Äri ja tööstus

Äri ja tööstus

Põhisõnumid

• Äriühingud seisavad silmitsi kahte liiki kliimariskidega: otsesed füüsilised riskid ja üleminekuriskid, mis tulenevad ühiskonna reageerimisest kliimamuutustele.

• Euroopa Liidus on lõunapoolsetes riikides ettevõtete tegevusega seotud füüsilised riskid tõenäoliselt suuremad kui muudes piirkondades. Sellele järgnevad Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtted, kes on füüsiliste kliimariskide suhtes haavatavamad kui Lääne- ja Põhja-Euroopa ettevõtted. Üleminekuriskid on vähem ilmsed, kuna need sõltuvad ülemaailmsetest CO2 heite vähendamise kohustustest.

• Euroopa Komisjon käivitas koos Euroopa Investeerimispangaga Euroopa investeerimiskava. Kava eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid, et hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist Euroopa Liidus (EL). Üks osa sellest kavast on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mis tegeleb ka kliimamuutuste küsimusega.

Mõju ja haavatavus

Äriühingud seisavad silmitsi kahte liiki kliimariskidega: otsesed füüsilised riskid ja üleminekuriskid, mis tulenevad ühiskonna reageerimisest kliimamuutustele.

Füüsilisi riske on lihtsam jälgida ja ettevõtjatel mõista, kui need tulenevad kokkupuutest ägedate sündmuste või krooniliste muutustega. Kliimamuutustel võib olla märkimisväärne mõju tarneahelatele, turustamisele ja müügile mitmel viisil. Kliimamuutused põhjustavad sagedasemaid ja raskemaid äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu üleujutused ja põuad. Need sündmused võivad häirida transpordi- ja logistikavõrke, põhjustades viivitusi ja kahjustades transiitkaupu. Selle tulemuseks võib olla varude nappus või ülejääk, mis mõjutab müüki ja tulusid.

Temperatuuri muutused võivad mõjutada teatud toodete kättesaadavust ja kvaliteeti. Näiteks võivad põllukultuure mõjutada temperatuuri ja sademete hulga muutused, mis toovad kaasa väiksema saagikuse ja madalama kvaliteedi. See võib häirida tarneahelaid ja tuua kaasa kõrgemad hinnad tarbijatele.

Kliimamuutuste leevendamiseks tehtavad jõupingutused, nagu CO2 hinnastamine ja taastuvenergiaga seotud kohustused, võivad suurendada energia- ja muude sisendite kulusid. See võib suurendada tootmis-, transpordi- ja turustuskulusid, mis võib vähendada kasumit või tuua kaasa kõrgemad hinnad tarbijatele.

Soojus mõjutab negatiivselt inimeste tervist ja võib põhjustada kehvemaid töötulemusi (vähenenud tootlikkus) või väiksemat töötundide arvu (tööjõupakkumine), eriti suure ohuga sektorites, nagu põllumajandus, metsandus, mäetööstus või ehitus. Tootlikkus kannatab selle all, et töötajad peavad aeglustama oma töötempot ning tegema täiendavaid pause rehüdreerimiseks ja jahutamiseks.

EIPIS (2020) küsis ettevõtetelt, kas nende äritegevust on mõjutanud füüsilised riskid. Euroopa Liidus on lõunapoolsetes riikides ettevõtete tegevusega seotud füüsilised riskid tõenäoliselt suuremad kui muudes piirkondades. Sellele järgnevad Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtted, kes on füüsiliste kliimariskide suhtes haavatavamad kui Lääne- ja Põhja-Euroopa ettevõtted. Suhteliselt suurem füüsilise ohu tajumine, eriti Lõuna-Euroopas, võib olla tingitud kasvavast põuaohust, toiduainete tootmise piiramisest ja turismi võimalikust häirimisest piirkonnas. Lisaks tajuvad ettevõtted, kelle tegevus on äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes haavatavam – näiteks taristusektorid, sealhulgas elektri-, kommunaalteenuste, transpordi-, ehitus- ja teenustesektor (tõenäoliselt majutussektor) – suurema tõenäosusega ka suuremaid füüsilisi riske.

Üleminekuriskid on vähem ilmsed, kuna need sõltuvad ülemaailmsetest CO2 heite vähendamise kohustustest. Kuna teadlikkus kliimamuutustest kasvab, nihkuvad tarbijate eelistused kestlikumate toodete ja tavade suunas (nt kohalike toodete nõudluse suurenemine). See võib mõjutada teatavate toodete müüki ja nõudlust, kuna tarbijad võivad otsustada osta tooteid ettevõtetelt, kes seavad esikohale kestlikkuse ja vähendavad oma CO2 jalajälge.

Poliitikaraamistik

ELi ettevõtjate ja tööstusharude kliimamuutustega kohanemise poliitikaraamistik on loodud peamiselt ELi kohanemisstrateegia kaudu. Strateegias sätestatakse tegevusraamistik ja määratakse kindlaks rida meetmeid, mida tuleb võtta nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.

Eelkõige rõhutatakse ELi kohanemisstrateegias vajadust, et ettevõtjad ja tööstusharud kohaneksid kliimamuutustega, et tagada nende pikaajaline elujõulisus ja vastupanuvõime. Selles tunnistatakse, et kliimamuutuste mõjud mõjutavad ettevõtteid ja tööstusharusid.

Lisaks on EL võtnud vastu mitu määrust ja direktiivi, millega nõutakse ettevõtjatelt ja tööstusharudelt kliimamuutustega kohanemise meetmete võtmist. Näiteks nõutakse ELi muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis, et teatavad suurettevõtjad annaksid aru oma keskkonnaalase ja sotsiaalse tulemuslikkuse, sealhulgas kliimamuutustega seotud riskide ja võimaluste kohta.

ELi taksonoomia on klassifitseerimissüsteem, millega kehtestatakse keskkonnasäästliku majandustegevuse, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise loetelu. Sellel võib olla oluline roll ELi kestlike investeeringute suurendamisel ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel. ELi taksonoomia annab ettevõtjatele, investoritele ja poliitikakujundajatele asjakohased määratlused selle kohta, millist majandustegevust võib pidada keskkonnasäästlikuks, sealhulgas kriteeriumid, millele majandustegevus peab vastama, et aidata märkimisväärselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Sel viisil peaks see looma investoritele kindlustunde, kaitsma erainvestoreid rohepesu eest, aitama ettevõtjatel muutuda kliimasõbralikumaks, leevendama turu killustatust ja aitama suunata investeeringuid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse.

Finantssektoriga seotud konkreetse teemaga saate tutvuda siin.

Teadmusbaasi parandamine

Projekt CERES, mis tähendab "Kliimamuutused ja Euroopa veeressursid", on uurimisprojekt, mille eesmärk on parandada arusaamist kliimamuutuste mõjust Euroopa kalandusele ja vesiviljelusele ning töötada nende tööstusharude jaoks välja kohanemisstrateegiad. Projekt hõlmab juhtumiuuringuid Euroopa eri piirkondades ning keskendub kalandus- ja vesiviljelussektori vastupanuvõime parandamisele kliimamuutuste mõju suhtes.

Lisaks on kliimamuutustele vastupanu võime dialoogi eesmärk vähendada seda kliimakaitse puudujääki– lõhet kaotatud ja kindlustatud summade vahel – ning leida viise, kuidas stimuleerida investeeringuid heasse kohanemisse. Kliimamuutustele vastupanu võime dialoogi peamine ülesanne on vahetada arvamusi selle üle, kuidas tegeleda kliimaga seotud katastroofidest tingitud kahjudega ja teha kindlaks, kuidas kindlustussektor saab kliimamuutustega kohanemisele rohkem kaasa aidata, alates meetmetest, mis suurendavad kliimariskide kindlustuse levikut tööstuses ja kogu ühiskonnas, kuni tingimuste loomiseni, et teha rohkem investeeringuid headesse kohanemislahendustesse.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Euroopa Komisjon käivitas koos Euroopa Investeerimispangaga Euroopa investeerimiskava. Kava eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid, et hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist Euroopa Liidus (EL). Üks osa sellest kavast on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond.

Investeeringute kaasamiseks kogu Euroopas loodi Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), Euroopa investeerimisnõustamise keskus ja Euroopa investeerimisprojektide portaal. EFSI peaks toetama projekte, mis on kooskõlas liidu energia-, kliima- ja tõhususeesmärkidega, mis on sätestatud strateegias „Euroopa 2020” ning kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030 ning mille eesmärk on saavutada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid. EFSI eesmärk on toetada strateegilisi investeeringuid sellistes olulistes valdkondades nagu taristu, energiatõhusus, taastuvenergia, teadusuuringud ja innovatsioon ning parandada kuni 3000 töötajaga üksuste juurdepääsu rahastamisele, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

Kliima- ja taristufond on Euroopa Investeerimisfondi (EIF) uus äriliin. EIF on ELi institutsioon, mis loodi 1994. aastal, et toetada VKEsid, pakkudes neile juurdepääsu rahastamisele. EIFi peamine eesmärk on edendada Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõimet, toetades Euroopa majanduse mootoriks peetavate VKEde arengut ja kasvu. Selle saavutamiseks pakub EIF mitmesuguseid finantstooteid ja -teenuseid, sealhulgas tagatisi, omakapitaliinvesteeringuid ja muid riskijagamisrahastuse vorme. EIFi rahastu koosneb praegu kahest rahastamisallikast, mille investeerimissuutlikkus kuni 2027. aastani on kokku 400–600 miljonit eurot aastas. Lähitulevikus on oodata täiendavaid rahastamisallikaid. EIFi kliima- ja taristufondi investeeringud keskenduvad peamiselt kliimameetmetele ja keskkonnasäästlikkusele.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

• ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm COSME.
• ELi kliimateenused, mis pakuvad teenuseid, millest saavad kasu miljonid inimesed ja ettevõtjad.
• Oasis Hub on sõltumatu ülemaailmne koondaja katastroofi-, äärmuslike ilmastikutingimuste, kliimamuutuste ja keskkonnariski andmete, vahendite ja amp; teenuste jaoks ning pakub teenuseid andmekogumi täiustamise, andmete koondamise ja turustamise valdkonnas. Selle eesmärk on luua avatud ja läbipaistev andmeplatvorm, mis aitab anda tööstusele ja avalikule sektorile teavet keskkonna, kliimamuutuste, katastroofide ja riskide kohta.

EL pakub ettevõtjatele ka mitmeid tugiteenuseid vastupanuvõimet käsitleva Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu, et suurendada VKEde mõjuvõimu, suurendades ettevõtete vastupanuvõimet tulevastele väljakutsetele, nagu kliimamuutused, ja programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ kaudu.