Looduspõhised lahendused

Põhisõnumid

• Euroopa Komisjon määratleb looduspõhiseid lahendusi järgmiselt: „Loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maastikele ja meremaastikele rohkem ja mitmekesisemaid loodus- ja looduslikke iseärasusi ja protsesse kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusate ja süsteemsete sekkumiste kaudu.“ Looduspõhised lahendused peavad tooma kasu elurikkusele ja toetama mitmesuguste ökosüsteemiteenuste osutamist.
• Ühinenud Rahvaste Organisatsioon leppis 2022. aasta märtsis viiendal ÜRO Keskkonnaassambleel (UNEA 5) kokku looduspõhiseid lahendusi käsitlevas resolutsioonis, millel on palju sarnasusi Euroopa Komisjoni määratlusega.
• Looduspõhiseid lahendusi tunnustatakse mitmeotstarbeliste lahendustena, millel on sageli suurem lisakasu kui traditsioonilistel tehnilistel meetmetel. 2021. aastal ajakohastatud ELi kohanemisstrateegias pannakse suurt rõhku ökosüsteemipõhistele lähenemisviisidele ja eelkõige looduspõhistele lahendustele. Asjakohased ELi poliitikaraamistikud ei ole seega mitte ainult ELi kohanemisstrateegia, vaid ka rohelise taristu strateegia ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia. Ökosüsteemi taastamisega seotud eesmärgid on sellega seoses eriti olulised.
• Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning sidusrühmade kogukondade võimestamine looduspõhiste lahenduste kindlakstegemiseks ja rakendamiseks nõuab suutlikkuse suurendamist ja teadmiste jagamist. ELi tasandil on selleks loodud mitu asjakohast teabeplatvormi. Piirkondlikke algatusi toetatakse täiendavalt sihtotstarbeliste ELi rahastamiskavade ja võrgustike loomise algatuste kaudu, sealhulgas ELi kliimamuutustega kohanemise missiooni kaudu.

Looduspõhiste lahenduste potentsiaal kohanemispoliitikas ja -meetmetes muutuva kliima tingimustes

Ökosüsteemipõhine kohanemine keskendub ökosüsteemi taastamisele ja ökosüsteemi teenuste parandamisele, et kaitsta ühiskonda kliimamuutuste negatiivse mõju eest. Kuna kliimamuutuste mõjud muutuvad ilmsemaks, nt põuad, üleujutused või äärmuslikud temperatuurid, suureneb kohanemismeetmete kiireloomulisus. Kliimamuutused mõjutavad paljusid sektoreid ja piirkondi kogu Euroopas. Looduspõhised lahendused hõlmavad mitmesuguseid ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, mille eesmärk on suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Riiklikud rändestrateegiad lähtuvad tavaliselt sidusrühmadest ja on kohandatud piirkondlikele tingimustele (IPCCkuues aruanne; ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia). Euroopa Keskkonnaameti aruandes „NbS in Europe“ antakse üksikasjalik ülevaade erinevatest NbSi kontseptsioonidest ja nende rakendamisest poliitikavaldkondades.  Riiklikud kohanemismeetmed on üks viiest peamisest kohanemismeetme liigist liikmesriikide vabatahtlikus kohanemismeetmeid käsitlevas aruandluses.

NbS hõlmab tavaliselt rannikualade kaitset, märgalade taastamist, jõgede/üleujutuste taastamist, agrometsandust, looduslähedast metsandust, (peri)linna rohestamist ja mullakaitset. NbS võib seega pakkuda selliseid teenuseid nagu erosiooni tõkestamine, põua ja üleujutuste ennetamine, CO2 sidumine, jahutamine ning metsa- ja maastikupõlengute ennetamine. Teaduslikud tõendid selle mitmekülgse kasu ja praktilise oskusteabe kohta laienevad Euroopas kiiresti ning neid toetavad ELi programmist „Horisont 2020“ ja programmist „Euroopa horisont“ rahastatavad teadusprojektid.

NbSi tõhusus sõltub suuresti kohalikust kontekstist. Tehnilised standardid, koostööl põhinev juhtimine, teadmussiire, suutlikkuse suurendamine ja piisav rahastamine tõhustavad nende rakendamist. Väga oluline on kaasata kohalikke sidusrühmi.

Taastatud ökosüsteeme, nagu turbaalad ja metsad, võivad mõjutada kliimamuutused, mis võib muuta NbSi pikaajaliselt vähem tõhusaks. Seepärast peaks NbSi projektide kavandamine tuginema kliimamuutuste prognoositava mõju tulevikku suunatud uuringutele.

Poliitikaraamistik

Ülemaailmsel tasandil on ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon sõnaselgelt toetanud ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, seades nendega seotud eesmärgid ning võttes hiljuti vastu vabatahtlikud suunised nende kavandamiseks ja tõhusaks rakendamiseks. Ka Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030 julgustatakse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise vastupanuvõime suurendamiseks ja katastroofiohu vähendamiseks.

Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest võttis Euroopa Komisjon vastu ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, milles tunnistatakse looduse taastamist kui olulist panust nii kliimamuutuste leevendamisse kui ka nendega kohanemisse ning edendatakse ka selle integreerimist linnaplaneerimisse. 22. juunil 2022 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku õiguslikult siduvate ELi looduse taastamise eesmärkide kohta, mille eesmärk on suurendada elurikkust, leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning ennetada ja vähendada loodusõnnetuste mõju.

Hiljuti ajakohastatud ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias pannakse suurt rõhku riiklikele elurikkuse strateegiatele kui valdkondadevahelisele prioriteedile. Nende rakendamine on oluline näiteks veepoliitika raamdirektiivi kohaseks vesikondade integreeritud majandamiseks.

Ulatuslikel riiklikel elurikkuse strateegiatel on oluline roll üleujutuste direktiivis nimetatud solidaarsuspõhimõtte edendamisel, kuna need nõuavad strateegiaid, mis käsitlevad maa majandamist piiriülestel maastikel või jurisdiktsioonides, kaasates väga erinevaid osalejaid ja sidusrühmi.

Rohelise taristu strateegia 2019. aasta läbivaatamisel rõhutatakse rohelise taristu ja ökosüsteemipõhiste lahenduste majanduslikke, sotsiaalseid ja muid kaasnevaid hüvesid. Kaks suunisdokumenti ökosüsteemi teenuste ja rohelise Itaristu kohta keskenduvad ELi tasandi rohelise ja sinise taristu rakendamisele otsustajate jaoks: ELi juhenddokument strateegilise raamistiku kohta ning ELi juhenddokument ökosüsteemide ja nende teenuste integreerimise kohta otsuste tegemisse.

Teadmistebaasi täiustamine

EEA aruandes „NbS solutions in Europe“ (NbSi lahendused Euroopas) uuritakse, kuidas NbS saab aidata ära hoida kliimamuutuste ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kadumise halvimaid mõjusid. Käesolevas väljaandes esitatakse praegune ja õigeaegne analüüs riiklikebSi kohta, tehes samal ajal kindlaks lüngad teadmistes ja allesjäänud probleemid, mis takistavad laiemat rakendamist kohalikul tasandil. ELi rahastatavad teadusprojektid, millest enamik on seotud kohanemisega, on loetletud infograafikul. Samuti töötas IUCN välja üleilmse standardi NbSi jaoks ja pakub NbSi vahendeid kliimamuutustega tegelemiseks.

NbSi alla kuulub rohelise taristu mõiste. ELi liikmesriigid on välja töötanud mitmesuguseid meetmeid, mis on seotud riikliku poliitikaraamistikuga, rohelise taristu integreerimisega valdkondlikesse poliitikameetmetesse, teadmistebaasi suurendamisega ja konkreetsete rohelise taristu projektide rakendamisega.  See teave on kättesaadav Euroopa bioloogilise mitmekesisuse teabesüsteemisBISE.

ELi rahastatava programmi „Horisont 2020“ raames tehti märkimisväärseid ühiseid jõupingutusi, et pakkuda praktikutele põhjalikku riiklike bürokraatlike strateegiate mõju hindamise raamistikku ning usaldusväärset näitajate ja metoodikate kogumit riiklike bürokraatlike strateegiate mõju hindamiseks. Selle tulemuseks on käsiraamat praktikutele ja vastav meetodite lisa ning ülevaade Euroopa Komisjoni rahastatud uuringutest ja väljaannetest rohelise taristu kohta.

Mitmed portaalid ja veebilehed pakuvad NbSi kohta näiteid ja taustteavet:

• OPPLA platvorm jagab praktilisi teadmisi looduskapitali, ökosüsteemi teenuste ja NbSi kohta, pakkudes laia valikut juhtumiuuringuid, tooteid ja vahendeid;
• Looduspõhise linnainnovatsiooni programmi „Horisont 2020“ projekti NATURVATION raames töötati välja peamised looduspõhised kliimaalased ressursid, sealhulgas linnaloodusatlas, mis sisaldab peaaegu 1000 näidet looduspõhistest lahendustest 100 Euroopa linnas, mis aitavad kohandada linnasüsteemi kliimamuutustega, ning Euroopa hindamiskaardid looduspõhiste lahenduste eeliste kohta linna soojussaare vähendamisel 775 linnapiirkonnas kogu ELis;
• Projekt „Horisont 2020“ Network Nature toetab süsteemset teadmussiiret oma ressursikoguja juhtumiuuringute leidjaga. Mõlemad sisaldavad teavet kliimaga seotud NbSi kohta;
• Looduslike veekogude säilitamise meetmeteplatvormilkoguti teavet veesektoris kohaldatavate geograafiliste tähiste kohta koos suure hulga meetmete ja juhtumiuuringutega;
• ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonil (UNFCCC) on kliimamuutustega kohanemise teadmusportaalis andmebaas ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside kohta kliimamuutustega kohanemisele;
• NbSi algatus on interdistsiplinaarne programm, mis keskendub NbSi teadusele, poliitikale ja praktikale ning pakub kahte sellega seotud ülemaailmsetplatvormi (NbSi tõendite platvormja NbSi poliitikaplatvorm);
• EbA lahenduste portaaledendab juhtumiuuringute ja ökosüsteemipõhise kohanemise näidete jagamist eri piirkondadest ja ökosüsteemidest kogu maailmas;
• Knowledge4Policy (K4P) on Euroopa Komisjoni tõenduspõhise poliitikakujundamise platvorm. See platvorm on muu hulgas seotud käsiraamatuga, mis käsitleb looduspõhiste strateegiate mõju praktikutele,ja looduse rahanduse riigiga;
• BiodivERsA andmebaassisaldab bioloogilise mitmekesisuse ja sellega seotud ökosüsteemi teenuste uuringute hetkeseisu Euroopas projektide, programmide ja rahastamise osas. BiodivERsA-l on käimas projektid, mis tulenevad selgesõnalisest üleskutsest bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimamuutustele. NbS/Ecosystem-based adaptation oli üks neljast projektikonkursi teemast.

Rahastamise ja investeeringute toetamine

Mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatakse ELi eelarve. Kuluperioodil 2021–2027 eraldatakse vähemalt 30 % ELi kogueelarvest kliimaeesmärkidele. Uues ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 rõhutati, et märkimisväärne osa ELi eelarvest, mis on pühendatud kliimameetmetele, investeeritakse elurikkusesse ja riiklikesse elurikkuse strateegiatesse. Üldiselt saab kliimamuutustega kohanemise rahastamist kombineerida eri allikatest ning paljud neist toetavad ka riiklikke kohanemisstrateegiaid.

NbSiga seotud ELi teadusuuringuid aastani 2030 rahastatakse järgmistest vahenditest:

• programm „Euroopa horisont“, mille 6. teemavaldkond on kõige asjakohasem kliimamuutustega kohanemist ja katastroofiohu vähendamist ning katastroofiohu vähendamist käsitlevate keskkonnaalaste lähenemisviiside jaoks;
• Life Climate Action, millega toetatakse üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele.
• Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond
• COSTi meetmed, alt üles suunatud avatud teadus- ja innovatsioonivõrgustike rahastamine.

NbSile võib rahalist toetust anda ka ELi ühtekuuluvuspoliitika või ELi ühise põllumajanduspoliitika raames.

ELi kliimamuutustega kohanemise missioon toetab piirkondi, linnu ja kohalikke omavalitsusi nende jõupingutustes suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule, pakkudes rahastamist ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames. Missiooni meetmetesse võib kaasata programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikide või programmiga „Euroopa horisont“ ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide piirkondi ja kohalikke omavalitsusi. Ettevõtjad võivad samuti osaleda, näiteks novaatoritena, kes pakuvad uuenduslikke lahendusi või kliimateenuseid. Rahastamisvõimalused on kättesaadavad rahastamis- ja hankeportaalis, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammi raames.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.

Rakendamise toetamine

Euroopa Komisjon on andnud suuniseid käsiraamatus „Handbook for the implementation of NbS for water security“, mis on käsiraamat praktikutele, et hinnata NbSi ja paljude muude selliste ressursside mõju, mis on seotud NbSi ruumilise planeerimise, riigihangete, rahanduse, äritegevuse ja juhtimisega ning mis on koondatud võrgustiku Nature ELi platvormile NbSi kohta.

Liikmesriikide, piirkondade ja linnade osalemine on väga oluline, et EL muutuks kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks, kuna nad on peamised muutuste elluviijad uute tehnoloogiate kasutuselevõtul, kohalike vajadustega seotud uuenduslike lahenduste katsetamisel ja eri sidusrühmade juhtimisel rohepöörde suunas. Seepärast kasutab Euroopa Komisjon seda uut ELi kohanemismissiooni vahendit, et kiirendada kohanemispüüdlusi ELi liikmesriikides kohapeal. Missioon on Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia rakendamise mehhanism. NbSi peetakse süsteemsele üleminekule suunatud uuenduslike lahenduste keskseks komponendiks.

Linnapeade pakt on ELi algatus, mille eesmärk on kaasata ja toetada linnu ELi kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisel. Linnapeade pakti uue poliitika toetusvahendi raames aitab Euroopa Komisjon kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel rakendada kohanemisstrateegiaid 12 valitud riigi jaoks. NbSi kasutamine on üks toetatavatest tegevustest.

Edusammud looduspõhise kohanemise kasutamisel

Paljud liikmesriigid võtavad oma üleujutusriski maandamise kavades arvesse kliimamõju. ELi 2019. aasta veealaste õigusaktide toimivuskontroll näitas, et kõik 26 Schengeni riiki lisasid kliimamuutustega toimetulekuks oma üleujutusriski maandamise kavadesse looduslikud veesidumismeetmed. Kuuenda veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi rakendamise aruanne sisaldab riiklikke eduaruandeid loodusliku veesäilitamise meetmete kohta riikide kaupa.

Usaldusväärse metoodika ja looduskapitali arvestamise integreeritud süsteemi väljatöötamiseks on EL algatanud INCA projekti, mis on tihedalt seotud tema üldise tööga ökosüsteemide ja nende teenuste seisundi kaardistamisel ja hindamisel (MAES). INCA-MAES avaldas ülevaate ja eduaruande looduskapitali arvestuse kohta Euroopa Liidus.

2022. aasta aprillis avaldas Euroopa Komisjon aruande „Thevital role of nature-based solutions in a nature positive economy“ (Looduspõhiste lahenduste elutähtis roll loodussõbralikus majanduses),milles käsitletakse teadmiste lünki looduspõhiste strateegiate võimalikus majanduslikus kasus ja looduspõhiste ettevõtete ees seisvaid probleeme (nt uute töökohtade ja oskuste loomine, innovatsioon ja laiem majanduslik mõju looduspõhise lähenemisviisi kaudu, milles võetakse arvesse keskkonna ja kogukondade vajadusi). Aruandes uuritakse mõningaid sidusrühmade ees seisvaid põhiküsimusi, sealhulgas rohepesu.