses Euroopa kliimariskide hindamises (EUCRA) rõhutatakse, et üha olulisem on tegeleda nende omavahel seotud riskidega ennetavate kohanemismeetmete abil, mis tugevdavad mägipiirkondade ja neist sõltuvate kogukondade vastupanuvõimet.
Uuri lähemalt
Välislingid
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?









